Erivajadustega laste ja noorte teenused Islandil

---

Kuigi Islandi pindala on kaks korda suurem kui Eesti, on rahvaarv väike. Islandi ligikaudu 400 000 elanikust kaks kolmandikku elab Reykjavikis ja selle ümbruskonnas. Ka enamik teenuseosutajaid asuvad üksteise lähedal, mis teeb koostöö lihtsamaks. Siiski on teenuste korralduses oluline arvestada, et inimesi elab hajali ka rannikuäärsetes linnades kogu riigis.

Eelkõige mõnd spetsiifilisemat eriala omandades on spetsialistid saanud väljaõppe tihti teistes riikides, sest Island on väike riik. Sageli minnakse Rootsi või Norrasse, ettekandja õppis arstiks Islandi ülikoolis, kuid pediaatriaväljaõppe sai USA-s ja doktoriõpingud lõpetas Norras.

Peamine on lihtne juurdepääs teenustele ja varajane sekkumine.

Islandi erivajadustega laste teenuste süsteemis on paljuski eeskujuks teised Põhjamaad. Ka Islandi ühiskonnale on iseloomulik, et enamik naisi töötavad ning seetõttu käivad peaaegu kõik lapsed lasteaias, mille teenust peetakse kvaliteetseks.

Kaasav haridus

Erivajadustega laste teenuste korralduses on keskne põhimõte kaasav haridus. Enamik erivajadusega lapsi käib naabruskonna tavalasteaias ja -koolis ning saab seal eripedagoogilist vm tuge.

Kõigist koolieelikutest 11,7% saab tugiteenuseid. Enamasti on põhjus kõne hiline areng, aga Islandil on ka autism sagedane diagnoos. Koolilastest saab ligi üks kolmandik koolis mõnd eripedagoogilist abi või muud tuge. Seejuures tuleb arvestada, et kuigi osa erivajadusi, sh hariduslikke erivajadusi avaldub lastel hilisemas eas, pakutakse koolis tuge laiemale sihtrühmale. Seega ei saa järeldada, et koolieas erivajadusega laste arv hüppeliselt kasvaks. Reykjaviki kuues põhikoolis on ka eraldi klassid autismispektri häirega lastele. Samuti on palju käitumisprobleemidega või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosiga lapsi.

Gümnaasiumiastmes on enamikus koolides programmid erivajadustega lastele ja neil on võimalus läbida õpe aeglasemalt (kolme aasta asemel nelja aastaga).

Islandi ülikooli juures pakutakse ka kaheaastast tööõpet väikesele rühmale (5–10 noort) intellektihäirega noortele.

On ka üks erilasteaed kuulmispuudega lastele ja kaks spetsiaalset põhikooli. Erivajadusega laste nüüdseks 125 õpilasega kogupäevakool on pikema ajalooga. Teine, 2018. aastal asutatud erakool on autismispektri häirega lastele ja toetub käitumis- ehk ABA-teraapia (ingl applied behavior analysis) põhimõtetele.

Kaasava hariduse mure on asjaomase ettevalmistuse saanud spetsialistide puudus.

Seadusemuutused

Islandil on äsja muudetud õigusakte, et paremini lõimida lastele ja peredele suunatud teenuseid. Peamine on lihtne juurdepääs teenustele ja varajane sekkumine. Laste heaolu teenuste integratsiooni uus seadus hakkas kehtima 2022. aastast.

Uuele seadusele eelnes lastele (kõigile, mitte ainult erivajadustega lastele) suunatud avalike teenuste põhjalik ümbermõtestamine. Sooviti lõhkuda müüre teenuseosutajate vahel, et osalised (kool, lastekaitse, tervishoid vm) saaks infot omavahel lihtsalt jagada ja suurendada koostööd. Seaduse väljatöötamisse olid kaasatud väga erinevate elualade inimesed.

Veel ollakse üleminekuetapis ja otsitakse võimalusi, kuidas eesmärgid saavutada. Aga juba praegu on pered toonud välja, et hindavad uut käsitlusviisi: nad ei pea asutusest asutusse minema ja teenused on paremini koordineeritud.

Eelkõige mõnd spetsiifilisemat eriala omandades on spetsialistid saanud väljaõppe tihti teistes riikides, sest Island on väike riik.

Uue süsteemi järgi on teenused jagatud kolme tasandi vahel (vt joonist)..

