Eesti vähitõrjeplaan hõlmab ka personaalmeditsiini rakendamist
Valmiv vähitõrjeplaan 2021–2030 kirjeldab Eesti seniseid edusamme ja vajakajäämisi ning seab prioriteedid edasiseks – kuidas tulla toime vähitõrje ja tervishoiusüsteemi ees seisvate katsumustega, tagada igale patsiendile parim võimalik ravitulemus ning toetada patsiente ja nende lähedasi kogu vähiteekonna jooksul.
Vähitõrje all mõistetakse kõiki vähivastaseid tegevusi alates vähiennetusest kuni tavaellu naasmiseni pärast vähist tervenemist või väärika elulõpuni. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi on riiklik vähitõrjeplaan rahvatervishoiuprogramm, mille eesmärk on vähendada vähijuhtude ja vähisurmade arvu ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti.
Vähitõrjeplaani 2021–2030 koostamisel osales üle saja eksperdi, kes töötasid 16 töörühmas ja sõnastasid oma valdkonna probleemid, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused.
Vähiennetuses ja -ravis arvestatakse pärilikku eelsoodumust
Teatud osal rahvastikust (ligikaudu 5 protsenti) esineb pärilik eelsoodumus kasvajate tekkeks. Pärilike kasvajasündroomide diagnostika on oluline, et tagada suure vähiriskiga inimeste jälgimine erinevalt tavapärastest sõeluuringutest, võimaluse korral ennetada teatud pahaloomulisi kasvajaid (nt ennetavate kirurgiliste meetoditega) ja tagada geenimutatsioonile vastav ravi. Vähitõrjeplaanis on seatud eesmärk tagada geenitestide põhine ennetus ja nõustamine, sh personaalmeditsiini võimaluste rakendamine vähiriskide vähendamiseks kõigil inimestel, kelle puhul see on näidustatud. Selleks kohandatakse rahvusvahelised ravijuhendid Eesti oludele ning neid rakendatakse patsientide jälgimisel ja ravis ning pereliikmete uuringutel. Eraldi on välja toodud kaasasündinud kasvajariskiga laste jälgimis- ja toetussüsteemi loomine, et tagada peredele õigeaegne abi kättesaadavus.
Personaalmeditsiini rakendamine sõeluuringutes tähendab eri terviseandmete, sh geeni-, käitumis- ja keskkonnaandmete rakendamist sihtrühmade täpsemaks sõelumiseks. Vähitõrjeplaan näeb ette sõeluuringute juhtimisstruktuuri loomise, mis muu hulgas algatab uusi sõeluuringuid, arvestades teaduslikke arenguid ka personaalmeditsiini valdkonnas. Teadusliku põhjenduse olemasolu korral kaalutakse personaliseeritud riskiskoori ja geeniandmete kasutamist sõeluuringute sihtrühmade täpsustamisel. Siin on oluline roll digiloo kasutajasõbralikkusel, et patsiendil oleks võimalik sinna lisada oma andmeid (nt perekonnaanamneesi kohta).
Suund sihtmärkravi poole
Vähi süsteemravis on toimunud muutused mittespetsiifilisest keemiaravist personaliseeritud sihtmärkravi suunas, mille tulemusel saab mõjutada vaid vähirakule omaseid molekulaarseid tunnuseid. Personaliseeritud ravi hõlmab tõhusamate kasvajavastaste süsteemravi preparaatide kasutamist, mis võimaldavad saada parema ravivastuse ja vähem kõrvaltoimeid. Personaliseeritud süsteemravi rakendamiseks igapäevapraktikasse soodustatakse tihedat koostööd onkoloogide, molekulaargeneetikute ja teadlaste vahel, et leida igale patsiendile parim personaliseeritud ravi. Selleks luuakse vähikeskustes uut tüüpi multimodaalne konsiilium – molekulaarne kasvajakonsiilium – ja töötatakse välja vastav rahastusmudel. Lisaks töötatakse välja uued reeglid soodusravimite taotluste käsitlemise kohta, et lihtsustada ja kiirendada uute tõhusate ravimite jõudmist patsiendini.
Fookuses on patsiendikeskne terviklik vähiteekond
Vähitõrjeplaani fookuses on patsiendikeskne terviklik vähiteekond, mis algab enne vähidiagnoosi kinnitamist ning ulatub ravijärgsesse perioodi. Vähitõrjeplaanis nähakse ette personaalse tervikliku raviplaani koostamine igale patsiendile, mis sisaldab muu hulgas taastus- ja toetusraviplaani, mida kohandatakse kogu teekonna vältel. Igal vähihaigel ja tema lähedastel peab kogu teekonna jooksul olema võimalus saada tema vajadustest lähtuvalt abi nii ravi kõrvaltoimetega tegelemiseks kui ka taastus- ja toetusraviks, aga ka psühholoogilist ja sotsiaalset tuge nii ravi ajal kui ka ühiskonda naasmisel.
Kaire Innos, TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja