Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Tervishoiuteenuse osutajate majandusnäitajaid mõjutas palgatõus

Statistika

Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast selgub, et tervishoiuteenuse osutajate majandusnäitajaid iseloomustas 2024. aastal tööjõukulude kiire kasv, kasumilangus ja põhivara sihtfinantseerimise vähenemine, mis mõjutas investeeringuid põhivarasse.

Tervishoiuteenuse osutajate tulud ületasid 2024. aastal 2,6 miljardit eurot ja olid üle 205 miljoni euro võrra ehk 9% suuremad kui aasta varem. 72% tuludest laekus Tervisekassalt. Tervisekassa rahastusel osutati ligi 1,9 miljardi euro eest tervishoiuteenuseid, mis oli 13% rohkem kui aasta varem. Tervisekassa rahastuse kasv on aeglustunud. 2023. aastal suurenesid laekumised Tervisekassalt 17% aasta varasemaga võrreldes. 

Inimesed maksid tervishoiuteenuste eest üle 336 miljoni euro, mis oli sarnaselt eelnenud aastaga 13% tervishoiuasutuste tuludest. Inimeste maksed olid 7% suuremad kui 2023. aastal. Enim maksid inimesed hambaraviteenuse osutajatele, kelle tuludest 70% laekus patsientidelt. 

Tervishoiuteenuse osutajatest annavad suurima panuse tervishoidu haiglad, kelle osatähtsus tervishoiu tuludes oli 62%. Haiglate tulud olid üle 1,6 miljardi euro ja kasvasid 8% eelmise aastaga võrreldes. 82% haiglate tuludest laekus 2024. aastal Tervisekassalt.

Perearstiabiteenuse osutajate tulud moodustasid 11% tervishoiu tuludest. Perearstiabi rahastus tuleb peamiselt Tervisekassalt. Perearstiabiteenuse osutajad said tulu ligi 295 miljonit eurot, 11% rohkem kui aasta varem. 

Nii ambulatoorse eriarstiabi- kui ka hambaraviteenuse osutajate panus tervishoiu tuludes oli 10%. Ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajate tulud ulatusid ligi 250 miljoni euroni ja olid 18% suuremad kui aasta varem. Ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajate panus tervishoidu on suurenenud pakutavate teenuste valiku laienemise tõttu eesmärgiga pakkuda terviklikke terviseteenuseid. 

Ülejäänud teenuseosutajate (kiirabi, taastusravi, diagnostika, õendusabi) osatähtsus tervishoiu tuludes kokku jäi alla 7%. Nende hulgas olid ka Tervisekassa lepinguga iseseisvalt tervishoiuteenust osutavad logopeedid, füsioterapeudid ja kliinilised psühholoogid, kuid nende panus tervishoiu tuludesse jäi alla ühe protsendi.

Tervishoiuteenuse osutajate kulud suurenesid tuludest kiiremini ja olid 11% suuremad kui 2023. aastal — üle 2,4 miljardi euro. Kulude kasv tulenes tööjõukulude suurenemisest, mis hõlmavad üle poole tervishoiuasutuste kuludes. Tööjõukulud olid 14% suuremad kui aasta varem, mis oli kiirem kasv kui kuludel kokku ja 5 protsendipunkti kiirem tulude kasvust. Tööjõukulude kasv tuleneb tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kohasest palgatõusust.

Tuludest kiirem kulude kasv mõjutas tervishoiu 2024. aasta majandustegevuse tulemust. Tervishoiuteenuse osutajate kasum kujunes ligi 159 miljoni euro suuruseks, mis oli 18% väiksem aasta varasemast. Haiglad lõpetasid aasta 64 miljoni eurose kasumiga, mis oli enam kui kolmandiku väiksem nende 2023. aasta kasumist. Perearstiabiasutuste 2024. aasta kasum oli 9% väiksem kui aasta varem — 35 miljonit eurot. Hambaraviteenuse osutajate kasum oli 23 miljonit eurot ja ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajatel üle 22 miljoni euro, mis ületasid 2023. aasta kasumeid. 

Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid põhivarasse üle 146 miljoni euro, mida oli ligi 60 miljoni euro võrra vähem aasta varasemast. Ligi pool investeeringutest oli suunatud ehitistesse, nii kaasaegsemate töötingimuste pakkumiseks, kui kriisivalmisoleku ja toimepidevuse tagamiseks, kolmandik investeeriti masinatesse ja seadmetesse. 55% investeeringutest tehti haiglates. Haiglad soetasid põhivara kokku ligi 81 miljoni euro eest, ligi poole vähem kui aasta varem. Investeeringute vähenemine haiglates mõjutas kogu tegevusala. Ka 2024. aastal ehitati ja rekonstrueeriti hooneid ning soetati uusi tehnoloogiaid ja meditsiiniseadmeid EL rahastuse toel, kuid väiksemas mahus kui aasta varem. 

Lisaks haiglatele olid suuremad investeerijad ambulatoorset eriarstiabi osutavad eratervishoiuasutused. Nende investeeringud põhivarasse ulatusid üle 37 miljoni euro, mis olid 79% suuremad kui 2023. aastal. Eriarstiabiasutuste tegevuse laienemise tõttu olid investeeringud suunatud nii hoonete ehitusse kui meditsiiniseadmete soetamisse. 

Tervishoiuteenuse osutajate 2024. aasta tulude ja kulude ning põhivara liikumise andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Eraldi on esitatud haiglavõrgu arengukava haiglate tulude ja kulude andmed.