Esimene tasand on tervishoiu, hariduse ja sotsiaalsüsteemi põhiteenused ning varajane tugi, mis on kättesaadav kõigile lastele ja peredele. Siia kuuluvad esmatasandi tervishoid, kool, omavalitsuse teenused. Tegevust juhib koordinaator.

Teine tasand on rohkem suunatud toetus, mida pakutakse lapse vajaduste professionaalse hindamise või esmase analüüsi alusel. Teenuseid osutavad lapse arengu ja käitumise keskus, erasektori spetsialistid, kuid siia kuuluvad ka spetsiaalsed hariduslikud ja sotsiaalteenused. Tegevust juhib juhtumikorraldaja.

Kolmas tasand on spetsialiseeritud tugi, mida pakutakse lapse vajaduse spetsiaalse ja detailse hindamise või analüüsi alusel. Neid teenuseid osutavad nõustamis- ja diagnostikakeskus, lastehaigla, psühhiaatriahaigla jt spetsialiseerunud keskused. Tegevust juhib juhtumikorraldaja.

Teenused tahetakse korraldada nõnda, et käitumuslikud, hariduslikud vm mured lahendataks võimalikult varakult ja õigel tasandil, vähendades nii nende juhtumite arvu, mille korral on vaja sekkuda kolmandal tasandil. Koordinaator või juhtumikorraldaja kutsub vajadusel kokku ka võrgustiku.

Nõustamis- ja diagnostikakeskus

Nõustamis- ja diagnostikakeskus (Counselling and Diagnostic Centre) on uue süsteemi järgi peamine kolmanda taseme teenuseosutaja. Keskus teeb tihedat koostööd teiste spetsialiseerunud keskustega, nagu lastehaigla, psühhiaatriahaigla, nägemiskeskus.

Ambulatoorset teenust osutav keskus asutati 1986. aastal. Seda rahastab riik ja teenused on inimestele tasuta. Teenuseid osutatakse kuni 18-aastastele. Peamiselt jõuavad keskusesse lapsed, kellel on autismispektri häire, intellektihäire, motoorikahäire, sensoorse häirega seotud puue (kuulmis- või nägemiskahjustus, mis on seotud mõne teise puudega), samuti lapsed, kellel on haruldane haigus, mis on põhjustanud puude kujunemise.

Valdav osa keskusesse suunatud lastest on koolieelikud, kes jõuavad sinna kõne hilise arengu, sotsiaalse suhtlemise probleemide või kognitiivse arenguga seotud üldisemate murede tõttu. Kooliealiste laste suunamise põhjus on enamasti õpiraskused.

Kõige noorem vanuserühm on kuni kaheaastased (mõned on ka vaid paari kuu vanused), kellel on enamasti väga keeruline terviseolukord. Pakutakse nõustamist ja kui pere elab keskusest eemal mõnes rannikuäärses linnas, siis käivad keskuse spetsialistid ka üks-kaks korda aastas nende kodukohas, et nõustada peret ja kohalikke spetsialiste lapse toetamisel. Kui lapsed lähevad lasteaeda (üldiselt poolteise kuni kahe aasta vanusena), nõustatakse ka lasteaiatöötajaid (õpetajaid, eripedagooge, arenguterapeute). Lapsed suunatakse keskusesse peamiselt (alus-)hariduse, aga ka tervishoiusüsteemi kaudu.

Keskuses toimub tegevus mitme eriala koostöös, seal töötab 60 spetsialisti, kelle seas on psühholooge, sotsiaaltöötajaid, lastearste, käitumisanalüütikud, lastepsühhiaatreid, tegevusterapeute, füsioterapeute, eripedagooge, logopeede.

Nii nagu paljudes teistes riikides, on ka Islandil probleeme üleminekuga laste teenuste süsteemist täiskasvanute süsteemi.

Aasta 2022 tõi keskusele palju muutusi, sest uuendati ka nende tegevust reguleerivat seadust. Varem oli keskuse nimes esikohal diagnostika, nüüd aga on rõhk nii nimes kui ka tegevuses rohkem nõustamisel.  Samuti kolis keskus uutesse sobivamatesse ruumidesse. Kui laps suunatakse keskusesse, teevad spetsialistid kolmanda eluaasta paiku multidistsiplinaarse hindamise ja uus hindamine tehakse kuueaastasele, enne kooli. Enamik lapsi saabki keskusest teenuseid kooli alguseni, sest sealt edasi osutavad teenuseid pigem koolid ja teraapiakeskused.

