Ennetustöö korraldus uuenenud tervise- ja heaoluprofiili abil

---

Probleeme on alati parem ennetada kui tegeleda tagajärgedega. Seda mõtet jagavad kindlasti paljud. Traditsiooniline ennetustöö mudel pärineb meditsiinist. Ennetus on aga väga lai mõiste, see töö eeldab paljude valdkondade asjatundjate sekkumist ning põhjustab ka arutelusid.

Oma artiklis lähtume määratlusest: „Ennetus on lähenemisviis, kus teenuseid pakutakse laiemale elanikkonnale või inimestele, kellel on tuvastatud riskifaktor, lootusega, et tulevikus inimestel tekkivate häirete tõenäosus selle toimel väheneb” (National Research Council jt 2009, 60).

Ennetustöö mudel

Ennetustegevuse eesmärk on ära hoida suuremaid (käitumis)probleeme. Definitsiooni kohaselt tuleb ennetada enne, kui probleem täielikult avaldub või välja kujuneb.

Maailma Terviseorganisatsiooni (1946, RT II 2005, 4, 11) määratluse järgi on tervis täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte vaid haiguse või puuete puudumine. Seega on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis omavahel tihedalt seotud.
Mrazek ja Haggerty (1994, 22–24) kirjeldavad vaimse tervise probleemide ennetust kolmetasandilise jaotusena:
1) universaalne ennetus;
2) selektiivne (valikuline) ennetus;
3) indikeeritud (näidustatud) ennetus.

Tuginedes sellele ning „Laste vaimse tervise integreeritud teenuste kontseptsiooni alusanalüüsile” (2015), saab kirjeldada ennetustöö tasandeid ja eri sekkumise liike lastekaitsetöö näitel (vt joonis 1) järgmiselt:

Ennetustegevuse prioriteediks peaksid olema lapsed ja noored. Seda just põhjusel, et tõhusa ennetuse mõju kandub edasi täiskasvanuikka ja see omakorda suurendab inimese heaolu, parandab tema toimetulekut ja mõjutab tervisekäitumist kogu elu jooksul. Ennetuse korraldamiseks on mitmeid sekkumisviise: teenused, programmid jne.

Oluline on meeles pidada, et sekkumine peab tuginema kindlal teoreetilisel raamistikul, mis selgitab, kuidas soovitud tulemused saavutatakse. Ennetuse plaanimise ja sekkumise aluseks peab olema analüüs, mida saab teha näiteks tervise- ja heaoluprofiili toel.

Senised kogemused

Tervise- ja heaoluprofiil on paikkondliku analüüsidokumendina kasutusel juba 2009. aastast. Rahvatervise seaduse järgi kohustuslik analüüsidokument näitab maakonna või piirkonna tervise ja heaolu valdkondade koosmõjus, annab väärtusliku sisendi arendustegevusse, aitab plaanida paikkondlikku tervisedendust ning hoiab tegevuse tervikliku ja ennetusele suunatuna.

Ent maakondlik vaade jõuab üldisemate sihtideni. Kui maakonna ehk selle eri KOVe koondav analüüs annab laiema strateegilise vaate, siis ühele KOVile keskenduv analüüs aitab olla täpsem ja taktikaline.

Inimese heaolu ja tervist mõjutab keskkond, kus ta elab, töötab ja õpib (Bird jt 2018). Kohalikul omavalitsusel on kandev roll tervist toetava elukeskkonna kujundamisel nii füüsilises kui ka psühhosotsiaalses mõttes. Kohalik pilk on kõige lähemal abivajadusele ja valdkonnaülestele asjaoludele, mis aitavad raskusi ennetada.

Iga tõhus plaan algab sellest, et olukorrast on hea ülevaade. Seni pole me jõudnud kohaliku omavalitsuse tasandil kavakindla tegutsemisviisini, kus iga nelja aasta tagant leitakse tervise- ja heaoluprofiili abil nõrgad kohad, mida on vaja muuta, ning viiakse analüüsi alusel ellu asjakohaseid ja järjepidevaid arendustegevusi.

Liitunud profiilid

Kasutajad on välja toonud, et tervise- ja heaoluprofiili koostamine igale omavalitsusele on liiga keeruline ja ajamahukas. Väga palju aega on kulunud andmete kogumisele ja vormikohasele esitamisele ning eri osaliste panuse ühtsesse dokumenti koondamisele.

