Eakad on Türi vallas kogukonna väärtuslik ja hoitud osa

---

Eesti on vananev ühiskond, see on kõigile hästi teada. Kõige rohkem tuge vajavad eakad ja puudega inimesed. Omavalitsused on siin väga erinevas olukorras. Näiteks Mustvee vallas on puudega ja üle 65aastaste elanike osatähtsus 41%, Räpinas 39% ja Lüganusel 37%, seevastu valglinnastuvas Harjumaal on see näit Rae vallas 10%, Kiili vallas 13% ja Harku vallas 14%.

Olukord Türi vallas

Türi vallas oli 2020. aastal kehtiva puuderaskusastmega ja üle 65aastaseid elanikke 32%, oleme sellega Eesti omavalitsustest 25. kohal. Kasvanud on dementsusega inimeste hulk. Üle 70aastaseid inimesi on 1. jaanuari 2020 seisuga Türi vallas 1922, mis on 17,8% valla elanike arvust, Eestis keskmiselt on selle vanuserühma elanikke 14,1%.

Türi vald kulutas 2020. aastal väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasumise toetamiseks ligi 230 tuhat eurot, mis on iga üle 70aastase vallaelaniku kohta 120 eurot aastas. Seda on kaudsete arvutuste kohaselt Eesti keskmisest näitajast ligi kaks korda rohkem. Ka see sunnib otsima eakate hoolekandes uusi, võimalikult paindlikke ja samal ajal säästlikke teenuseid, tegemata järeleandmisi kvaliteedis.

Pakume Türi vallas oma eakatele võimalust olla aktiivne igas eluvaldkonnas, hoida ja turgutada tervist ning tunda end hästi ja väärtuslikuna ka siis, kui iseseisvalt enam päris kõigega hakkama ei saa. Samal ajal toetame seega ka peresid, kel on vastutus oma eakate ja abivajavate pereliikmete ees. Pärast omavalitsuste ühinemist oli eriti oluline, et kogu vallas oleksid sotsiaalteenused kõigile kättesaadavad ning kvaliteetsed, sellele oleme viimastel aastatel palju tähelepanu pööranud.

Türi vald korraldab ise suuremat osa eakatele vajalikest sotsiaalteenustest: valla palgal on sotsiaalhooldajad, kes pakuvad koduteenust, tugiisiku teenust ja sellest aastast ka lõimitud sotsiaalteenust. Valla ametiasutuse kaudu on korraldatud ka sotsiaaltransporditeenus, ettevõtja teenuseid kasutame vaid suurema nõudluse rahuldamiseks või eritranspordi vajaduse korral.

Türi vallas pakub üldhooldust viis aastat tagasi valminud kaunis ja tänapäevane valla hallatav Väätsa eakate kodu ning Kärus asuv Südamekodu OÜ opereeritav hooldekodu, mis sai hiljuti suure juurdeehituse. Nii on valla territooriumil olemas hea kvaliteediga hooldusteenus, mõlemad hooldekodud on võimelised võtma teenusele ka dementsussündroomiga kliente.

Tavapäraseid sotsiaalteenuseid pakutakse kõigis omavalitsustes, seetõttu peatun artiklis vaid mõnel, mis on rohkem tähelepanu pälvinud või millesse oleme ise enam arendusressurssi suunanud.

Eakate teenusmaja

Kui olin veel ministriametis, võtsime vaatluse alla eakate teenusmajad ja püüdsime olemasolevate näidete varal ärgitada omavalitsusi sarnaseid teenusüksuseid looma, ja küsima selleks ka toetust üürimajade programmist. Kummalisel kombel kogesin avalikkuse ja ajakirjanike umbusku ja kohtasin ka veendumust, et Eestis selliseid maju polegi. Selle müüdi kummutamiseks sain tuua mitmeid näiteid – peale Türi on need Imaveres, Kärstnas, Viiratsis ja mujalgi.