Kooliealisi suunatakse keskusesse diagnostiliseks hindamiseks ja lühiaegseks nõustamiseks ning üldiselt pole nad keskusega pikemalt seotud. Keskus nõustab kooli, õpetajaid ja terapeute lapse toetamiseks. Siiski osutatakse viimasel ajal väiksele grupile liitpuudega ja keeruliste vajadustega lastele ning noortele ka jätkuteenuseid. See on loogiline areng, et kuuenda eluaasta jooksul ei saadeta väga eripalgeliste vajadustega lapsi keskusest ära, kus neil on tekkinud hea koostöösuhe.

Hindamine

Hindamise käigus vesteldakse vanemate ja lapsega, räägitakse tema arengust ja tehakse ka tervisekontroll. Hinnatakse lapse arengu, käitumise, kohanemisvõime ning osaluse tugevaid ja nõrku külgi. Seejärel toimub arutelu meeskonnas, pannakse diagnoos ja selgitatakse hindamistulemusi vanematele, kohtutakse ka lapse õpetajate ning teenuseosutajatega, et neid nõustada lapse toetamisel.

Meeskond koostab diagnostilise aruande, kuhu iga spetsialist lisab oma hindamistulemused, lisaks tehakse ka kokkuvõte. Keskuses arutletakse pidevalt, kui pikad ja detailsed need aruanded peaks olema ja kellele peaks aruanne olema kättesaadav. Üldiselt saavad täisaruande lapse vanemad, teistele osalistele (õpetajatele, omavalitsusele, terapeutidele, perearstile) saadetakse kokkuvõte. Omavalitsuse haridusspetsialistidel on vaja infot, et kooli tugi saaks rahastuse, omavalitsuse sotsiaaltöötajatel aga selleks, et pere saaks vajalikke teenuseid.

Mured

Keskuses on pikk ootejärjekord: 300–400 last ootavad, et saada hindamisele (aastas tehakse umbes 250 hindamist, seega ootab keskmine pere üle aasta). Erisus tehakse siiski kõige noorematele lastele, keda suunatakse haiglast.

Süsteemis on seni olnud liiga tähtsal kohal diagnoos. Diagnoos on teenuste saamise alus, samuti saavad diagnoosiga laste vanemad hooldajatoetust. Seega on kogu toetussüsteem üles ehitatud diagnoosile. See ei peaks nii olema ja keskus püüab ka ooteajal peredele vähemalt nõustamist pakkuda.

Nii nagu paljudes teistes riikides, on ka Islandil probleeme üleminekuga laste teenuste süsteemist täiskasvanute süsteemi, kui noor on saanud 18-aastaseks. Erivajadustega noortele pole piisavat töö- ega õpivõimalusi.

Suurenenud sisseränne

Varem polnud Islandil väga palju rändetaustaga inimesi, kuid nüüd on sisserändajate ja põgenike osa elanikkonnas järjest suurem. Seetõttu on paljud keskusesse jõudvad lapsed kakskeelsed ning sellest on osaliselt tingitud ka nende erivajadus. Näiteks 2022. aastal olid 36% kõigist keskusesse suunatud lastest välismaalaste lapsed. Eriti suur on just nende laste osa, kelle kumbki vanem pole islandlane. Üks suunamise põhjus on kindlasti kõne hiline areng, mis põhjustab ka sotsiaalsetes olukordades raskusi. Kakskeelsete lastega tegelemine eeldab keskuse spetsialistidelt eriteadmisi.

Keskusesse on jõudnud ka peresid, kes on valinud Islandi oma uueks elukohaks just seetõttu, et neil on erivajadusega laps ja nad tahavad lapsele paremaid võimalusi, teenuseid. Samuti on Islandil tolerantse riigi maine – peredele meeldib suhtumine, mida nad Islandil kogevad, aga ka see, et neid ei stigmatiseerita ja lapsed saavad õppida tavakoolis. Samuti on teenused vähemalt Reykjaviki ümbruskonnas hästi kättesaadavad ja pered (nii kohalikud kui ka rändetaustaga) hindavad väga riigi hooldajatoetust. Üldiselt võib immigratsiooni suurenemist näha kui kõigile kasulikku arengut, mis on teinud Islandist mitmekultuurilise riigi, millel on positiivne mõju kogu rahvale.

Konverentsi „Mida vajab erivajadusega laps ja tema pere?“ korraldas sotsiaalministeerium erivajaduse laste tugisüsteemi reformi raames.

Refereeris Kairiin Nuudi, ajakiri Sotsiaaltöö