Lasteabi 116 111
- Loomisaasta
- 2009
- Sihtgrupp
- imikuiga (0-2 a)
- varajane lapseiga (3-5 a)
- noorem kooliiga (6-10 a)
- varane murdeiga (11-15 a)
- murdeiga (16-19 a)
- varane täiskasvanuiga (19-25 a)
- täiskasvanuiga
- Elluviimise keskkond
- sotsiaalsüsteem
- veebikeskkond
- Elluviijad
- väljaõppe saanud nõustajad, kes vastavad Eesti lastekaitseseaduses sätestatud lastekaitsetöötajale ja lapsega töötavale isikule kehtestatud nõuetele.
- Ennetustegevus sisaldab
- Lasteabi pakub ööpäevaringset nõustamist telefoni ja veebi teel. Lisaks on võimalik kasutada veebiterapeudi teenust, mis hõlmab 4–5 kohtumist. Nõustajate töö toetamiseks on koostatud juhend, enesehindamisküsimustik ja kompetentsimudel.
- Ennetustasand
- näidustatud ennetus
- teisene ennetus
- kolmandane ennetus
- Märksõnad
- koolist välja langemise ennetamine
- õigusrikkumiste ennetus
- riskikäitumise ennetus
- väärkohtlemise ja vägivalla ennetus (sh kiusamine)
- vaimse tervise probleemide ennetus
- Eesmärk
-
pakkuda lastele, noortele ja täiskasvanutele esmast tuge ja nõustamist lastega seotud küsimuste ja murede korral, aidata mõista olukorra lahendamise võimalusi ja järgmisi samme ning võtta vastu teateid abivajavate ja hädaohus olevate laste kohta ning edastada need pädevatele asutustele abi korraldamiseks.
- Läbis Ennetuse teadusnõukogu hindamise
- 2026
- Retsensendid
- Ennetustegevuse veebileht
- Lasteabi 116 111
Ettepanekud uurimiseks:
- Koostada Lasteabi loogikamudel, mis kirjeldab sihtrühmi, tegevusi ja eeldatavate muutuste kujunemist. Eristada teenuse põhitegevusi, sealhulgas nõustamist, abivajaduse märkamist ja edasisuunamist, ning teenuse kasutamist toetavaid tegevusi, nagu teavitustöö, koolitused, veebileht ja sotsiaalmeedia. Täpsustada iga tegevuse eesmärki ning Lasteabi ja teiste asutuste panust tulemuste saavutamisse.
- Määratleda tähenduslikud esmased ja teisesed tulemusnäitajad. Üldise „lapse heaolu“ asemel täpsustada, milliseid muutusi lapse seisundis või olukorras soovitakse saavutada ja millise aja jooksul need võiksid avalduda. Nõustamise puhul kaaluda näiteks tajutud probleemi raskuse või emotsionaalse seisundi muutuse hindamist. Teiseste tulemusnäitajatena kasutatavad teadlikkuse ja tegutsemisvalmiduse näitajad siduda konkreetsete sihtrühmade (lapsed, lapsevanemad, spetsialistid, üldelanikkond) ja neile suunatud tegevustega.
- Eristada tulemusnäitajatest teenuse kasutamise ja rakendamise kvaliteedi näitajad, näiteks pöördumiste arv, järgmise sammu kokkuleppimine ja edasisuunamise õigeaegsus. Kavandada teenuse eri osade uurimine loogikamudeli alusel, võttes arvesse nende omavahelisi seoseid.
- Analüüsida olemasolevaid andmeid aastate kaupa, sealhulgas hädaohus ja abivajavate laste kohta esitatud teadete osakaalu, laste endi pöördumiste osakaalu ning pöördumiste jaotust kellaaja ja keelerühma järgi.
- Katsetada nõustamise vahetute tulemuste mõõtmist pöördumise alguses ja lõpus, kasutades teenuse eesmärkide ja laste vanusega sobivaid lühikesi valideeritud mõõtevahendeid, mis on integreeritud teenuse tehnilisse lahendusse. Hinnata nende kasutamise teostatavust eri suhtluskanalites, sealhulgas veebinõustamises. Koguda eraldi lapse ja nõustaja hinnangud ning kasutada pöördumise lõpus lühikest anonüümset tagasisidet ka kasutajakogemuse uurimiseks.
