Ajakiri Sotsiaaltöö tähistas 25. sünnipäeva

Regina Lind, Kairiin Nuudi
ajakirja toimetajad

---

Ajakirja kolleegiumi liikmed, autorid, lugejad ja koostööpartnerid kogunesid 14. septembril Tallinna, et tähistada 25 aasta täitumist Eesti sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialaajakirja väljaandmise algusest. Juubeliüritust saab järele vaadata osade kaupa Tervise Arengu Instituudi YouTube'i kanalist.

Ajakirja kujunemislugu ja praegused ülesanded

Ajakiri Sotsiaaltöö hakkas ilmuma 1997. aastal Eesti Akadeemilise Sotsiaalturva Ühingu ja sotsiaalministeeriumi kuukirjana, selle sünni juures olid Kersti Põldemaa ja Deiw Rahumägi sotsiaalministeeriumist ning toimetaja-projektijuht Aigi Lillep.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo alustas tervitust konverentsil osalejatele tänusõnadega sotsiaaltöö koolituse omaaegsetele eestvedajatele, kes panid aluse Eesti sotsiaaltöö kujunemisele professionaalseks kutsealaks, ning 1990. aastate hoolekande arendajatele. Minister tänas ka kõiki, kes on eri ajal teinud vabatahtlikku tööd ajakirja toimetuse kolleegiumis. Just kolleegiumi liikmete head nõuanded ja vahetu osalemine ajakirja tegemises on aidanud kujundada ajakirja selliseks, nagu me seda tunneme. „Sotsiaaltöö ajakiri peegeldab, kus me oleme, kes me oleme ja kuhu me liigume, just see on hea ajakirja tunnus,“ tunnustas minister Riisalo ajakirja tegijaid.

Alates 2004. aastast on ajakirja kaasväljaandja Tervise Arengu Instituut (TAI). Asutuse direktor Annika Veimer väljendas heameelt, et juba 25 aastat on Eestis sotsiaalvaldkonna töötajate professionaalset arengut toetav erialaajakiri, kust saab ammutada teadmisi ja mis aitab hoida ennast kursis uuemate suundadega. Ajakiri on kajastanud ühiskonna muutusi ja on ka ise palju arenenud: paberajakirjale on lisandunud mitmekülgsed veebivõimalused.

Just kolleegiumi liikmete head nõuanded ja vahetu osalemine ajakirja tegemises on aidanud kujundada ajakirja selliseks, nagu me seda tunneme.

TAI üks töösuund on tervise ja heaolu edendamistegevuse lõimimine ja nii on ka ajakirja veergudel jagatud teadmisi paikkondlikust tervisedendusest, laste vaimse tervise toetamisest, narkomaania ennetamisest ja paljude muude töövaldkondade kohta, kus sotsiaaltöötajatel on oluline osa.

Üks hea valdkonnavahelise koostöö näide on koostöös ajakirja kolleegiumi liikmetega KOV-ide juhtidele ja volikogude liikmetele koostatud värske infomaterjal „Tervemad ja paremini toime tulevad linna- ja vallakodanikud: ennetus ja sotsiaaltöö” (2022), mis pakub tugipunkte tervise ja heaolu edendamisel kohalikul tasandil.

Rohelise sotsiaaltöö võimalused

Konverentsi peaettekande tegi Stirlingi ülikooli (Suurbritannia) sotsiaaltöö professor ning rahvusvahelise katastroofide ja humanitaarabi õppekava juht Lena Dominelli, kes tutvustas rohelise sotsiaaltöö põhimõtteid ja pani osalejaid mõtlema sotsiaaltöötajate rollile kliimamuutuse ning keskkonna halvenemise ajal.

Professor Dominelli on kirjutanud rohelisest sotsiaaltööst (ingl green social work) mitu raamatut. See on terviklik käsitlus, mis keskendub ühiskonnale ja füüsilisele keskkonnale ning kätkeb hoolimist meie planeedist, inimestest ja kõigist elusolenditest, aga edendab ka üleilmset solidaarsust ning ühiseid jõupingutusi kestliku tuleviku nimel.

