Viktoriini „Sotsiaaltöö muutuvas ajas“ küsimused ja vastuste selgitused

1. Mida tähendas mõiste „külakorda käimine“ Eesti maarahvale XIX sajandi alguses?

A. Jaanitule või muude kogukonna ühisürituste korraldamise tava
B. Perekonnas hooldamise ajutine teenus toimetulekuraskustes isikule
C. Kadri- ja/või mardipäevadega seotud iidne kombetalitus
D. Postimehe talust tallu liikumise skeem

Õige vastus on B – perekonnas hooldamise ajutine teenus toimetulekuraskustes isikule. Ajakirja kolleegiumi liige ja kogukonnatöö huviline Valter Parve soovitab lugeda Jüri Kotka magistritööd (1996), kus on üksikasjalikult kirjeldatud tsaariaegse hoolekande korraldust. „Sisuliselt oli see perekonnas hooldamine, aga hoolealuseks võis olla nii laps kui ka erivajadusega või vanainimene ehk igaüks, kes ei saanud ise hakkama. Mis eriti huvitav – see oli tasuline teenus: perekonnal, kes võttis kellegi hooldada, vähendati riigimakse. Eesti tänasel hoolekandel on sinna astuda veel küll ja küll, et pered võtaksid nõrgemaid enda juurde elama.“

2. 1938. a. maikuus ilmus Postimehes teade, et Elva kohus mõistis Meeri küla mehelt Hendrik L-ilt välja alimendid umbes 1700 krooni suuruses summas tütre kasvatamise kuludeks. Millise tõendusmaterjali alusel kohus mehe isaduse kindlaks tegi?

A. Vereproovid
B. Lapse ema ütluste usutavus
C. Silmade värv ja kõrvade kuju
D. Naabrite tunnistused

Õige vastus on A – vereproovid. „DNA testid, mis võimaldavad isaduse tuvastada 99,9% tõenäosusega, tulid kasutusele alles 1980. aastatel,“ oskab rääkida küsimuse koostaja, Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor Lauri Leppik. „1930. aastatel oli põhimõtteliselt ainsaks n-ö tõenduspõhiseks meetodiks ema ja lapse veregruppide võrdlemine väidetava isa veregrupiga. Ent see meetod ei andnud siiski usaldatavat tulemust, sest veregruppide võrdlemise abil saab vaid kuni 30%-l juhtudest välistada võimalikku isadust, ent sellise meetodiga ei saa rangelt võttes tõestada konkreetse mehe isadust. Nii et selles mõttes ei olnud kohtu kasutatud tõend palju usaldusväärsem muudes vastusevariantides märgitud võimalustest, mida erinevate riikide kohtud ajaloos on samuti kasutanud isaduse tuvastamisel.“ Põhjalikumat kommentaari koos viidetega Balti eraseadusele ja riigikohtu lahenditele saab lugeda Sotsiaaltöö veebilehel.

3. Nõukogude ajal kehtis tööbüroode tegevuses nn 101 kilomeetri põhimõte: nimelt tööpõlgurite suunamine organiseeritud värbamise korras tööle suurlinnadest (Eestis siis Tallinnast) perifeeria väikelinnadesse-alevitesse. Sellel võttel olid soovitud tulemuste kõrval ka omad negatiivsed mõjud. Milles need seisnesid?

A. Toidupoed ei suutnud rahuldada kasvanud nõudlust alkoholi järele
B. Suurenes kriminaalsus
C. Tekkisid pinged maaelanikega, kes tahtsid põgeneda laostunud kolhoosidest-sovhoosidest ja otsisid tööd linnas
D. Perekonnaelu muutus varasemaga võrreldes värvikamaks

Õige vastust on D – perekonnaelu muutus värvikamaks. „Nende ümbersuunatavate tööpõlgurite hulka kuulusid mh ka pealinnas meeste kulul lõbusat elu elavad naised,“ selgitab sotsiaaltöö ajaloo ja sotsiaalpoliitika uurija Jüri Kõre. „Ega nad väikelinnas oma elustiilist ei loobunud ja nende mõju „kohalike“ perekonnaelule oli eriplaaniline. Mõni pere lagunes, mõni tugevnes. Ja meestööpõlgurid – eks pahad poisid on omanud ja omavad tänaseni tõmmet!

Tallinnast suuremates keskustes (Moskva, Leningrad) on 101 km põhimõtet kasutatud ka väiksemaid poliitilisi üleastumisi teinud kodanikele uue elukoha pakkumise tegemiseks.“ Loe ajakirja veebilehel ka teisi Jüri Kõre nõksuga küsimusi Eesti hoolekande ajaloost.

4. Kellega samastasid ennast koolituse algaastatel (1990. aastatel) sotsiaaltööd õppima asunud noored?

A. Hättasattunute abistaja
B. Õlekorre ulataja
C. Ühiskonna arst
D. Maailma parandaja

Õige vastus on D – maailma parandaja. Sotsiaaltöötajate koolituse omaaegne eestvedaja Tallinna Ülikoolis, emeriitprofessor Taimi Tulva ütleb, et see küsimus tekkis elust enesest. „Algaastatel õppima asunud olid väga motiveeritud ja kui nad nägid, milline hirmutav olukord on praktikas, siis nad soovisid asuda kohe maailma parandama ja püüdsid selliselt ka oma rolli defineerida. Soome professorid, kes meil käisid rääkimas, arvasid küll, et nad peaksid ennast rohkem määratlema ühiskonna arstidena, kuid nii õppurite kui ka õpetajate poolt jäi kõlama maailma parandamise idee ja see mõte ei ole meist väga kaugel ka praegu.“