 

Türi eakate maja oli varem ühiselamu ning võeti praegusel otsatarbel kasutusele 24 aastat tagasi. Kahel korrusel on 20 korterit, maja taga on varikatusega terrass, teisel korrusel varikatusega avar rõdu. Igal elanikul on omaette korter, hoones on eakatele kohandatud vannituba ning mõlemal korrusel ühine vabaajaruum. Hoonesse saab siseneda ja esimesel korrusel liikuda ka ratastooli ja muude abivahenditega.

Eakas või puudega inimene, kes oma senises elukeskkonnas enam hakkama ei saa või ei tunne end turvaliselt, saab üürida omale selles majas korteri ning jätkata mõningase kõrvalabiga võimalikult iseseisvat elu. Majas tegutseb valla sotsiaalhooldaja, kes aitab korraldada elukondlikke toiminguid, abistab lihtsamates töödes, vajaduse korral suhtleb lähedastega, korraldab teiste sotsiaalteenuste osutamist jne. Soovi korral pakutakse elanikele muid hoolekandeteenuseid ja sooja lõunat saab tellida pargi teises servas olevast lasteaiast.

Boonuseks on maja taga olev peenramaa, kus soovijad saavad kasvatada aedvilju ja lilli. See tundub eakate kodu juures lausa kohustusliku elemendina – pakub see ju võimaluse jätkata harjumuspärase tegevusega, anda oma päevadele sisu ja nautida kätetöö tulemust ning saada ka natuke lisa toidulauale.

Inimene maksab eluruumi teenuse eest 1,80 eurot ruutmeetri kohta, millele lisandub tavapärane kommunaalteenuste tasu. Korteri suurus on 20–30 m2 ning talvel kulud kokku umbes 115–170 eurot, suvel 85–120 eurot, olenevalt elektritarbimisest.

On aga selge, et Türi vallas on vajadus veel ühe-kahe sellise teenusmaja järele. Ühest küljest võimaldab see eakal iseseisvalt hakkama saada ja vallal sotsiaalteenuseid paremini korraldada. Teisalt annab see majaelanikule ja tema lähedastele turvatunde, et abi on alati lähedal.

Nii mõnelgi juhul lükkab see edasi või suisa asendab hooldekodu teenuste kasutamist. Meie ühine eesmärk on säilitada inimese iseseisvus ja võimalus oma elukorralduse üle ise otsustada. Loodan, et uuel Euroopa Liidu finantsperioodil saab ehitada selliseid teenusmaju Eesti igasse omavalitsusse.

Selline eakatekodu peaks olema pigem väiksemat mõõtu ja mitte maakonnakeskusesse koondatav kompleks. Nii säilib side kogukonnaga ja oma tavapärase keskkonnaga – sama perearst, kohaliku kulinaaria parim pasteet, tuttava kultuurimaja kontserdid ja kohvitamine endiste töökaaslastega.

Kodude kohandamine annab suurema sõltumatuse

Iseseisva elu toetamiseks on Türi vald püüdnud kasutada kõiki võimalusi. Struktuurifondide rahastusega on alates 2018. aastast toimunud kolm toetusvooru puuetega inimeste kodude kohandamiseks. Kui esimeses taotlusvoorus lõi kaasa 56 omavalitsust, siis järgmistes juba 74, paraku siiski mitte kõik linnad ja vallad.

Oleme pingutanud palju, et muuta Türi elanikele kodus elamine võimalikuks ja mugavaks, seega on küsitud toetust kõigist kolmest taotlusvoorust. Kohandusi on tehtud 19 majapidamises, kokku 98 000 euro eest, millest Euroopa Liidu toetus on 74 000.

