Soome arengud ja püüdlused personaalmeditsiinis ja genoomikas

Personaalmeditsiini valdkonna arengutega sammu pidamiseks, ja eelkõige sellekski, et saada genoomiandmetest kasu nii haiguste raviks ja ennetamiseks kui ka võrdõiguslikkuse edendamiseks, koostas Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium 2015. aastal ettepaneku luua riiklik genoomistrateegia. Strateegiat uuendati 2022. aastal koos valitsuse ettepanekuga luua Soome riiklik genoomikeskus.

Ministeeriumi hinnangul on Soomel häid eeldusi, et olla genoomikauuringute ja äriuuenduste elluviimisel eesrindlik riik: hästitoimiv tervishoiusüsteem, riiklikult hallatavad tervishoiuregistrid, kvaliteetsed biopanga proovikogud, tugev ajalugu geeniuuringutes ning üksikisikute usaldus ja avatus teadusuuringutes osalemiseks loovad paljulubava kombinatsiooni, mis julgustab arenguprogrammidesse investeerima edaspidigi. Eeldatakse, et nimetatud strateegia elluviimine võimaldab sihipärasemaid sõeluuringuid ja isikupärastatud ravi, ühtlustab ja kiirendab diagnoosimisprotsesse, võimaldab luua ohutumaid ravimeid ja produktiivsemat teadustööd ning sel on ka positiivne majanduslik mõju. Strateegia eesmärk on pakkuda inimestele uusi viise, millega panustada oma tervisesse ja heaolusse.

Riiklik projekt toob kokku kõik olulised osalised

Strateegia osana viiakse alates 2018. aastast ellu Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi koordineeritud projekti, millega koondatakse kokku erisugused jõupingutused personaalmeditsiini valdkonnas. Projekti eesmärk on luua koostöö- ja toimimismudeleid ning rahastada aastatel 2021–2023 Riiklikku Genoomikeskust, Riiklikku Vähikeskust, Soome Neurokeskust, Ravimiarenduskeskust ja FINBioBank ühendust (viimasest tuleb täpsemalt juttu edaspidi). Projekt püüdleb personaliseeritud meditsiini poole, mis võimaldaks uute tehnoloogiate ja teaberessursside kasutamise kaudu tõhusamat ravi ning parandaks selle abil inimeste tervist ja heaolu. Projekti elluviimise ühe tulemusena nähakse ka võimalust pakkuda inimestele tuge oma tervise mõjutamisel. Programmi eriliselt esile tõstetud eesmärk on aga tagada privaatsuse kaitse ja võrdsed võimalused ravis.

Riiklik kasvustrateegia ja innovatsiooni toetamine

Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi, Haridus- ja Kultuuriministeeriumi ning Majandus- ja Tööministeeriumi ning kahe silmapaistva Soome teadust ja innovatsiooni rahastava organisatsiooni – Academy of Finland ja Business Finland – koostöös koostati riikliku tervisesektori kasvustrateegia. Programm, mille raames strateegiat ellu viiakse, seab eesmärgiks kujundada Soomest rahvusvaheliselt tunnustatud tegija tervisesektori äris ning tervise ja heaolu valdkonnas üldiselt. Programmi kuuluvate keskuste ülesanne on aidata strateegiat ellu viia riikliku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse kaudu. Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi toetab Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium riiklike tippkeskuste loomise ja sihtfinantseerimise kaudu, mille raames rahastatakse ka ülikoole.

Valitsusorganisatsioonil Business Finland on ka eraldiseisev programm „Personalized Health“, et toetada kasvustrateegia elluviimist laiemas tähenduses. Selleks kasutatakse ära üleilmset suundumust muuta tervishoid praeguse üldise käsitluse asemel individuaalseks. Edendatakse ka personaalmeditsiini teadusuuringute tulemuste ja tervishoiu valdkonnas koondatud ressursside turundustegevusi.

