Tervisedenduse konverents 2025: usaldus, infomüra ja mõjus tervisekommunikatsioon

Mille poolest oli konverents oluline?

Infomüra ja valeinfo levik on tervisedenduses tõsine väljakutse – konverents rõhutas, et usaldust ja arusaadavust vajavad kõik sihtrühmad. Kohtumine teadlaste, poliitikute ja kommunikatsiooniekspertide vahel aitab luua strateegiaid, mis põhinevad tõenditel ja inimlikul mõistmisel. Uued tööriistad (nt teaduslik + riskikommunikatsioon) annavad osalejatele praktilisi ideid, kuidas terviseinfo edastada efektiivsemalt. Tunnustamine konverentsi lõpus (aasta tervisedendaja/võtmeisik) näitas, et tervisest rääkimine ei ole vaid teoreetiline, vaid ka tegutsemispõhine.

Linda Vaher-Kõrge ja Liina Riisenberg Eesti Tervisedenduse Ühingust andsid üle 2025 aasta tervisedendaja ja tervisesõbra tiitli, et tunnustada neid, kes sellesse valdkonda enim panustanud. Aasta tervisedendajaks nimetati Brith Kupper ja Aasta tervisesõbra tiitli sai telesaade „Mehed, hakkame elama“.  

Peamised ettekanded ja arutelud:

• Usalduse loomine: Prof. Øyvind Ihlen Oslo Ülikoolist rääkis, kuidas vaktsiinide teemal saadud kogemused näitavad usalduse kujundamise olulisust tervisesõnumites. 
• Psühholoogiline realism: Tartu Ülikooli prof. Andero Uusberg selgitas, kuidas psühholoogiline realism aitab tervisekommunikatsioonis muuta sõnumeid inimestele arusaadavamaks ja mõjusamaks. 
• Dialoog ja stigma: Dr Kadi Lubi Tallinna Tehnikaülikoolist keskendus sellele, kuidas vältida stigmatiseerimist ja luua avatud dialoogi tervise teemadel. 
• Tõenduspõhine poliitika: Arutelus vaadeldi koos Sotsiaalministeeriumi, Riigikogu ja valitsuse esindajatega, kas poliitikas on ruumi teaduslikel tõenditel põhineval otsustamisel. 
• Infodeemia ja riskikommunikatsioon: WHO Euroopa regiooni riskikommunikatsiooni ametnik Olha Izhyk jagas strateegiaid, kuidas tulla toime infodeemiaga ja leida toimivaid lahendusi tervisekommunikatsioonis. 
• Teadus + kõnetav esitlus: Prof. Kristjan Port (TLÜ) tõi välja tööriistu ja näiteid, kuidas ühendada teaduslik täpsus ja inspireeriv esitlus tehisintellekti ajastul. 
• Noored ja sotsiaalmeedia: Paneeldiskussioonis arutleti, kas sotsiaalmeedia on liitlane või vaenlane terviseinfo jagamisel – osalesid kommunikatsiooni ja digipädevuse eksperdid Diana Poudel, Maarja Punak ja prof. Katrin Tiidenberg. 
• Kampaaniate mõju: Maria Suurna Tervisekassast rääkis sõeluuringute kampaaniate evolutsioonist ja võimalustest, kuidas hinnata nende edukust. 
• Liftikõne kunst: Jaanus Aurelius Kangur arutles, kas lühike, lööv liftikõne peaks põhinema teadusel või loomingul – ja kuidas see mõjub tervisekommunikatsioonile. 
• Sõnumite lihtsus: Keiu Paapsi TAI-st rääkis sellest, kuidas keerulistest teemadest rääkida lühidalt, selgelt ja mõjusalt. 
• Väärinfo ja libameditsiin: Paneeldiskussioon käsitles tervisevaldkonna väärinfo vähendamist, strateegilisi lähenemisi ja sõnavabaduse ja vastutuse piire – osalesid Piret Rospu, Mari-Anne Härma ning Merili Nikkolo. 

Ettekannete videosalvestised on leitavad konverentsi kodulehelt.

Konverentsi korraldas Tervise Arengu Instituut koostöös Tervisekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni esindusega Eestis.

Fotod: Rasmus Kooskora