- Uurida, kas nõustamise käigus saavutatud muutused püsivad ka pärast pöördumist. Selleks selgitada vabatahtliku järelhindamise võimalusi, arvestades anonüümsuse, privaatsuse ja vastamiskoormusega. Tulemuste tõlgendamisel arvestada uuringust väljalangemise ja pärast pöördumist saadud muu abiga.
- Uurida, mis toimub pärast Lasteabi teavitust kohalikule omavalitsusele (KOV): kas sellele järgneb abivajaduse hindamine ja abi pakkumine, kui kiiresti see toimub ning millised tegurid edasise abi osutamist toetavad või takistavad. Samuti selgitada välja, kui suur osa teavitustest puudutab KOV-ile seni teadmata abivajadust.
- Kontrollida kooskõla kompetentsimudeli hindamisvahendi hindajate vahel, et selgitada välja, kuivõrd jõuavad eri hindajad nõustaja tegevust hinnates sarnaste tulemusteni. Vajaduse korral täpsustada hindamiskriteeriume ja hindajatele antavaid juhiseid.
- Uurida laste ja noorte kasutajakogemust, sealhulgas abi otsimise takistusi, nõustamiskogemust ning anonüümsuse ja edasisuunamise tingimuste arusaadavust. Kaasata ka lapsi, kelle jaoks teenuse kasutamine võib olla raskendatud, näiteks muukeelseid ja erivajadusega lapsi.
- Uurida korduvpöördumiste põhjuseid ja pöördumiste kulgu, et mõista, milliste vajadustega need on seotud ning kuidas need seostuvad muu abi saamisega.
- Hinnata teenuse võimalikke soovimatuid mõjusid, sealhulgas seda, kuidas anonüümsuse piirid ja lapse asukoha tuvastamine hädaolukorras mõjutavad usaldust ning valmisolekut abi otsida. Samuti uurida, kuidas teavituste arv ja neis kirjeldatud abivajaduse raskusaste mõjutavad KOV-i suutlikkust teavitustele reageerida.
- Hinnata eraldi Safe Boxi kasulikke ja võimalikke soovimatuid mõjusid.
Ettepanekud arendamiseks:
- Leppida elluviija ja rahastaja vahel kokku teenuse toimimiseks vajalik töötajate arv ja asendamise korraldus, arvestades pöördumiste arvu kasvu ning meeskonna töökoormust. Hinnata töökoormust eri kellaaegadel, pöördumiste sisu ja keerukust, pöördumiste arvu prognoositavat kasvu ning vajadust asendada puuduvaid töötajaid.
- Jälgida järjepidevalt teenuse kättesaadavust, eelkõige ooteaega ning vastamata ja katkenud pöördumiste arvu. Täpsustada, kuidas kogutud andmeid kasutatakse töökorralduse parandamiseks.
- Luua koostöös KOV-idega tagasisidesüsteem, mille kaudu Lasteabi saaks teada, kas edastatud teatele järgnes abivajaduse hindamine ja abi pakkumine. Leppida kokku tagasiside eesmärk, vajalik teave, osapoolte vastutus ja andmete jagamise tingimused.
- Arvestada kvaliteedisüsteemi arendamisel lasteabiliinide jaoks väljatöötatava ISO standardiga.
- Kaasata teenuse arendamisse lapsi ja noori, sealhulgas neid, kelle jaoks teenuse kasutamine võib olla raskendatud. Kasutada nende tagasisidet teenuse kättesaadavuse, arusaadavuse ja turvalisuse parandamiseks.
- Täpsustada, kuidas selgitatakse pöördujale anonüümsuse piire ja lapse asukoha tuvastamist hädaolukorras, et laps mõistaks, millistel tingimustel ja kuidas tema abistamiseks tegutsetakse.
- Käsitleda Safe Boxi eraldi sekkumisena, kirjeldades selle eesmärki, sihtrühma ja toimimisloogikat. Vaadata üle enesevigastamist imiteerivaid või valu tekitavaid asendusvõtteid sisaldavad materjalid ning hinnata nende tõenduspõhisust ja võimalikke soovimatuid mõjusid. Selle põhjal otsustada, millised soovitused tuleb eemaldada või asendada.