Eluasemelaenu tagasimakse arvestamine toimetulekutoetuse maksmisel
Alates 2022. aasta 1. juulist on võimalik majanduslikult raskesse olukorda sattumise korral taotleda toimetulekutoetusega koos ka eluasemelaenu tagasimakse hüvitamist sarnaselt üüri kulude hüvitamisega.
hoolekande osakonna nõunik, sotsiaalministeerium
Selleks et toetada inimesi ja peresid eluaseme säilitamisel, võib edaspidi toimetulekutoetuse arvestamisel eluasemekulu ühe liigina arvestada ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset (sh intressid ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse). Muud vabatahtlikud kindlustused ja maksepuhkus peavad olema ära kasutatud enne, kui riik hakkab inimest toetama.
Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui:
- toetuse taotleja elab eluasemelaenuga ostetud ja rahavastikuregistris registreeritud elupinnal;
- eluaseme soetamiseks on laenu võtnud toimetulekutoetuse taotleja ise või tema perekonnaliige juhul, kui toetust taotleb perekond;
- eluaseme soetamiseks võetud laenu korral on ära kasutatud maksepuhkuse võimalus või esitab toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige panga selgituse, miks ei ole maksepuhkuse andmist peetud võimalikuks;
- toetuse taotleja ei ole sõlminud makseraskuste ennetamiseks vabatahtlikku kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.
Eesmärk on vältida olukorda, et inimene või pere ei ole pangaga läbi rääkides püüdnud raskele majanduslikule olukorrale lahendusi leida ja ootab, et riik hakkaks tema kulusid hüvitama. Kui inimesel on esinenud makseraskused, mille tõttu pank keeldub maksepuhkuse andmisest, tuleb selle kohta esitada panga tõend.
Kohalikul omavalitsusel on kehtestatud toimetulekutoetuse määramiseks eluasemekulude piirmäärad, mis tagavad toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Eluasemekulusid, sh eluasemelaenu tagasimakset, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse selle eluaseme kohta, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse.
Kui eluaseme soetamiseks võetud laenuleping on rohkem kui ühe inimese nimel (ollakse kaastaotlejad) ja eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse arvesse võtmist taotleb neist üks osaline eraldi, võetakse toimetulekutoetuse arvutamisel eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset arvesse maksimaalselt poole tagasimakse ulatuses ja sellele inimesele, kes elab laenuga ostetud elupinnal.
Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.
Lähtutud on sellest, et hätta sattumise korral hakkab riik ajutiselt inimest toetama laenu tagasimaksetega, kuid sellest ei saa kujuneda alaline meede eluaseme soetamiseks. Kuuekuuline periood, mida on võimalik kasutada järjest või hajutatuna aasta jooksul, on kooskõlas nii keskmise toimetulekutoetuse saamise kordade arvuga kui ka töötukassa statistikaga.
Kuue kuuga jõuab üle vaadata võimalused uue töö leidmisel, eluasemelaenu tagasimaksmisel ja eluaseme säilitamisel või sellest loobumisel. Tähtis on, et majanduslikkesse raskustesse sattunud pere ei lange kohe võlgnevusse, vaid on aega rahaasjad spetsialisti pilguga üle vaadata.
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
- 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus.
- Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus.
- Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus.
- Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.