5. Kes oli peaesineja 25 aastat tagasi toimunud Eesti esimesel sotsiaaltöö kongressil?

A. Marju Lauristin
B. Hando Runnel
C. Jaan Kross
D. Mati Unt

Õige vastus on C – Jaan Kross. „Kui me kongressi korraldama hakkasime, siis ega mul mingit muud mõtet ei olnud, kui ainult saada Jaan Kross,“ meenutab kongressi korralduskomitee esinaine Kersti Põldemaa. „Õnneks ta andis ka oma nõusoleku. Tallinnas, Sakala keskuses toimunud esimene sotsiaaltöö kongress oli tõeline ajalooline sündmus. See kestis neli päeva ja sellel osales 680 inimest. Kongressi videot saab vaadata Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse kodulehel.“

6. Kes on läbi aja kõige pikema staažiga sotsiaalala asekantsler?

A. Rait Kuuse
B. Valdeko Paavel
C. Eiki Nestor
D. Riho Rahuoja 

Õige vastus on D – Riho Rahuoja. Kuigi ka Rait Kuuse on päris pikalt asekantsleri ametit pidanud, kuulub esikoht Riho Rahuojale, kes oli sotsiaalala asekantsler aastatel 1999–2012, suundus sealt Hiiu maavanemaks ning nüüd juba mitu aastat juhib tulemuslikult Hiiumaa Sotsiaalkeskust. Riho Rahuoja on ka ajakirja Sotsiaaltöö pikaaegne kolleegiumi liige. Eiki Nestor ei ole aga sotsiaalministeeriumi asekantsler olnudki, vaid oli sotsiaalminister.

7. Kelle või mille osatähtsus Eesti elanikest on alates 2000. aastast olnud neljal korral 18,3%?

A. Absoluutse vaesuse määr
B. Suhtelise vaesuse määr
C. Püsiva suhtelise vaesuse määr
D. Vaimuvaesuse määr

Õige vastus on B – suhtelise vaesuse määr. Küsimuse saatis ajakirja kolleegiumi liige, sotsiaalministeeriumi statistika- ja analüüsiosakonna juhataja Hede Sinisaar. Suhtelise vaesuse määr on nende elanike osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse piiri, milleks loetakse omakorda 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

8. Milline kooseluvorm on uuel aastal valmiva Eesti Inimarengu Aruande andmetel vanemaealiste naiste (65+) vaimset heaolu silmas pidades kõige soodsam?

A. Üksi elamine
B. Paarisuhtes elamine
C. Laste ja/või vanematega koos elamine
D. Mingis muus kooseluvormis elamine

Õige vastus on A – üksi elamine. „Esmapilgul paradoksaalsena mõjuv tulemus, aga tõlgendus sellele on üsna pragmaatiline,“ kinnitab Eesti Inimarengu Aruande 2023 peatoimetaja, Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. „Tulemus tuleneb SHARE andmetest. Selle peatüki on inimarengu aruandesse kirjutanud Luule Sakkeus, Liili Abuladze, Uku Rudissaar ja Dagmar Kutsar. Üksikuna elamise positiivsem mõju heaolule võib tuleneda naiste suuremast hoolduskoormusest teistes kooseluvormides – seda ei puhverda isegi täiskasvanueas kogutud sotsiaalmajanduslikud ressursid. Mitmed uuringud on Eesti kohta tõdenud, et informaalne hoolduskoormus on Eestis just üle 65-aastaste naiste kanda; informaalsete abiandjate koormusest vabastamine on mõjutanud nende heaolu positiivselt ning et see vajadus Eestis on oluliselt võimendatud.“

9. 1990. aastatel oli Eestis olulise tähtsusega (ka sotsiaaltöötajate jaoks) EVP. Mida see tähelühend tähendas?

A. Eesti Vabariigi Parlament
B. Eesti valitsusprogramm
C. Erastamisväärtpaber
D. Eriti Vapper Päästja

Õige vastust on C – erastamisväärtpaber. Ajakirja kolleegiumi liige, pikaajalise kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö kogemusega Eike Käsi meenutab, et EVP oli üks tore kollast värvi paber. „Peaaegu kolmkümmend aastat tagasi, kui ma sotsiaaltööd alustasin, pidime nende kollaste paberitega tegelema hunnikute viisi. Ootamatuid ülesandeid, millega on sotsiaaltöös tulnud tegelda, on aastate jooksul tulnud päris palju, näiteks humanitaarabi jagamine ja selle käigus kohvipurkide lugemine ja piimapulbri kaalumine. On olnud põnev töö.“

10. Maailma suurim tuletikk valmistati 2004. aastal Eestis Viljandi tuletikuvabriku 100. sünnipäeva puhul – see oli 6,2 meetri pikkune. Kuidas tikk süüdati?

A. Seda ei olnudki võimalik süüdata
B. Süüdati metsatõstuki haaratsi abil
C. Luubi ja päikese abil
D. Piiritusega immutatud tikk tulistati eemalt püssist põlema

Õige vastus on B – süüdati metsatõstuki haaratsi abil. „Küsimus on seotud meie kõrge elektri- ja energiahinnaga,“ põhjendab viimase viktoriiniküsimuse päevakajalisust ürituse päevajuht Valdo Jahilo. „Soe tuli teeb olemise mõnusaks, ja ka tookord sooviti pealtvaatajatele sooja ja vaatemängu pakkuda. Guinnessi ajalukku läinud maailma suurima tuletiku põlema tõmbamiseks Viljandis Ugala teatri ees kasutati metsatõstuki abi.“