Prof Mait Metspalu: innovaatilised projektid edendavad personaalmeditsiini rakendamist
Geeniandmete kasutamine igapäevameditsiinis muutub üha käegakatsutavamaks ja seda mitmes eesrindlikus riigis üle maailma. Nende hulgas on ka Suurbritannia, kes on teinud personaalmeditsiini vallas märkimisväärseid edusamme. Tipptasemel teadusele lisaks toetab mitmes riigis arengut ja edendab personaalmeditsiini rakendamist ka innovaatiliste projektide algatamine.
Foto: Karl Erik Piirimees
Suurbritannias on riiklike tervishoiuasutuste ja NHS Englandiga koostöös kutsutud ellu uurimisprogramm nimega „Our Future Health“ („Meie tuleviku tervis“), mille eesmärk on koguda aastaks 2025 viie miljoni täiskasvanud Suurbritannia elaniku geeniproov ja terviseandmed. Andmekogu võimaldab uurida haiguste geneetilisi põhjusi ja töötada välja paremaid viise haiguste varajaseks avastamiseks ja tõhusaks raviks. Programmi eesmärgid ja tulevikuplaanid on paljuski võrreldavad Eesti geenivaramu tegevuste ja visiooniga. Mõlema andmekogu suuruski on praegu pea samasugune: geenivaramuga on liitunud ligi 211 000 geenidoonorit ning „Our Future Health“ programmiga 200 000 inimest.
Tähelepanu väärib seegi, et Suurbritannia programm soovib kaasata võimalikult erisuguse taustaga inimesi, mis on geeniuuringute kontekstis väga oluline, sest haiguste geneetika pole sageli eri päritoluga inimeste vahel samasugune. Mida laiapõhjalisem ja suurem on biopankade andmestik, seda täpsemini saab välja töötada personaalmeditsiini teenuseid maailma eri paigust pärit inimestele.
Personaalmeditsiini arendamine Eestis sai uue tõuke
Projekt „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ jõuab lähikuudel lõpusirgele. See on viinud meid palju lähemale sellele, et arstid ja õed saaksid oma töös võtta geneetilisi andmeid kasutusele laialdasemalt. Oleme praegu sellele palju lähemal kui näiteks viie aasta eest.
Teekond selles suunas ei lõpe veel. Hiljuti pälvisid Tartu Ülikool ja TÜ Kliinikum 30 miljoni euro suuruse toetuse, et luua järgmise kuue aasta jooksul Eestisse personaalmeditsiini teadus- ja arenduskeskus, mis on rahvusvaheliselt tipptasemel. See rahastus võimaldab jätkata teadustööd personaalmeditsiini vallas ja kaasata eri valdkondade eksperte. Näiteks tuleb teha senisest rohkem ja tihedamat koostööd eri teadusalade vahel alates kliinilisest meditsiinist ja rahvatervisest kuni sotsiaal- ja andmeteadusteni. Muuhulgas on investeeringu abil plaanis määrata 10 000 eestimaalase täisgenoomi järjestus. Seda on vaja, et saaks osutada personaalmeditsiini teenuseid kogu Eesti elanikkonnale. Senistes teadusprojektides on keskendutud personaalmeditsiini tööriistade testimisele väiksema ja ühtlasema geneetilise taustaga populatsiooni puhul. Täisgenoome on vaja juurde järjestada, et laiendada haaret ja kaasata mitmekesise päritoluga eestimaalaste geeniinfot. Tulles tagasi Suurbritannia programmi juurde, siis just seetõttu tõin eespool positiivsena välja, et nende eesmärk on värvata palju eri taustaga inimesi, mis kokkuvõttes loob uuringuteks kvaliteetsema andmestiku.
Personaalmeditsiini rakendamisel on vaja teha koostööd
Geneetika vallas on koostöö tegemine eri riikide vahel möödapääsmatu. Nii oleme kaasanud värskelt rahastuse saanud projekti ka Helsingi Ülikooli ja Erasmuse Rotterdami Ülikooli meditsiinikeskuse – need on parimad personaalmeditsiini arendavad asutused Euroopas. Teekond personaalmeditsiini rakendamiseni on nõudnud ja nõuab edaspidigi palju jõupingutusi. Koostöö tegemine ja kogemuste jagamine viib edasi jõudsamalt.
Ning viimaks – mitte vähemolulisena – tahan tuua esile, et personaalmeditsiini arengu aluseks nii Suurbritannias, Soomes, Hollandis, Eestis kui ka mujal on olnud inimeste vabatahtlik panus teadusesse.
Mait Metspalu, Tartu ülikooli evolutsioonilise genoomika professor ja genoomika instituudi direktor