Rinnavähi polügeense riskiskoori kasutamine kliinilises töös – võimalused ja arengukohad

Mitmed teadusuuringud on korduvalt tõestanud, et polügeenset riskiskoori (PRS) teiste teguritega kombineerides saame täpsemalt määrata rinnavähiriski. Seda ka nende naiste puhul, kelle perekonnas ei ole rinnavähki esinenud ning kel pole ka teadaolevaid rinnavähki põhjustavaid geenimutatsioone. Järgmine samm on tuua PRS kliinilisse kasutusse, ehkki selle jaoks on tarvis uurida ja arendada veel väga mitut valdkonda, selgus ajakirjas Breast Cancer Research ilmunud ülevaateartiklist.

Kuigi on teada, et rinnavähki haigestumise riski suurendavad lisaks vanusele veel mitmed tegurid, kutsutakse mammograafilistele uuringutele jätkuvalt ainult vanuse järgi. Järjest rohkem uuringuid toob välja vanusespetsiifilise mõju PRS-le.

Näiteks ühe uuringu järgi on ainuüksi PRS-i alusel 20 protsendil naistest kaks korda kõrgem rinnavähi risk kui vanuse järgi võiks eeldada. Teise uuringu järgi tuleks rinnavähiriski arvutamisel BOADICEA (Breast and Ovarian Analysis of Disease Incidence and Carrier Estimation Algorithm) riskimudelisse koondada PRS, mammograafiline uuring ja muud riskitegurid. Selle uuringu tulemused näitasid, et elanikkonnas võib keskmise või kõrge rinnavähi riskiga naisi olla 13 protsenti. 

Austraalia teadlaste hiljutine ülevaateartikkel toob välja, et PRS aitab kõrge rinnavähiriskiga perekondadel saada täpsemat teavet, iseäranis kui nende geenitestist ei ole otseselt ilmnenud monogeenset rinnavähi eelsoodumust. Austraalias on levinud vähikliinikud, mis tegelevad nõustamise ja raviga perekondlikult. Ka selle uuringu autorid leiavad, et perekondlikud vähikliinikud oleks tõhusaim viis PRS-i kliinilises praktikas rakendamiseks.

Senised geenitestid on üldjuhul keskendunud monogeensetele haigusriskidele ja nendega seotud perekondlikele mõjudele. Ka geeninõustamine on sageli kohandatud monogeensetele haigusriskidele. PRS-i rakendav personaalmeditsiin aga eeldab geeninõustamise ümberkorraldamist, kuna polügeensed haigused nõuavad detailsemat ja personaalsemat nõustamist nii elustiili, tervisekäitumise kui ka ravi kohta.

Samuti võimaldab PRS anda suuniseid riiklike sõeluuringuprogrammide tarvis, näiteks kutsuda sagedamini mammograafilisele uuringule kõrgema riskiga naisi ja harvemini neid, kel tegelikult on madalam riskiskoor. See on näide, kuidas personaalmeditsiini toel saab kogu tervishoiusüsteemi panna tõhusamalt toimima.

Otsuste ja ümberkorralduste tegemiseks on tarvis edasisi uuringuid, mis näitaksid PRS-i mõju kliinilistele tulemusele, sh suremuse ja ülediagnoosimise vähendamisele. Samuti on vaja uurida ning arendada geneetilist ja tervisenõustamist, et naistel oleks kergem teha informeeritud valikuid, sest kõige sellega kaasnevad nii sotsiaalsed, eetilised kui ka psühholoogilised aspektid.

Kommentaar: kõrgema riskiga naisi peaks kontrolli kutsuma varem

Lisaks monogeensetele riskidele on rinnavähiriski personaalseks hindamiseks tulevikus kindlasti vaja arvestada ka polügeenset riskiskoori ning samuti kõiki teisi rinnavähi riskitegureid (eeskätt hormonaalsed ja elustiiliga seotud).  

Kõrge riski korral võimaldab see naisi ennetavalt uurida rinnavähi ja vähieelsete seisundite osas ning täiustada ka praegust rinnavähi sõeluuringut. See tähendab, et kõrgema riskiga naisi oleks võimalik uuringutele ja konsultatsioonile kutsuda lühema ajaintervalli järel (näiteks 2aastase intervalli asemel igal aastal) ning ka väljaspool sõeluuringu vanuserühma, mis praegu on vaid 50–69 eluaastat.

Rinnavähi kompleksse personaalse riski hindamise juurutamine kliinilisse praktikasse aitab parandada rinnavähi varajast avastamist, võimaldab rohkematel rinnavähipatsientidel saada tervistavat ravi ja tervikuna alandab üldpopulatsioonis ka vähisuremust.

Polügeense rinnavähi riskiskoori kasutamist kliinilises praktikas uuritakse praegu ka Eestis käimasoleva RITA projekti raames. Projektis osalevad Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

Polügeenne riskiskoor on paljude genoomis esinevate ühenukleotiidiliste polümorfismide (ingl Single Nucleotide Polymorphism ehk SNP, hääldus: snipp) põhjal hinnatud arvutuslik näitaja, mis iseloomustab geneetilist eelsoodumust teatud haiguse kohta.

Rinnavähi polügeenne riskiskoor MetaPRS2 versioon 01 on arvutatud ligikaudu tuhande sagedase (st suhteliselt suure varieeruvusega) SNP-i põhjal. Antud SNP-id üksikuna mõjutavad haigestumisriske väga vähe, aga skoorina kokku kombineeritult on neil haiguse ennustamisel kliiniliselt oluline mõju.

Kuna SNP-id päranduvad mõlemalt vanemalt ja üksteisest sõltumatult, on riskiskoor kasutatav isiku tasemel, aga ei ole otseselt kasutatav järglaste haigestumisriski hindamisel. Geeniandmete põhjal arvutatud polügeense riskiskoori väärtus kuulub kõrgeima 5 protsendi riskitaseme hulka. Seega on kõigil projektis osalevatel naistel geneetiline eelsoodumus rinnavähki haigestumiseks suurem kui samaealistel naistel Eesti rahvastikus keskmiselt.

Projekti eesmärk on uurida, kas kõrgema polügeense riskiskooriga naistel diagnoositaks kliiniliste uuringute (vaatlus, palpatsioon, bilateraalne mammograafia) käigus rinnavähki sagedamini kui üldpopulatsioonis. Lisaks uuritakse ka muude riskitegurite (perekonna anamnees, hormonaalsed- ja elustiiliga seotud riskitegurid) mõju rinnavähi tekkele.

Uuringusse kutsume 1000 naist. Lisaks kutsume uuringusse 120 päriliku monogeense rinnavähiriskiga naist ja nende lähisugulased. Esimesed kokkuvõtted uuringu tulemustest peaksid valmima selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses.