Äärmusliku kahjustava käitumisega autistidele loodud teenus on hästi käima läinud
Nüüd on olemas ööpäevaringne erihooldusteenus inimestele, kellel on diagnoositud autism, intellektipuue ja lisaks intensiivne äärmuslik kahjustav käitumine.
AS-i Hoolekandeteenused metoodik
Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku kahjustava käitumisega autistidele on Eesti sotsiaalsüsteemis uus. Teenuse osutamise õiguslikud alused kirjutati seadusesse 2019. aastal, kuid kuni 2022. aastani ei olnud ühtki sellise teenuse osutajat. Teenuse sihtrühm on inimesed, kellel on diagnoositud autism, intellektipuue ja lisaks intensiivne äärmuslik kahjustav käitumine. See tähendab karjumist, röökimist, enese vigastamist, asjade sh mööbli lõhkumist, teiste ründamist, aga ka äärmuslikku endasse sulgumist, mille käigus kaob kontakt välismaailmaga.
Pidasime silmas inimesi, kellele see teenus sobiks, kuid keda siiani on suunatud kinnisele teenusele kohtumääruse alusel.
Vajadus sellise teenuse järele on väga suur. Otsustasime hakata seda osutama, mõeldes eelkõige oma ettevõtte, AS-i Hoolekandeteenused klientide elukvaliteedi parandamisele. Pidasime silmas inimesi, kellele see teenus sobiks, kuid keda siiani on suunatud kinnisele teenusele kohtumääruse alusel.
Ühes sellises teenuseüksuses on kuni kuus inimest. Elanikke on vaja pidevalt jälgida, toetada ja abistada kõigis eluvaldkondades, seetõttu on vaja ka tavapärasest rohkem personali: kuue elaniku kohta on päeval kolm tegevusjuhendajat ja öösel kaks. Elatakse väikeses perelaadse elukorraldusega kodus, eesmärk on järgida võimalikult tavapärast elurütmi: elanikke kaasatakse majapidamistoimingutesse, käiakse tööd tegemas, ühiselt veedetakse vaba aega. Kõik elanikud kasutavad ka alternatiivkommunikatsioonivahendeid.
Esimene teenusüksus avati Tapal
Septembris 2022 avasime esimese maja Tapal, kus hakkasime osutama teenust mõõduka intellektipuudega autistidele, kellel esineb äärmuslik kahjustav käitumine. Enne avamist tegime meeskonnale just nimelt selle teenuse vajadustest lähtuva põhjaliku ühe kuu pikkuse koolituse, kus uutele töötajatele anti põhiteadmised intellektipuudest, autismist ja käitumisanalüüsist. Samuti õpiti põhjalikult füüsilise sekkumise õiguspärasust ja valutu turvalise ohjeldamise võtteid. Uue koolitusena Eestis pakkusime oma töötajatele sensoorse integratsiooni metoodika teadmisi.
Algus läks oodatult raskelt. Mitu töötajat lahkusid esimeste kuude jooksul, elanikel aga oli vaja kohanemiseks aega ja rahulikku keskkonda tuttavate, turvatunnet pakkuvate tegevusjuhendajatega. Kuigi kohanemisprotsess venis üsna pikaks, on nüüdseks stabiilsus saavutatud ja elanikud kohanenud. Majas elab perena kuus toredat noormeest, kes löövad aktiivselt kaasa kodutöödes ja käivad kesklinnas SA Hea Hoog töökeskuses tööl. Vabal ajal külastatakse kohvikuid, käiakse poes ja pikkadel jalutuskäikudel.
Nagu kõik teised inimesed, tahavad ka nemad olla tublid ja tunda end olulisena.
Õhtuti vaadatakse koos telerit nagu enamikus tavalistes kodudes. Väga oodatud on spordivõistlused, eriti meeldivad jalgpalliülekanded, mida jälgitakse õhinal koos töötajatega vahel hilisõhtuni välja. Mängitakse ka lauamänge ja tehakse muud meelepärast, näiteks värvitakse, pannakse puslesid kokku jm. Majas elab ka üks kunstihingega noormees, kes mängib klaverit ja kelle kunstinäitust sai vaadata mõni aeg tagasi Tallinna puuetega inimeste kojas.