Neljas voor avanes eelmise aasta 7. detsembril jooksva vooruna. Jäägina jaotatav raha oli ülimalt napp, vaid 279 000 eurot. Oli selge, et sellest kujuneb nobedate näppude voor. Vallavalitsus muutis kohe oma õigusakti, et oleks võimalik koguda avaldusi lühema teavitusperioodiga, sotsiaaltööspetsialistid täpsustasid kiiresti varem kogutud ja jooksvalt laekuva info.

Jõulupühadeks sai taotlus teele ning enne aasta lõppu oligi voor raha lõppemise tõttu suletud. Sotsiaaltööspetsialist Astrit Ujoki eestvedamisel loodame saada paremasse seisukorda 10 majapidamist, milleks taotlesime 41 000 eurot toetust.

Avame hooldekodus päevahoiuteenuse

Valla teenuste valikut analüüsides sai selgeks, et seni rakendatavad meetmed pole piisavad, et tagada abivajaduse tekkimise korral kodus elamise võimalus piisavalt kaua, koormamata samal ajal lähedasi veelgi enam. Ühest küljest takistab suur hoolduskoormus osaleda tööturul ja ühiskondlikus elus, teisalt on aga ohuks pereliikmete tervisele – see on riskiteguriks nii inimestele endile kui ka koormuseks kogu ühiskonnale.

Türi vallas ja ka lähipiirkonnas puudub üldhooldusteenuse osutamine päevahoiuteenusena. Eriti vajalik on see füüsiliselt isegi hästi hakkamasaavale dementsusega inimestele, et tagada tema ohutus, järelevalve ja sobivad tegevused päeva jooksul.

Seni pole aga olnud võimalik valida ega teiste teenustega kombineerida vähemkoormavaid ja inimese iseseisvust enam toetavaid teenuseid, vaid suurenenud abivajaduse korral on tulnud paigutada inimene püsivale üldhooldusele.

Haarasime kinni võimalusest küsida Euroopa Sotsiaalfondi projektitoetust „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” praegu avatud taotlusvoorust. Kui esimeses voorus osales Türi vald koos naaberomavalitsustega, siis seekord esitasime taotluse Türi vallas päevahoiu ja lõimitud sotsiaalteenuse arendamiseks ja pakkumiseks.

Projekt on kaheaastane ning Euroopa Liidu struktuurivahendite toetus üle 283 000 euro, millele lisandub valla omaosalusena 50 000 eurot. Väärib tähelepanu ja kiitust, et seekord sõltub omavalitsuse omaosaluse määr eakate ja puuetega inimeste osatähtsusest selle elanike hulgas. Nii on Türi omafinantseering 15%, mitte 25%, nagu see on nooremapoolsema elanike struktuuriga omavalitsustes.

Projekti toel sisustame Väätsa eakate kodus neli päevahoiu teenuskohta ja palkame lisatööjõudu.Teenust kavandades võtsime arvesse, et päevahoiuteenus on piirkonnas uus teenus, see võib tekitada võõristust ja ebakindlust, kliendi meeleolu kõikumist ning lähedastes muret, kas kõik on hästi. Teenuse sujuvamaks rakendamiseks soetame projekti toel tahvelarvutid, millega on võimalik suunata eaka suhtlust lähedastega ja varasema sõpruskonnaga, vaadata tuttavaid fotosid või meenutusi tehtust ja suurendada seega psühhosotsiaalset rahulolu.

Sel viisil saab verbaalsele suhtlemisele lisaks hoolealust ka näha ning veenduda, et teenust saava pereliikmega on kõik korras. Tööl või eemal olev lähedane ei pea muret tundma ja saab keskenduda rahulikult oma tegemistele. Arvan, et päevahoiuteenus on väga oluline, et pereliikmed saaksid osaleda töö- ja sotsiaalses elus. Nii on kindlustunne, et lähedase vajadused on rahuldatud ja turvalisus tagatud ning hoolduskoormusega pereliikmed saavad ka tervise säilitamiseks vajalikku puhkust.

