Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart
Sotsiaaltöö

Aastal 2025 toimunud muudatused erihoolekandes

Uudis

Selle aasta algusest jõustusid mitmed muudatused erihoolekandeteenustes. Neist üks kõige olulisemaid on päeva- ja nädalahoiuteenuse lisandumine teenuste loetellu. Teenus on toeks suuremas mahus hooldust või järelevalvet vajavatele intellektipuudega inimestele ja nende lähedastele.

 

Elen Preimann
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik

 

Alates 1. jaanuarist lisandus sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud teenuste loetellu päeva- ja nädalahoiuteenus (PNH). Sellega seoses täiendati käibemaksuseadust, rahvatervise seadust ja riigilõivuseadust ning muudeti sotsiaalkaitseministri määruseid „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“, „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ ja „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“.

Uue teenuse sihtrühm ja eesmärk

Nüüd on sotsiaalhoolekande seaduses loetletud kuus riiklikku erihoolekandeteenust: igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, PNH ja ööpäevaringne erihooldusteenus. 

PNH sihtrühm on mõõduka, raske või sügava intellektipuudega inimesed, kes vajavad suures mahus hooldust või järelevalvet, kuid kellel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus.

Seni on sellise teenusvajadusega inimesed kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mille eest riik on tasunud teenuseosutajale kõrgemas määras ehk diferentseeritud hinda. Kuna igapäevaelu toetamise teenus on mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele, kes vajavad teenust neli tundi kuus või rohkem, tekitas selline korraldus teenuse nõuete ja korralduse osas segadust. 

PNH on mõeldud inimestele, kes vajavad tegevusjuhendaja tuge vähemalt kümnel päeval kuus; esimesel kuuel kuul võib teenust kasutada ka väiksemas mahus, see on n-ö kohanemisaeg. Varem sellist tingimust teenusele õigustatusele ei olnud. Muudatus aitab paremini tagada teenuse kättesaadavust inimestele, kellel on väga suur hooldus- ja järelevalvevajadus ja kelle lähedastel on väga suur hoolduskoormus.

Teenust saab kasutada päevasel ajal (sh nädalavahetustel, riigipühadel) või ööpäevaringselt. Ühes kuus võib teenust kasutada kuni 23 ööpäeva.

Nõuded ja rahastamine

PNH-le kehtestati sarnased ruuminõuded ööpäevaringse erihoolekandeteenusega määruse „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ alusel. PNH-le ei kehtestatud nõuet, et selle kasutajatel peab tingimata olema eraldi magamistuba, kuna paljudel senistel teenuseosutajatel ei olnuks vastasel juhul võimalik teenuse osutamisega jätkata ja teenuse kasutajad oleksid jäänud toetuseta. Vajaduse korral tagatakse inimesele sobiv voodi ja voodite eraldamiseks saab kasutada vaheseina, kardinat, sirmi või muud ruumi liigendamise võimalust. 

Teenusel peab ööpäevaringselt olema kohal vähemalt üks tegevusjuhendaja 12 teenusesaaja kohta, päevasel ajal vastavalt inimeste vajadustele rohkem – üks tegevusjuhendaja kuue inimese kohta. Tegevusjuhendajatele kehtestati täienduskoolituse nõue. 

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tasub teenuseosutajale teenuse osutamise eest päevas 60 euro, ööpäevas 75 eurot. Kui teenusele suunatud inimene ei kasuta teenust maksimaalses mahus (st 23 ööpäeva), tasub SKA teenuseosutajale kasutamata päevade eest 65% teenuse maksumusest, et teenuseosutaja saaks säilitada valmisoleku teenust osutada, kui inimesel tekib selleks vajadus. 

Teenuse kasutaja peab teenuse kasutamise (öö)päevade eest tasuma omaosaluse toidu ja majutuse eest (vastavalt teenuse kasutamisele) kuni 360 eurot kalendrikuus. Teenuse kasutajatele laienes õigus saada vajaduse korral omaosaluse maksmisel SKA-lt osalist kulude hüvitamist. 

Teised muudatused

  • Erihoolekandeteenuste maksumus, mis on kehtestatud sotsiaalkaitseministri määrusega „Erihoolekandeteenuste rahastamine“, jäi tänavu 2024. aastaga samale tasemele. Kärpe-eelarve tingimustes on see põhjus rõõmustamiseks.
  • Aasta algusest jõustus sotsiaalkaitseministri määruse „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muudatus, mille kohaselt on SKA teenuste konsultandil õigus vabanenud erihoolekande teenuskohta pakkuda järjekorras järgmisele inimesele juhul, kui järjekorras esimesel kohal oleva inimesega ei õnnestu viie tööpäeva jooksul talle erihoolekandeteenuse koha pakkumiseks kontakti saada. 
  • Muudeti rahvastikuregistri seadust. Varem seadus ei võimaldanud võtta rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks inimese asumine või paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse. Muudatusega loodi erisus neile inimestele, kes viibivad eri- või üldhooldekodus ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu, selle asukoha kohalik omavalitsus (KOV) või kellel puudub erihooldekodu sulgemise järel rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. Muudatusega seoses registreerivad nende inimeste uue elukoha KOV-id inimese elukoha KOV-i või linnajao täpsusega, kuna nende eelmist elukohta enam ei eksisteeri.