Liigu edasi põhisisu juurde

Tervisekassa roll personaalmeditsiini teenuste rakendamisel

Tervise Arengu Instituudi juhitavasse personaalmeditsiini projekti on algusest peale panustanud ja olnud kaasatud ka Tervisekassa, seda eelkõige otsustustoe ja retseptikeskuse kompetentsi tõttu. Nüüd on projekt lõpusirgel ja silmapiiril paistab esimeste personaalmeditsiini teenuste rakendamine 2023. aastal. Tervisekassal on roll uute teenuste mõju hindamisel ja rahastamisel.

Kärt Sõber
Kärt Sõber
Tervisekassa esmatasandi teenuste osakonna spetsialist

Personaalmeditsiini teenuste rakendamine paneb proovile ja on uuenduslik, sest tegu on täiesti uute teenustega tervishoius. Teadus areneb pidevalt edasi, uusi tehnoloogiaid lisandub turule igal kuul. Põhiküsimus rahastaja vaatest on see, kuidas teha võimalikult mõistlikke investeeringuid just nendesse teenustesse ja tehnoloogiatesse, mis ka edaspidi kõige enam kasu tooksid. Näeme, et tarkvaralised nutikad seadmed, sh personaalmeditsiini projektis kasutusele võetavad arvutusseadmed on tulevik, sest nende abil saab hoida kokku tervishoiutöötajate aega ja pakkuda inimestele veelgi mugavamaid teenuseid.

Rinnavähi ennetus

Teenustest esimene on rinnavähi ennetus, mis tähendab geeniandmetel põhineva rinnavähi polügeense riskiskoori arvutamist ja kõrgenenud riskiga naiste suunamist mammograafilisele uuringule juba varem. Esimeses etapis on sihtrühmaks 40-aastased naised, kuid ei ole välistatud, et edaspidi sihtrühma laiendatakse. Personaalmeditsiini teenused on tasuta nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata inimestele.

Sihtrühma kuuluv naine saab kutse rinnavähi ennetusteenusele patsiendiportaali kaudu. Polügeense riskiskoori arvutamiseks on vaja võtta inimeselt geeniproov (nt vereproov) ja teha genotüpiseerimine. Genotüpiseeritud andmed edastatakse riskiarvutuse tegemiseks geneetiliste andmete infosüsteemi ja tulemus saadetakse tervise infosüsteemi. Naine näeb oma tulemust koos soovitustega patsiendiportaalis. Arstidele tehakse arvutustulemuse info ja soovitused kättesaadavaks andmevaaturi ja perearstidele, -õdedele otsustustoe lahenduse kaudu.

Kui inimesel on kõrgenenud risk, kaasatakse ta sõeluuringuprogrammi 41. eluaastast kaheaastase intervalliga, nagu on ette nähtud ka riiklikus programmis.

Neid inimesi, kel on perekonnas rinnavähki varem esinenud ja kel on rinnavähi kahtlus, saab perearst suunata meditsiinigeneetiku konsultatsioonile tavapärase praktika raames.

Teenuse toimimiseks on vaja selgeks teha teenusosutajad, kes võtavad proove ja analüüsivad, sh genotüpiseerivad. Selleks, et neid teenuseid oleks võimalik osutada, muudab Tervisekassa 2023. aasta esimeses pooles tervishoiuteenuste loetelu.

Geeniinfot võetakse arvesse juba retsepti väljakirjutamisel

Teiseks võimalikuks teenuseks on farmakogeneetika teenus, mis võimaldab patsiendile retsepti välja kirjutades võtta arvesse tema geeniinfot. Näiteks võib olla ravimitel toimeaineid, mis patsiendile ei sobi või tekitavad rohkem kõrvaltoimeid.

Selleks, et saada hinnang südameveresoonkonna ja depressiooni ravimitele, tellis Tervisekassa tervisetehnoloogiate hindamise raportid farmakogeneetika teenuse kulutõhususe, efektiivsuse ja eelarvemõju kohta. Südameveresoonkonna raport annab soovituse rakendada farmakogeneetika teenust kroonilise koronaarsündroomi haigetele enne täpsustavat südameuuringut. Selle eesmärk on leida need koronaarsündroomiga inimesed, kellel võib esineda geneetiline koosmõju trombotsüütidevastase ravimiga klopidogreel, mistõttu tuleb ravimit muuta. Depressiooniravimite raport peaks valmima aasta lõpuks, seejärel saab Tervisekassa koos partneritega otsustada, mis teenuseid ja mis ajal rakendada.