Suurt abi ja toetust on pakkunud meile algusest peale MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus (HENK), mille spetsialistid on jätkanud meeskondade toetamist ja nõustamist ka pärast koolitusperioodi. Keerulisemate juhtumite lahendamisel on osalenud ka Hollandi käitumisekspert Rini Blankers.
Teine kodu avati Pärnus
Pärnu Kaevu kodu avati 2023. aasta suvel. Kodu asub ilusas aiaga piiratud kahekorruselises eramus Pärnu äärelinnas. Sealne sihtrühm on raske ja sügava intellektipuudega autistid, kellel esineb äärmuslikku kahjustavat käitumist.
Pärnu Kaevu kodu peres elavad viis noormeest ja üks neiu. Tapa koduga võrreldes on siinsed noored vähem aktiivsed ja vajavad rohkem hooldustoiminguid. Sellest hoolimata on meie eesmärk pakkuda neile võimalikult tavapärast kodust elukeskkonda koos igapäevaelutoimetustesse kaasamise ja kogukonnas liikumisega. Noori kaasatakse tegevusse vastavalt nende võimetele: kes ei suuda nõusid kuivatada, see suudab ulatada tassi, kes ei suuda pesu sorteerida ega voltida, see võtab pesumasinast eseme, kes ei suuda riisuda, see lükkab käru või tassib ämbrit. Nagu kõik teised inimesed, tahavad ka nemad olla tublid ja tunda end olulisena. Tapaga võrreldes on Pärnu üksuses ka rohkem sensoorset tegevust, mis pakub põnevaid elamusi erinevate tunnetuslike kogemuste kaudu nii toas kui ka õues.
Pärnus pakume tervele üksusele ka gluteeni-, kaseiini- ja laktoosivaba menüüd, mis toetab elanike vaimset ja füüsilist tervist.
Praktikandid Hollandist – tegevusjuhendajad südame kutsel
Meie teenus pälvib tähelepanu ka mujal maailmas. Paaril märtsinädalal viibisid Tapa kodus viis Hollandi praktikanti koos juhendajaga ROC Mondriaani ülikoolist. Praktika oli suunatud just äärmusliku kahjustava käitumisega intellektipuudega autistlike inimeste juhendamisele ja abistamisele nende igapäevatoimingutes.
Koostegemine tähendab pidevat sõbralikku ja inimlikku kontakti, et sisendada elanikele turvatunnet ja hoolivust.
Hollandlased Ashley, Jeff, Kevin, Andre ja Stefanie koos mitu korda Eestis käinud juhendaja Merion Tamelingiga moodustasid väga kireva ja rõõmsameelse seltskonna, kes kohtusid omavahel alles Eestisse tulles. Hollandis töötab enamik neist äärmusliku kahjustava käitumisega inimestega. Kõigil neil oli olnud enne n-ö teine elu, millest ühel hetkel loobuti tegevusjuhendaja ameti kasuks. Näiteks kuulusid seltskonda endine rekajuht ja vangivalvur. Nagu Andre ütles: „Otsustasin järgida lõpuks oma südant ja asusin tööle erivajadustega inimestega.“
Praktika väljaspool mugavustsooni
Hollandlaste praktika eesmärk oli ennast ja oma teadmisi proovile panna ning rakendada seni õpitut ja kogetut tavapärasest erinevas olukorras, tulles välja oma mugavustsoonist.
Esimesel päeval ja teise päeva alguses jälgisid praktikandid meie tööd ning tutvusid elanikega. Väga harjumatu oli muidu vaikses majas kuulda nalja ja naeru, segamini inglise-, hollandi- ja eestikeelset juttu. Meie töötajad olid alguses pigem kahtlevad ja valmis reageerima kriitilistele olukordadele. Kõik noormehed aga olid uudsest olukorrast pigem üllatunud ja jälgisid huviga nende ümber toimetavaid võõrkeelseid ning mitte kuigi tagasihoidlikke tegelasi. Kui kõik naersid, siis naersid nemadki kaasa. Teise päeva õhtul hakkasid praktikandid noormehi juba individuaalselt juhendama ja proovima uusi tegevusvõimalusi.
Ei tohi vaadata ainult käitumist, vaid tuleb märgata rahuldamata vajadusi seal taga.
Järgnevatel päevadel olid käed-jalad tööd täis: koos tehti süüa, käidi töökeskuses ja pikkadel jalutuskäikudel, tehti majapidamistöid. Viimasel päeval tegime Pikkjärve ääres Põhja-Kõrvemaal ühise matka koos lõkke ja grilliga. Omaette elamus oli hollandlastele ka lumine mets, kiilasjääs metsatee ning külmunud ja paukuv metsajärv.