Tervise Arengu Instituudi paikkondade valdkonna meeskond töötas välja tööriista, mille abil saab lihtsustada kohaliku omavalitsuse terviseprofiili tegemist. Andmed koondatakse ühte keskkonda, neist moodustuvad automaatselt seadistatud joonised ja tabelid, osalised saavad oma panuse anda samas keskkonnas, ise samal ajal töötades.

Olemuslikult ennetuslikke tegevusi võib leida mitmest seadusest, nt lastekaitseseadus, põhikooli- ja gümnaasiumi seadus, noorsootöö seadus, rahvatervise seadus jne. Sellest tulenevalt on ennetusega seotud kohustusi eri asjaosalistel, sh kohalikud omavalitsused, ministeeriumid, süüteoennetuse nõukogu, lastekaitse nõukogu, tervisetöötajad, lastekaitsespetsialistid, TAI, sotsiaalkindlustusamet, politsei, päästetöötajad, noorsootöötajad.

Sotsiaalkindlustusamet töötas 2016. aastal välja laste ja perede profiili, milles on palju ühist tervise- ja heaoluprofiiliga. Profiili paikkondlikku rakendamist takistasid sarnased probleemid.

Uude e-keskkonnas koostatavasse tervise ja heaoluprofiili tõime kokku kahe senise lahenduse tugevused. Püüame koos ületada ka takistused, et jõuda kavakindla, toimiva ja teaduspõhise arendustegevuseni kohaliku omavalitsuse tasandil. Lastekaitseosakonna nõustamisteenus sai seoses sellega ka uue nime: ennetustöö strateegiline nõustamine. Uuenenud profiili ülesehituses pööratakse rohkem tähelepanu ennetus- ja arendustööle, et tagada laste ja perede heaolu.

2020. aastal alanud pilootprojektis püüame uuele töövahendile juurde saada kõige väärtuslikuma komponendi, et lahendus elama panna – lõppkasutaja ehk KOVi kogemuse ja vaate. Tervise- ja heaoluprofiil võimaldab omavalitsustel saada ülevaate sellest, mis mõjutab inimeste heaolu kogu elukaare ulatuses, ent see, et laste ja perede profiil on nüüd selle osa, tagab senisest veel pühendunuma ja teaduspõhise keskendumise laste ja perede heaolule.

Projekt uue töövahendi katsetamiseks

Profiili abil analüüsi tegemiseks on pilootprojektis plaanitud 4–6 kuud ning see protsess koosneb mitmest sammust:

• elukaareülese heaolu analüüsi koostamine, mis hõlmab põhjalikku ülevaadet laste ja perede heaolust;
• arendus- ja ennetustegevuste kavandamine;
• tegevuskava koostamine ennetus- ja arendustöödeks;
• tulemustest teavitamine ja tagasiside küsimine.

Teenust katsetatakse heaoluprofiili uues TAI e-keskkonnas. Koostöös Harjumaa Omavalitsuste Liiduga jagati omavalitsustele infot pilootprojektiga ühinemise kohta ning igal kuul korraldatakse üheskoos töötubasid osalevatele KOVidele.

Projektiga on juba liitunud 11 kohalikku omavalitsust: Keila linn, Anija, Kiili, Kose, Kuusalu, Lääne-Harju, Raasiku, Saue, ja Viimsi vald ning väljaspool Harjumaad Tapa ja Põhja-Sakala vald. Teenus on osalejatele tasuta.

Tegutsetakse asutusteülese meeskonnana ja üksteist toetades – sarnased sihid liidavad ja nii saab vähendada tegevuste kattumist.

Projekti lõpuks valmib valdkondadeülene analüüs ning selgub, mis on elanike heaolus hästi ja mis on halvasti. See võimaldab kasutada raha targalt ja tulemuslikult, suunata õigesti sekkumisi, teenuseid ja programme ehk pakkuda neid kooskõlas vajadustega. Ka spetsialistide tööülesannetest tekib parem ülevaade.

Kuidas valmib analüüs?

Ennetamine algab olukorra uurimisest. Analüüsist peaksid selguma ohutegurid, mida tuleb vähendada ja kaitsetegurid, mida on tarvis suurendada – nii nõrkused kui ka tugevused, mille alusel koostada tõhus tegevuskava.

Heaoluprofiili alusel saab teha igast alamvaldkonnast kokkuvõtte: nii saab hõlpsasti üles leida käsitlemist vajavad teemad, mida arendustegevusse lõimida. Nii sünnivad läbimõeldud ja põhjendatud otsused.