Riiklik genoomikeskus – pikk tee genoomse teabe käsitlemise suunas

Soome genoomika tervishoiueksperdid on oodanud riikliku genoomikeskuse loomist alates 2016. aastast – ajast, mil see idee avaldati.

Genoomikeskus mängiks keskset rolli uue genoomistrateegia sidusrühmade ühendamisel, olles tippkeskus, mis arendaks ja haldaks riiklikku genoomiandmebaasi, töötleks geeniandmeid ning toetaks nende tõhusat kasutamist patsientide ravis ja teadusuuringutes.

Siiani on aga plaanid keskuse loomiseks ja sellega seoses genoomiandmete tõhusamaks kasutamiseks, riiklike referents- ja variatsiooniandmebaaside ning geneetiliste uuringute tõlgendusteenuste kasutuselevõtmiseks alles ellu viimata. Genoomikeskuse rajamise ja genoomiandmete kasutamise seaduse eelnõu esitati kommenteerimiseks 2018. aasta kevadel, 2019. aasta suvel ja 2021. aasta lõpus ning ametlikult esitas Soome valitsus eelnõu parlamendile 2022. aasta juunis, kuid praegu pole seda veel vastu võetud.

Valdkonna eksperdid on väljendanud genoomikeskuse loomise plaanide suhtes muret. Põhjuseks on 1 miljoni euro suurune aastaeelarve ja kavandatavad ülesanded. Oletatakse, et ootuste täitmiseks võib eelarvevajadus olla isegi kümme korda suurem. Välja on toodud sedagi, et suurt osa plaanitava genoomikeskuse funktsionaalsusest hakkab dikteerima genoomiregistri seadus, mis aga valmib alles pärast keskuse loomist.

Ravimiarenduse keskus loob uusi võimalusi

Riikliku genoomikeskuse loomise plaanile lisaks võttis Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium eeskuju mitmest teisest riigist ja esitas eelnõu, mis näeb ette ravimiarenduskeskuse loomise ja rahastamise. Keskus peaks tagama rahvusvahelistel standarditel põhinevad, konkurentsivõimelised ravimiarendusprotsessid. Keskus teenindaks ülikoole ja uurimisinstituute, kliiniliste ravimiuuringutega tegelejaid ning tervisesektori ettevõtteid kõikjal Soomes. Suurema toetuse pakkumise abil loodetakse viia akadeemilised ravimiarendusprojektid kliinilisse faasi. See omakorda looks eeldused uute idufirmade tekkimiseks.

Riiklik Vähikeskus – võrdõiguslik vähiravi tänapäevaste meetoditega

Sarnaselt teistele ravivaldkondadele, loodetakse uuenduste toel parandada võimalusi vähi ennetamiseks ja ravi tõhusust ning sobivust ka vähiteraapias. Genoomiandmete kasutamine diagnostikas ja ravi valikul lahendab vähiravis eeldatavasti paljud praegused proovikivid. Riiklik vähikeskus on osa teadusuuringute ja innovatsiooni tervishoiusektori kasvustrateegiast. Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonna eestvedamisel ning kõigi piirkondlike vähikeskuste kaudu tegevusi ellu viies, on riiklikul vähikeskusel kavas jätkata Soomes võrdõiguslikkust silmas pidavat vähiravi pakkumist ja vähiuuringute täiustamist. Nii tagatakse kõigile Soome kodanikele juurdepääs personaalsele ja tõhusale vähiravile.

Biopangad – koostöö- ja uurimistegevus

Soomes on 11 registreeritud biopanka (vt joonist 1), mis toimivad teadustöö infrastruktuuri osana, töödeldes inimpäritolu proove ja nendega seotud andmeid. Biopanga asutamise eelduseks on riikliku meditsiiniuuringute eetikakomitee luba. Haiglapiirkonnad, ülikoolid, kõik haiglate biopangad, Tervise ja Heaolu Instituudi (THL) biopank ning Soome suurima eratervishoiuteenuse osutaja, Terveystalo, biopank moodustavad ühise teenindusüksuse nimega Soome Biopankade Ühistu FINBioBank.