Eriti lõbus oli märgata Stephanie imestust autosõidul, kui ta taipas, et lume alt välja sulanud valged tükid põldudel on kivid. Hollandis käiakse kive ostmas aiandus- või sisustuspoodidest, meil aga vedelevad need põldudel?! Esimese hooga arvas Stephanie, et tegemist on sügisel põllule jäänud kartulitega.
Mida arvasid pikaajalise töökogemusega hollandlased meie teenusest?
Hollandlastele jättis töö meie Tapa üksuses väga postiviise mulje sobiva keskkonna ja koduse majaga. Nende kodumaal tehakse kõike koos kliendiga, ollakse sõbrad, mitte valvurid või ülemused. Koostegemine tähendab pidevat sõbralikku ja inimlikku kontakti, et sisendada elanikele turvatunnet ja hoolivust. Keeruline käitumine ei ole põhjus, et keelata tavapärast elu. Täiesti normaalne on, et inimesed saavad töötajate toel osaleda igapäevaelutoimetustes ja teha võimalikult palju ise: valmistada süüa, hoolitseda elukeskkonna eest, töötada vastavalt võimetele, väljas käia.
Tõeliselt seab aktiivsele elukorraldusele piirid töötajate vähesus.
Saime kiita ka piktogrammisüsteemi eest, mis aitab elanikel aru saada, mida nad peavad tegema, ja loob toimiva päevastruktuuri, mis annab turvatunde.
Hollandlased jagasid ka oma kogemusele tuginevaid soovitusi, näiteks pakkuda veel enam inimlikku lähedustunnet ja kontakti, olla rohkem elanike läheduses, süüa ja töötada ühiselt laua taga. Esmatähtis on elanikega kontakti hoida ja mõista, et kõik, mis juhtub, on okei: ei tohi vaadata ainult käitumist, vaid tuleb märgata rahuldamata vajadusi seal taga.
Põhitõed
Peame aktsepteerima inimest sellisena, nagu ta on, ka vihasena, sest meie elanikud ei oska öelda, kui nad on väsinud või midagi ei meeldi. Nad saavad seda ainult näidata: ma ei tea, mida tunnen, olen endast väljas ja üksi. Tegevusjuhendajal on oluline pakkuda oma kohaloluga turvatunnet, kas või lihtsalt kõrval istudes. Kindlasti ei tohi sellise sihtgrupiga töötades karta, vaid pärast noormehe vihahoogu tuleb minna päevaga rahulikult edasi.
Päris ideaalse teenuseni on aga veel pikk tee minna. Praegu seab tõeliselt aktiivsele elukorraldusele piirid töötajate vähesus. Palju asju jääb tegemata just turvakaalutlustel, sest nii keerulise sihtrühmaga ei saa töötaja jääda üksi. Kui ootamatult peaks tekkima äärmuslik kahjustav käitumine, on vaja vähemalt kaht töötajat, et olukord lahendada. Seetõttu ei saa üks töötaja minna elanikuga eemale ega ka näiteks kaks töötajat kaasa töökeskusesse, sest sel juhul jääks majja ainult üks töötaja.
Pidevalt on vaja lisainimest, kes aitaks. Praegu aitab üksuse tiimijuht, kuid temal on ka muud ülesanded. Sama probleemi tõid välja ka hollandlased, kelle arvates peaks aktiivsel ajal olema majas vähemalt neli tegevusjuhendajat, et tagada nii töötajate kui ka elanike turvalisus. Oleme omalt poolt sellest teada andnud ka sotsiaalkindlustusametile.
Kõige olulisem on pakkuda turvatunnet
„Väga hea meel on näha, et selline teenus on olemas, sest see on elanike arengule väga vajalik. Väike pere spetsiaalselt kohandatud kodus vastab elanike vajadustele, nad saavad olla vabad inimesed,“ kommenteeris hollandlaste juhendaja Merion Tameling, kelle hinnangul oleme head tööd teinud. „Olen näinud ka teisi Eesti asutusi ja olen üllatunud, kui hästi on teenus korraldatud alates ruumide lahendusest, kodusest majast ja maitsvast toidust. Väga hea on ka piktogrammide kasutamine ja nende abil aja struktureerimine, mis annab rahu ning turvatunde. Alguses tundus, et elanikud piktogramme väga ei vaata, kuid järgmistel päevadel oli näha, et vaatavad väga hoolega ja teavad täpselt nende tähendusi.“
Tameling märkis, et kuigi sellise teenuse elanikega on alati probleeme, töötab tema hinnangul kõik praeguste tingimuste piires hästi ja midagi muutma ega täiendama ei pea. Ühe päevase töötaja lisandumine parandaks aga teenuse kvaliteeti veelgi ning noormeeste võimeid saaks turvaliselt täielikult rakendada.
Tamelingi sõnul ongi sellise teenuse juures kõige olulisem turvatunne. Tähtis on, et kõik elanikud tunneks igapäevasest tegevusest rõõmu, saaksid kiita ja pälviksid tunnustuse.
Meil on hea meel, et suudame olla võrdväärne koostööpartner nii tugeva sotsiaalsüsteemiga riigile nagu Holland. Merion Tamelingi sõnul kavatsevad nad Eestisse praktikale tulla ka järgmisel aastal. Tänu mõlema poole positiivsele kogemusele on algatatud püsiva koostööleppe sõlmimine ROC Mondriaani ülikooliga.
Teenus on toonud positiivse muutuse noorte peredele
„Teenus andis meile tulevikuks väga suure turvatunde,“ ütleb Pärnu Kaevu kodus elava Eriku ema Hiie. Varem elas Erik kodus ja pärast toimetulekukooli lõpetamist käis poole päeva kaupa päevahoiu teenusel. Nagu ka paljudel teistel raske või sügava puudega autistide vanematel oli poja teenusele saatmine pensionieas vanematele paras eneseületus. „Ta polnud ju kunagi varem kodust ära olnud, võõras kohas maganud ega söönud. Mul oli hirm, kuidas ta toime tuleb, kui mind kõrval ei ole ega ole kedagi, kes tõlgiks teistele tema käitumist“, räägib Hiie. Nüüd, kui Erik on olnud teenusel juba neli nädalat, saab öelda, et uue eluga kohanemine on läinud üle ootuste hästi. Vanemate süda on rahul, sest nad saavad Erikut toetavaid spetsialiste usaldada.
Teenusele minekule eelnes põhjalik hindamine, kus pandi kirja kõik olulised asjad Eriku kohta. „Ma ei ole mitte kunagi pidanud kellelegi oma pojast nii palju rääkima, nii palju analüüsima. Sain kõik need asjad ära rääkida ning võin rahul olla, et keegi veel teab neid peale minu ja mu abikaasa,“ meenutab Hiie tänulikult hindamise päeva. Infot koguti selleks, et Eriku käitumist mõista ja osata teda paremini toetada. Selline pidev info vahetamine on jätkunud ka nüüd, kui Erik on teenusel. „Mul oli väga hea meel, kui mulle saadeti video juhtumist, kui Erik oli tavapärasest teistmoodi käitunud ja töötajad küsisid nõu, mis selle taga võib olla ja mida nad saaksid Eriku heaks teha,“ toob Hiie näite, kuidas koostöös leitakse parimaid lahendusi. „Ma ei olnud selleks heas mõttes valmis, et teenus ongi just Eriku vajaduste järgi kohandatud. “ Hiie saab aru, et selline uus teenus ei ole hoolekandes veel tavapärane: ta on pidanud ootama pojale sobivat teenust kuus aastat. „Kuuldes teiste vanemate lugusid, kuidas noored on pidanud liikuma ühest kohast teisele, kui nad on käitunud sobimatult, olen mõelnud, et see on täpselt selline teenus, millest paljud vanemad unistavad.“
Ootame teenusega tutvuma
Meie Tapa ja Pärnu üksuste äärmusliku kahjustava käitumisega autistidele mõeldud teenus ei ole kinnine. Soovi korral saavad kodu külastada kõik huvilised, maksimaalselt kolm inimest korraga.
Jagame hea meelega oma kogemusi ja näitame, kuidas meie noored elavad. Tutvustame põhjalikult, kuidas teenus toimib. Oodatud on ka vabatahtlikud ja töövarjud, sest kõige paremini saab õppida just päris töö käigus. Huvi korral helistage 5886 4669 või kirjutage Leila.Lindsalu@hoolekandeteenused.ee.