Projekti abiga loome lõimitud sotsiaalteenuse

Lõimitud sotsiaalteenus ei ole sotsiaalhoolekande seaduse mõistes omavalitsuse jaoks kohustuslik teenus. Lõimitud sotsiaalteenuse osutamisel nõustame isikut või perekonda kodus turvalisuse tagamise ja hoolduskoormuse vähendamise meetmete osas; korraldame tehniliste vahenditega abivajaduse täiendava jälgimise; abistame isikut toimingutes, mida ta terviseseisundi, tegevusvõime või elukeskkonna tõttu ei suuda kõrvalabita sooritada, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

Korraldame või tagame ka transpordi. Lõimitud sotsiaalteenus võib sisaldada teisigi teenuste osiseid, mis tulenevad inimese abivajadusest. Abivajadust hindab ning lõimitud sotsiaalteenuse komponendid ja mahu selgitab menetluse käigus välja valla sotsiaaltööspetsialist. Lõimitud sotsiaalteenus on kui rätsepaülikond, mis arvestab inimese vajadusi paindlikult ja terviklikult.

Uudse lähenemisena hakkame teenuse osutamise ajal abivajaduse täiendavaks hindamiseks kasutama veebipõhist andursüsteemi. See registreerib olulised kõrvalekalded inimese aktiivsuses (näiteks kui inimene ei ole tavapärasest erinevalt mitme tunni jooksul päevasel ajal toas liikunud) või ruumi temperatuuris ja annab selle kohta märku. Iga kliendi kohta on oma seadistus, kooskõlas tema tavapärase elurütmiga. Kliendile vahetult teenust osutaval töötajal on nutitelefonis äpp, mille kaudu saab ta teavituse kõrvalekallete kohta, tal on võimalik jälgida kõrvalekalde detaile ja vajaduse korral sekkuda.

Andursüsteemid ei riku inimese privaatsust, need ei filmi, lindista ega pildista. Türi vallas varem kasutatud häirenuputeenus end ei õigustanud: kliendid olid häiritud seadme kandmisest, dementsusega inimestele ei olnud süsteemi kasutamine arusaadav või kasutati seda põhjendamatult. Andursüsteem ei asu inimese küljes ning selle andmeid jälgitakse IT-lahenduste toel, seega ei koorma need abivajajat ega eelda temalt tegutsemist.

Juba esimese uue teenuse teate peale tulid päringud peredelt, kes seni pole sotsiaalosakonna vaateväljas olnud ja kes saavad muus osas oma lähedase abistamisega hakkama, kuid sooviksid olla kindlad, et abivajaduse tekkimisest saadakse kiiresti teada – nii on südamerahu tagatud kõigile asjaosalistele.

Väikese rosinana loome projekti toel eakatele mõttemängu „Otsi tuttav paar”. Menuka paaride otsimise mängu idee järgi paneme kokku unikaalse mängu, kus otsitavateks paarideks on kliendi jaoks tuttavad paigad, sümbolid või vajalik infotelefoni number. Olen näinud reaktsiooni, kui tavapärase Eiffeli torni või Hiina müüri asemel leitakse mängukaardilt tuttava rahvamaja või eakatekodu foto.

Kui aga hooldekodus mängides leiad paari, kuhu kleepsu abil on koha leidnud näiteks sünnipäevalapse foto, arvan, see on tore üllatus. Sel moel erinevaid unikaalseid mängupakette luues saab seda kasutada nii hooldeasutuses kui ka kodus mälu treenimiseks, vajalike infonumbrite meelde tuletamiseks kui ka lihtsalt hea meeleolu hoidmiseks. Sedalaadi mänge peetakse eriti oluliseks dementsusega inimeste puhul, kes vajavad oma tegevustes tuttavaid asju.

Kuidas see rosin ja vallas arendatavad teenused end õigustavad, on mõne järgmise kirjatüki teema. Seni soovin kõigile rõõmsat, rahulikku ja tervisest pakatavat aastat!

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 1/2021