FINBiobank'i peamine ülesanne on toetada biopanku tegevustavade ühtlustamise, abistavate vahendite väljatöötamise ja protsesside lihtsustamise kaudu. Ühistu abiga pääseb biopanga andmetele tsentraalselt ligi näiteks teenuse Fingenious kaudu. Soomes teevad biopangad koostööd haiglapiirkondade, ülikoolide, THL-i, Soome Punase Risti vereteenistuse, Soome hematoloogilise registri ja tervishoiuteenuse osutajaga Terveystalo. Andmed on kättesaadavad ja neid saab kasutada kvaliteetsete uurimis- ja arendusprojektide elluviimiseks.

Soomes tegeleb hoolekande- ja tervise valdkonna järelevalvega Ravimiamet (FIMEA), kes reguleerib biopankade tegevust ja teeb ka järelevalvet ning peab riiklikku biopankade registrit. Biopanga seadus kaitseb proove ja kodanikke: näiteks näeb see ette varem kogutud andmete ülekandmise biopanka ja reguleerib uute proovide kogumisega seonduvat. Seadus tagab, et üksikisikud võivad oma andmete kasutamise keelata igal ajal. Seadus lubab proove koguda ka siis, kui teadusuuringut, mille raames neid kasutama hakatakse, veel ei ole. See on oluline, sest annab teadlastele võimaluse andmeid uurida ja kasutada uutmoodi.

Allikas: www.biopankki.fi

Neuroloogiakeskus – ajuhaiguste parem ravi ja ennetamine

Ida-Soome Ülikool koordineerib koostöövõrgustiku tööd, mis valmistab ette Soome neuroloogiakeskuse (Neurocenter Finland) loomist. Keskuse eesmärk on tugevdada ajuhaiguste ravi ja ennetamist ning see peaks avaldama mõju Soome konkurentsivõimele, kiirendades riiklikku ja rahvusvahelist neuroloogiaalast teaduskoostööd, kasutades teadusuuringuid tõhusamalt nii praktilises töös kui ka innovatsioonis ning aidates kaasa uute ajutervisega tegelevate ettevõtete edukusele. Selle abil loodetakse äratada suuremat huvi ka rahvusvahelistes investorites. Praktikas hakkaks Neurocenter Finland haldama veebipõhist neuroteaduse andmebaasi, milles on teave uurimisprojektide, infrastruktuuri, meetodite, materjalide ja uuenduste kohta.

Soome Molekulaarmeditsiini Instituut FIMM – personaalmeditsiini üks arenguvedur

Soome personaalmeditsiini ja genoomika valdkonna arengute üks eestvedaja ja löögirusikas on Helsingi Ülikooli Eluteaduste Instituudi juurde kuuluv Soome Molekulaarmeditsiini Instituut FIMM, mis keskendub inimgenoomikale, personaliseeritud meditsiinile ja translatsiooniuuringutele. FIMM panustab Soome personaliseeritud meditsiini strateegiasse mitme valdkonna kaudu, näiteks inimese genoomika tervise ja haiguste jaoks ning funktsionaalne täppismeditsiin vähktõve korral. Uurimisinstituudi oluline roll on koordineerida ka projekti FinnGen, mis ühendab genoomi ja terviseandmeid enam kui 500 000 Soome biopangas osalevalt inimeselt.

FinnGen – Soome geneetilise ja terviseteabe varasalv

FinnGeni projekt on Soomes personaliseeritud meditsiini ja genoomse teabe kasutamise nurgakivi. Selle peamised eesmärgid on:

• luua meditsiinilisi uuendusi, kombineerides terviseregistri ja genoomi andmeid
• toetada Soome saamist biomeditsiini ja personaliseeritud tervishoiu teerajajaks
• luua koostöömudel avaliku sektori ja tervishoiutööstuse vahel
• võimaldada kõigile soomlastele varane juurdepääs uutele isikupärastatud ravimeetoditele ja terviseuuendustele.

