Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Vigastuste tõttu vajati 2020. a vähem arstiabi, kuid vigastussurmade arv kasvas järsult

Uudis

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud kokkuvõttest „Vanemaealiste vigastused 2016-2020“ selgub, et vaatamata väiksemale vigastusjuhtude arvule 2020. aastal oli see aasta silmatorkav suure vigastussurmade arvu poolest. Vanemaealiste suremuskordaja vigastuste tõttu tõusis võrreldes 2019. aastaga lausa 50% võrra.

Sarnast trendi on täheldatud ka mujal maailmas ning üheks võimalikuks põhjuseks peetakse suurenenud alkoholi tarbimist koroonapandeemia ajal, mille tõttu oldi hooletumad ning seetõttu saadi ka raskemate tagajärgedega vigastusi.

Üldises plaanis on aastate 2016─2020 jooksul vanemaealiste vigastusjuhtude hulk püsinud üsna ühetaoline, olles keskmiselt 10 juhtu 100 inimese kohta aastas. Vaid 2020. a kehtestatud eriolukord tõi endaga kaasa väiksema registreeritud vigastuste arvu kui varasematel aastatel. Languse põhjuseks võis olla nii vähenenud liikumisvõimalused kui tervishoiuteenuste kehvem kättesaadavus pandeemia ajal. Igal juhul ei saa ühe, eelnevatest erineva aasta statistika põhjal teha järeldust, et vigastuste arv on langustrendis.

„Vigastusjuhtude arv langes 2020. aastal küll järsult, kuid vigastusjuhte iseloomustavad näitajad nagu peamised viga saamise põhjused ja kohad ning riskirühmad, ei muutunud. Kodus veedeti rohkem aega, kuid see ei muutnud märgatavalt seal saadud vigastuste osakaalu. Vanemaealised saavad kodus viga ikka vähemalt pooltel juhtudest. Mida kõrgem on inimese vanus, seda tõenäolisemalt saab ta viga just kodus,“ kommenteeris uuringu autor, TAI tervisestatistika analüütik Liisi Panov.

Vanemaealised ehk 65-aastased ja vanemad moodustavad viiendiku Eesti rahvastikust, kuid otsene ravikulu nende vigastustele on võrreldav kogu ülejäänud täisealise elanikkonna vigastuste ravile kuluva summaga. Aastatel 2016─2020 kulus vanemaealiste vigastuste ravile umbes 73 miljonit eurot. Sellele lisandub veel vähemalt mitme miljoni euro ulatuses vigastuste jääknähtude, tüsistuste ja muude välispõhjuste kahjulike toimete raviks tehtud kulutusi, meditsiiniseadmete, hooldus- ja ravimihüvitisi, ning kiirabile tehtud kulutusi.

Suurima osa vigastuste ravikuludest moodustab kukkumisel saadud vigastuste ravikulu. Kukkumised on küll vanemaealiste puhul üks sagedasemaid vigastuste põhjusi: 62% vigastustest on kukkumisest tingitud, kuid suuri kulutusi toob kaasa just vanemas eas saadud vigastuste iseloom. Kukkumise tagajärjel saavad vanemaealised, eriti naised, raskemini viga ja vajavad seetõttu haiglaravi, mis toob endaga kaasa suuri kulutusi. Näiteks kulub kukkumisel viga saanud 65-aastaste ja vanemate naiste haiglaravile pool kogu vanemaealiste vigastustele kulunud summast.

Uuring "Vanemaealiste vigastused 2016-2020".

Statistika ja registrid