Geneetiline riskiskoor aitab täpsemalt prognoosida südame-veresoonkonna haiguste ja levinud vähivormide teket

Soome biopanga uuringu tulemused teevad täpsemaks südame-veresoonkonnahaiguste ja sageli esinevate vähivormide riskihinnangud, kuna võtavad arvesse polügeenset riskiskoori koos kliinilise riskiskooriga, selgus ajakirjas Nature Medicine avaldatud artiklist.

Polügeenne riskiskoor (PRS) on arvutuslik näitaja, mis iseloomustab geneetilist eelsoodumust teatud haiguse tekkeks. Kõrge PRS-iga inimestel on oluliselt suurem eluaegne haigestumisrisk ning neil avaldub haigus aastaid varem kui normaalse PRSiga inimestel.

Soomlaste uuringu aluseks oli FinnGen biopanga (n = 135 300) ja FINRISK-i kliiniliste riskitegurite andmed. Eesmärk oli ülegenoomselt leida PRS-e südame isheemiatõve, 2. tüüpi diabeedi, kodade virvendusarütmia, rinna- ja eesnäärmevähi kohta.

Uuringus otsiti vastuseid küsimustele, kui palju mõjutab PRS eluaegset haigestumusriski ja kuidas on see seotud haiguse esmakordse avaldumisega, milline on PRS-i mõju vanusele ja haiguse ilmnemisele ning milline mõju on PRS-l kliinilise riski ennustamisele.

Tulemused näitavad, et võrreldes keskmise PRS-ga inimestega on kõrge PRS-ga patsientidel 21–38 protsenti kõrgem eluaegne haigestumisrisk ning haigus ilmneb 4–9 aastat varem. Kõigi uuritud haiguste puhul on kõrgem PRS seotud kõrgema haigestumisriskiga.

PRS-i sidumine kliinilise riskihinnanguga täiustab ja paneb ümber hindama praegu tavapäraselt kasutusel olevaid kliinilisi piirmäärasid. See uuring oli esimene, mis kombineeris PRS-i ja kogu elu vältel muutuvaid kliinilisi riskiskoore.

PRS-i lisamine kliinilisele riskihinnangule näitas südame isheemiatõve puhul kaht olulist mustrit.

• Südame isheemiatõve varajaste ilmnemisjuhtudega patsientidest 13 protsendil polnud kliiniline riskiskoor seda ennustanud. Põhjus võib olla selles, et enamik kardiovaskulaarsetest riskikalkulaatoritest on välja töötatud keskealiste inimeste järgi, mistõttu jäävad võimalikud alla 40aastased patsiendid märkamata. Seega saab uuringu tulemusi kasutada südame isheemiatõve riskiga noorte inimeste varajaseks tuvastamiseks ja ennetavaks raviks.
• PRS vähendas valepositiivsete hulka vanemate patsientide hulgas. Kuna vanus on oluline riskiskoori tõstev tegur, siis võib see kaasa tuua ka kõrgendatud riskihinnangu vanemas eas patsientide kohta, kelle haigusrisk ei ole tegelikult kõrge ja kes ei vaja sellekohast (ennetavat) ravi.

Nii varajase kui ka hilise avaldumisega 2. tüüpi diabeeti põdevate patsientide puhul oli igal kuuendal inimesel PRS ainus riskile viitav tegur. Riskihinnangut võimaldas PRS täpsemaks muuta vaid hilise haiguse avaldumisega patsientide puhul. Seda uuringutulemust saab kasutada, et otsida täppisskriininguga üles just need patsiendid ja alustada ennetava raviga.

Kodade virvendusarütmia puhul tegi PRS täpsemalt kindlaks kõrge riskiga indiviidid ning seda nii varajase kui ka hilise haiguse avaldumisega patsientide puhul. Nii saab varakult alustada näiteks infarkti ennetava raviga, kuivõrd see on kodade virvendusarütmia üks sagedasemaid tagajärgi. Ühtlasi võimaldab see uuringutulemus teha täpsemalt kindlaks eakad patsiendid, kellel on selle haiguse suhtes madalam riskiskoor.

