Personaalmeditsiini rakendamine Eestis – õiguse ja eetika põhiküsimused

Geeniandmed vajavad hoolikat kaitset

Advokaadibüroo Njord uuris personaalmeditsiini projekti õiguslikku ja eetilist poolt, analüüsi kokkuvõte valmis tänavu septembris. Analüüsi eesmärk oli välja selgitada, kuidas on võimalik nii Geenivaramusse kogutud geeniandmeid kui ka muudest allikatest pärinevaid geeniandmeid kehtiva seaduse alusel kliiniliselt kasutada või milliseid muudatusi õigusaktid projekti eduka elluviimise jaoks vajaksid. Tegemist oli eelanalüüsiga, mille lähteülesanne oli analüüsida erinevate sisuliste lahenduste õigus- ja eetikaküsimusi. Analüüsi tulemusi kasutatakse õigusaktide muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamisel.

Geeniandmete sisu ajas ei muutu

Geeni algandmete puhul tuleb arvestada, et need on aegruumis muutumatud ning võivad sisaldada teavet, mille tähendus ei pruugi bioloogilise proovi kogumise ajal olla teada, kuid samas selle teabe sisu ajas ei muutu (erinevalt mitmetest muudest meditsiiniandmetest, nagu nt vererõhk, glükoositase, vereproov vms). Lisaks võivad geeniandmed oluliselt mõjutada suguluses olevaid inimesi üle põlvkondade ja mõnel juhul terveid rühmi, kuhu inimene kuulub.

Tähelepanu ka inimeste hoiakutel

Juba inimgeeniuuringute seaduse vastuvõtmisel 2000. aastal leiti, et geeniandmetele tuleb rakendada kõrgendatud kaitsemeetmeid, sh nii diskrimineerimiskeeldusid kui ka tehnilisi turvameetmeid, ja see käsitus on jätkuvalt vajalik ka geeniandmete töötlemisel kliinilises kasutuses. Geeniandmete puhul on tegemist eriliiki isikuandmetega, mille puhul rakendatakse isikuandmete kaitse nõudeid ning enne iga uue IT-lahenduse kasutusele võttu tehakse andmekaitsealane mõjuhinnang. Advokaadibüroo Njord kaasas analüüsimisse ka eetikud, kes rõhutasid, et personaalmeditsiini teenuste rakendamisel on oluline roll inimeste hoiakutel ja arvamustel.

Lahenduste positiivsed ja negatiivsed mõjud

Järgmise aasta esimeses kvartalis on plaanis koostada ja huvirühmadega jagada personaalmeditsiini rakendamise väljatöötamiskavatsust, kus on selgitatud personaalmeditsiini teenused ja lahendused ning lahendustega kaasneda võivad positiivsed ja negatiivsed mõjud. Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on koguda kokku huvirühmade, spetsialistide ja ministeeriumite arvamused ja tähelepanekud, et arvestada nendega õigusaktide muutmise eelnõu koostamisel.