„Sotsiaaltöötajatena oleme pühendunud sotsiaalsele õiglusele, kuid alles hiljuti hakkasime pöörama tähelepanu ka keskkonnaõigusele,“ sõnas professor Dominelli. „Peame tegema rohkem, kui oleme senini teinud. Meie kohustus on hakata pöörama oma töös tähelepanu elukeskkonna halvenemisele ja ka looduskatastroofide tagajärgedele, mis enim mõjutavad just vaesemaid inimesi maailma eri paigus.“ Lena Dominelli arvates on just sotsiaaltöötjatel võimekus ellu kutsuda võrgustikke, mis ühendavad sotsiaalteadlasi, poliitikakujundajaid, loodusteadlasi ja kogukondade esindajaid ning otsivad keskkonnaprobleemidele lahendusi nii rahvusvahelisel kui ka kohalikul tasandil.

Tartu ülikooli sotsiaaltöö uuringute kaasprofessor Judit Strömpl tõi ettekannet kommenteerides välja, et kliimamuutusest põhjustatud probleeme on Eesti sotsiaaltöös senini vähe teadvustatud ja praegu on selleks õige aeg. Tegeleme füüsilise keskkonna, aga ka inimsuhetega. Sotsiaaltöötaja ülesanne on aidata inimestel muutuda vastutustundlikeks ja teha häid valikuid.

Lena Dominelli arvates on just sotsiaaltöötjatel võimekus ellu kutsuda võrgustikke, mis ühendavad sotsiaalteadlasi, poliitikakujundajaid, loodusteadlasi ja kogukondade esindajaid.

Norra teadus- ja tehnoloogiaülikooli sotsiaaltöö professori Riina Kiige sõnul on Norras juba saanud tavaks arvestada riigi ja kohaliku tasandi kõigi otsuste juures säästva arengu eesmärke. Pandeemia näitas, et oleme globaalsed ehk vägagi üksteisega seotud. Sotsiaaltöötajatena peame olema kannatlikud ja leidma õiged kanalid ning kogukonnad, et innustada inimesi muutusi ellu viima.

TAI arendusjuht ja sotsiaaltöö uurija Airi Mitendorf illustreeris keskkonnahoidliku tegutsemise keerukust näitega maahooldekodus elavatest eakatest. Nad pidasid kahe viimase aasta kuumale suvele vastu vaid kliimaseadmete abil jahutatud ruumides, nende külastamiseks kasutavad pereliikmed isiklikku sõidukit. Sotsiaaltöötaja ülesanne on näha tervikut ja ühendada kogukondi ka siis, kui individualistlik kultuur seda ei toeta.

Pärnu kolledži sotsiaaltöö õpetaja Valter Parve kutsus üles ennetama inimvara raiskamist, vähendades riske laste ja noorte elus. Marju Medar Tallinna ülikoolist tegi aga ettepaneku uuesti üle vaadata rahvusvaheline sotsiaaltöö definitsioon, et see kajastaks interdistsiplinaarsust ja aina tähtsamaks muutuvat keskkonnamõõdet.

Tööõnn ja tööalane toetus

Konverents jätkus Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) podcast’i Sotsiaalhääling uue episoodi avaliku salvestusega. Vestlust teemal „Mida on tööõnneks vaja – tööalane tugi sotsiaaltöötajatele“ juhtis ESTA juhatuse liige Kelli Ilisson, kaasa mõtlesid ajakirja kolleegiumi liige ja sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Meeli Tuubel ning ajakirja toimetaja Kairiin Nuudi.

Päeva esimeses pooles räägiti elukeskkonna jätkusuutlikkusest ja sellele tuleb mõelda ka sotsiaaltöötajaist rääkides: sotsiaaltöötaja on iseenda tööriist, teda tuleb hoida ja talle tuge pakkuda, juhatas vestlust sisse Kelli Ilisson.

„Sotsiaaltöös on palju määramatust ja probleeme, millele pole üht kindlat lahendust. Keerulistes olukordades tuleb teha pidevalt tarku otsuseid, mis mõjutavad inimeste elu – see on emotsionaalselt kurnav,“ põhjendas Kairiin Nuudi vajadust rääkida tööõnnest. Meeli Tuubel kirjeldas tööõnne järgmiselt: „Kui me kaheksa tundi päevast veedame õnnetult, surutult, sunnitult, hirmunult või kartes uusi olukordi, siis see ei ole kindlasti õnnelikult veedetud päev. Õnn on see, kui sa ootad järgmist tööpäeva ja väljakutseid, mis sind ootavad.“

Üheskoos leiti, et keskne rolli tööheaolu saavutamisel on küll inimesel endal, kuid kaasa peavad aitama ka tema juht ja asutus. Vaja on ka laiemat tugisüsteemi, kus on oma osa nii riigiasutustel (ministeerium, sotsiaalkindlustusamet) kui ka erialaorganisatsioonil. Tööalast toetust pakub ka Sotsiaaltöö ajakiri, väärtustades sotsiaaltöötajate tegevust ja tekitades eri piirkondade ning asutuste sotsiaaltöötajate ühtekuuluvustunnet.

Sotsiaaltöötaja on iseenda tööriist, teda tuleb hoida ja talle tuge pakkuda.

„Selleks et sotsiaaltöötajal oleks tööl hea olla, on vaja luua õhkkond, kus saab avatult rääkida töös ette tulevatest keerulistest olukordadest,“ mõtiskles Kairiin Nuudi. Siis pole vastutus ühel töötajal, vaid kogu organisatsioonil. Seega hõlmab tööalane toetus kindlasti rohkem võimalusi kui supervisioon ja kovisioon, kuigi ka neid on vaja. Meeli Tuubel rääkis, et sotsiaalministeeriumil on kavas arendada lähiaastatel välja ka sotsiaaltöötajatele tugisüsteem koos mentorluse võimalusega alustavale töötajale, vaadata üle õppekavad ja kutsesüsteem.

Tulevikule mõeldes pidas Kelli Ilisson vajalikuks, et igas organisatsioonis oleks tööpsühholoog või superviisor, kelle poole kõik töötajad saavad pöörduda. Kairiin Nuudi unistus on, et igal sotsiaaltöötajal oleks turvavõrgustik, millele raskel ajal toetuda. Meeli Tuubel tõi esile, et kui keeruline tuleviku ennustamine kõrvale jätta, siis hakkavad sotsiaaltööd kindlasti veelgi rohkem mõjutama digitehnoloogiad, mis viib ehk selleni, et nii mõnedki andmeprotsessid automatiseeruvad. Samal ajal loodab ta, et sotsiaaltöötaja töös on edaspidi rohkem lõpetatust ehk töö pole igikestev protsess, vaid iga lugu lõppeb ühel hetkel.

Viktoriin „Sotsiaaltöö muutuvas ajas“

Päeva lõpetas meeleolukas viktoriin, kus sai proovile panna oma teadmisi Eesti sotsiaaltöö ajaloost. Mida tähendas 19. sajandi alguses mõiste „külakorda käima“? Kellega samastasid ennast 1990. aastate sotsiaaltööõppurid? Milline kooseluvorm on vanemaealiste naiste vaimset heaolu silmas pidades kõige soodsam? Nende ja teiste küsimuste õigeid vastuseid kommenteerisid küsimusi koostanud artiklite autorid ja kolleegiumi liikmed.

Loe viktoriini küsimusi ja vastuseid koos selgitustega

Ürituse lõpus oli aeg sõnavõttudeks ja tordiks, taustaks mängis muusikat Valter Parve, kes on ajakirja kolleegiumisse kuulunud alates selle moodustamisest.

Ajakirja toimetus tänab juubeliürituse päevajuhti Valdo Jahilod, esinejaid ja osalejaid! Kolleegiumi liikmed, artiklite autorid, lugejad ja koostööpartnerid, aitäh, et olete ajakirja jaoks olemas!

Pildigalerii (fotograaf Erlend Štaub):