Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Noorte veredoonorite arv on vähenenud

Uudis

2021. aastal loovutas verd 28 859 inimest, mis on varasema aastaga võrreldes tuhande võrra ehk 3,6 protsenti vähem. Kui üle 45-aastaste veredoonorite arv kasvas, siis üldine vähenemine tulenes nooremate doonorite arvu langusest, selgus täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.

Veredoonorite arv vähenes kaheksandat aastat järjest. Doonorite arv kahanes viimase aastaga 3,6 protsendi võrra. Kui üle 45-aastaste doonorite arv kasvas aastaga 15%, siis nooremaid doonoreid oli 8% vähem (18–24-aastaste arv vähenes 16% ja 2544-aastaste arv vähenes 6%). Naiste arv kahanes doonorite seas võrreldes 2020. aastaga 2%, meesdoonorite puhul langes see protsendi võrra.

Esmakordselt loovutas 2021. aastal verd ligi 3700 inimest - see on 13 protsenti kõikidest veredoonoritest.

Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 51 349 (2020. aastal 52 282), seega loovutas üks doonor aastas verd keskmiselt 1,8 korda (korraga loovutatakse 450 ml verd). See näitaja on sarnane varasemate aastatega.

Koroonapandeemia tõttu said verekeskused üle Eesti korraldada vähem doonoripäevi. Eelmisel aastal oli kokku 515 doonoripäeva, aasta varem 489. Enne COVID-19 leviku algust korraldati aastas üle 600 ürituse. Kõigist verevarudest 35 protsenti koguti nii eelmisel kui üle-eelmisel aastal väljasõitudelt doonoripäevadele, samas 2019. aastal oli see 40%.

2021. aastal verekeskuste külastajatest 6010 ei pääsenud vereloovutusele, mis moodustab 10% kõigist külastustest. Iga kord, kui inimene verd andma tuleb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorivere saajate ehk patsientide ohutus. Peamine põhjus, miks veredoonorlusest kõrvale jäädi, oli madal hemoglobiini tase.

veredoonorlus

Hea tervisega inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot selle kohta leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja mitmete teiste haiguste puhul. 2021. aastal kasutati verekomponente Eesti haiglates peaaegu 15 000 patsiendi ravis, nende seas oli ligi 500 kuni 14-aastast last.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Statistika ja registrid