Rinna- ja eesnäärmevähi puhul parandas PRS kõrge haigusriskiga inimeste tuvastamist nii varajase kui ka hilise haiguse avaldumise korral. PRS võimaldab aidata vältida ülediagnoosimist eakate patsientide hulgas. Mõlema vähitüübi puhul aitaks PRS täpsemini välja selgitada neid inimesi, keda on riskiskooride kohaselt oluline kutsuda sõeluuringusse.

Uuringu piiranguna toovad autorid välja, et andmestik tugineb europiidse päritoluga inimestel ning PRS-i tulemusi tuleb eraldi testida ka muud päritolu inimeste geeniandmetel.

Tervikuna on uuringu tulemused olulised, kuna võimaldavad geeneetilise riskiskoori abil muuta täpsemaks ka kliinilisi riskiskoore ning leida üles patsiendid, kes vajaksid ennetavat ja võimalikult varajast ravi ja nõustamist.

Samuti on niisugused uuringud toeks Eestis tehtavale personaalmeditsiini kliinilisele uuringule, millega püütakse võimalikult täpselt ennetada südame-veresoonkonna haigusi.

---

Professor Margus Viigimaa kommentaar: polügeenne riskiskoor ennustab riski oluliselt varem

Südame- ja veresoonkonna haiguste (SVH) tekkeriski võimalikult varajane ja täpne hindamine on ennetava ravi määramise aluseks. Ravijuhistes soovitatud ja kasutusel olevates riskiskoorides ei ole seni arvesse võetud pärilikkust, kuigi selle osakaal on arvestatav.

Helsingi Ülikoolis professor Samuli Ripatti juhtimisel tehtud uurimus on teedrajav polügeense riskiskoori (PRS) juurutamisel kliinilisse meditsiini. Seda enam, et artikli avaldas ajakiri Nature Medicine, mille mõjutegur on ülikõrge (36,1). Soome biopangas tehtud uurimus näitas, et kõrge PRS-ga (võrrelduna keskmise PRS-ga) kaasneb oluliselt kõrgem kardiovaskulaarne risk ja südamehaiguse varajasem algus (4 vs. 9 aastat). PRS parandas oluliselt ka 2. tüüpi diabeedi ja kodade virvenduse tekkeriski määramist.

PRS-i oluline eelis on, et ta ennustab riski oluliselt varem kui traditsioonilised riskitegurid.

PRS-i saab kindlaks teha sünnijärgselt ja see püsib stabiilsena kogu elu. Kuna ateroskleroos algab juba varajases eas, võimaldab kõrge PRS-i teadmine rakendada preventiivseid tegevusi noores eas. Interventsiooni koostisosadeks on tervisliku elustiili kõrval raskematel juhtudel ka medikamentoosne mõjustamine.

Eestis ellu viidava SVH täppisennetuse kliinilise juhtprojekti esialgsed tulemused näitavad, et kõrge PRS-ga Eesti keskealistel inimestel on geenirisk võrreldav suure kolesteroolisisalduse ja kõrge vererõhuga SVH koondriski kujunemisel. Seda ignoreerides teeksime me suure vea. PRS võiks juba lähitulevikus toimida täiendava biomarkerina SVH riski hindamisel. Samas on ülioluline, et PRS-i määramisega kaasneks nõustamine SVH riski ja elustiilimuutuste kohta, et mitte tekitada liigset ärevust.

Eesti SVH personaalmeditsiini kliiniline juhtprojekt on kogu maailmas üks esimesi ja suuremaid randomiseeritud uuringuid, kus osaleb tuhat keskealist kõrge PRS-ga inimest ja uurijatena üle 70 perearsti. Kasutame SVH koguriski (koos PRS-ga) määramiseks Kardiokompassi instrumenti koostöös Helsingi Ülikooliga. Ootame Eesti uuringu tulemusi järgmise aasta kevadel. Positiivsete tulemuste korral hakatakse PRS-i määramist laialdaselt juurutama igapäevasesse kliinilisse tegevusse Eestis ja kogu maailmas.