FinnGen projekti raames viiakse ellu 2017. aasta alguses alanud ja 10 aastat kestev uuring, mille praegune eelarve on 85 miljonit eurot. Uuringu raames on kasutatud Soome biopankades hoitavaid proove enam kui 500 000 inimeselt koos riiklike terviseregistrite digitaalsete tervishoiuandmetega – see on üks esimesi sellises mahus personalmeditsiiniprojekte. Huvitav on, et projekt ühendab nii avaliku kui ka erasektori partnereid, sealhulgas Soome ülikoole, biopanku, haiglapiirkondi ja mitmeid rahvusvahelisi ravimifirmasid. Projekti ainulaadsus peitub Soome populatsiooni alampopulatsiooni struktuuris, mis pärineb isolatsiooni tõttu tekkinud populatsiooni geneetilistest puudustest, seda on ka näha genoomiproovides. See võimaldab uurida tavaliste haigustega seotud madala sagedusega ja suure mõjuga geneetilisi variante, mida oleks keerulisem teha homogeensemate andmestike korral (Kurki et al., 2022).

FinnGen projekti uuring – tulemused on kasutatavad juba praegu

FinnGen projekti eesmärk on võimaldada partneritel viia ellu tipptasemel uuringuid, tehes samal ajal tulemused ja andmed avalikult kiiresti kättesaadavaks. Uuring on praegu teises etapis ja iga poole aasta tagant antakse välja uus andmestik – praeguseks ulatub külmutatud andmekogude arv kümneni ning esimese seitsme andmekogu uuringutulemused on juba avalikustatud.

Kuigi projekti käigus kogutud andmeid ei kasutata otseselt kliinilistes tingimustes ega eesmärkidel, sisaldavad avaldatud tulemused arvukaid leide, mis tõenäoliselt mõjutavad personaalmeditsiini ja tervist, aga ka üldist arusaama inimese bioloogiast ning isegi tunnetusest ja õppimisest (Lahti et al., 2022). Tulemustega saab tutvuda FinnGeni kodulehel. Teaduskirjanduses avaldatud leiud hõlmavad näiteks geneetilisi variante, mis on seotud vähi vastuvõtlikkuse, songa, polügeensete riskiskooridega, 2. tüüpi diabeedi ja farmakogenoomikaga.

Üks projekti viimaseid leide, mille on avaldanud Ruotsalainen et al. (Communications Biology, August 2022), oli MFGE8 geeni variant, mis toodab laktadheriini valku. Valk osaleb arterite jäigastumises ja avastatud variant näib funktsiooni pärssivat, kaitstes seega inimest südame isheemiatõve eest. Samuti ei täheldatud suuremat riski teiste selle variandiga seotud haiguste puhul, mis muudab avastuse ravimite väljatöötamise vaatest eriti huvitavaks, sest mõned uuemad kolesterooliravimid põhinevad sarnastel avastustel.

50 aastani ulatuvate jätkuuringute andmete kättesaadavus riiklikest registritest seondatult genoomiandmetega, on võimaldanud professor Samuli Ripatti rühmal uurida perekonna ajaloo ja polügeense riskiskoori kombinatsiooni (Mars et al., 2022). Avaldatud tulemused pakuvad teavet nende tegurite üksteisest sõltumatusest, kompenseerivatest või tugevdavatest mõjudest ning täiendavatest võimalustest, kuidas need võivad mõjutada vastuvõtlikkust pärilikele haigustele.

Paljudele murrangulistele teaduslikele avastustele lisaks on FinnGeni projekt võimaldanud teadlastel koguda kogemusi biopangas osalejatega uuesti kontakteerumisel (Rodosthenous et al., 2022) – see on genoomiandmete kliinilises kasutamises väga oluline. Need kogemused näitavad, kui tähtis on koguda registreerimisel andmeid piisavalt, et vältida taaskontakteerumisel ette tulevaid keerukusi.