Heaoluprofiil aitab saada põhjaliku ülevaate elanikkonnast, ümbritsevast keskkonnast, teenustest, mis inimesi toetavad ning ressurssidest, mis on omavalitsuses ennetusliku lähenemise aluseks.

Kohalikke olusid analüüsides on murekohaks andmete piiratus. Heaoluprofiil aitab seda raskust ületada, koondades eri asutuste andmed ühte kohta ning pakkudes koos eri valdkondade spetsialistidega välja töötatud indikaatoreid, mis võimaldavad skaalade ja suunavate küsimuste abil hinnata eri asjaolusid, kaasates ka kohalike asjatundjate kogemused.

Hiljaaegu sai valmis kaks head analüüsitööriista kohalikele omavalitsustele. Statistikaamet algatas juhtimislauad: KOVid saavad neid kasutades ühest kohast kätte oma piirkonna statistika. Rahandusministeerium võttis kasutusele eri valdkondade teenusetasemeid seirava rakenduse „Minu Omavalitsus”: www.minuomavalitsus.ee.

Rakendused toetavad andmete paremat kasutamist spetsialistide ja juhtide töös ning andmetest lähtumist otsustamisel. Statistikaameti rakendusest saab igal ajal kiiresti kätte põhinäitajad, rahandusministeeriumi rakendus võimaldab hinnata, kus KOV oma valdkondadega paikneb, võrreldes teiste omavalitsustega.

Heaoluprofiili e-platvorm võimaldab teha põhjaliku eneseanalüüsi ühe korra nelja aasta jooksul, lisades andmetele spetsialistide kogemuse. Peale objektiivsete andmete lisandub asjatundjate hinnangutel põhinev, iga omavalitsuse eripärasid arvesse võttev vaade.

Pilootprojektis esitame ülevaate kohaliku omavalitsuse kogemusest kolme teema puhul: analüüs e-keskkonnas, meeskonnatöö ja kaasamine ning protsessi õnnestumiseks vajalik tugi. Sama tähtis kui edukas analüüs, on spetsialistide tõhus koostöö, kogukonna kaasamine ja ühine sihipärane toimimine olukorra parandamise nimel. Sotsiaalkindlustusameti konsultandid ja TAI spetsialistid pakuvad selleks oma tuge.

Tähtis on, et analüüsi tegemisele järgnevad tegevused oleksid nii vajadus- (lähtuksid KOVi eripärast, oleksid oma kogukonna nägu) kui ka teaduspõhised. Heaoluprofiil on alles algus – oluline on, et probleemid, püstitatud eesmärgid ja kavandatud tegevused saaksid osaks iga KOVi terviklikust arendustegevusest, mis aitab sihid tõhusas meeskonnatöös ellu viia. Sedasi paranevad elukeskkond, teenused, elanikkonna tervis ja heaolu ning väheneb abivajadus.

Projekti kohta leiab lisainfot: www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-paikkonnas/tervise-ja-heaoluprofiil/e-rakenduse-testimine.

---

Viidatud allikad
Bird, E., Ige, J., Pilkington, P., Pinto, A., Petrokofsky, C., Burgess-Allen, J. (2018). Built and natural environment planning principles for promoting health: an umbrella review. BMC Public Health, 18 (1) DOI: 10.1186/s12889-018-5870-2
Maailma Terviseorganisatsiooni põhikiri. (1946). RT II 2005, 4, 11. www.riigiteataja.ee/akt/846869 (14.04.2020).
Mrazek, P. J., Haggerty, R. J. (1994). Reducing Risks for Mental Disorders: Frontiers for Preventive Intervention Research. Washington (DC): National Academies Press (US). www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK236319/pdf/Bookshelf_NBK236319.pdf (14.04.2020).
O’Connell, M. E., Boat, T., Warner, K. E. (2009). Preventing Mental, Emotional, and Behavioral Disorders Among Young People: Progress and Possibilities. National Research Council (US) and Institute of Medicine (US). Committee on the Prevention of Mental Disorders and Substance Abuse Among Children, Youth, and Young AdultsWashington (DC): National Academies Press (US). www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK32775/pdf/Bookshelf_NBK32775.pdf. (26.03.2020).
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/rta_2020-2030.pdf. (14.04.2020).
Rahvatervise seadus (1995). RT I, 13.03.2019, 131 www.riigiteataja.ee/akt/115032011017?leiaKehtiv. (23.11.2020).