Naine, su tervis on sinu trump
Rahvusvahelisel naistepäeval räägime tavapäraselt naiste saavutustest ja võrdõiguslikkusest, kuid sellega on väga otseselt seotud ka naiste tervis ja heaolu. Võrdsem ühiskond ning õiglasemad võimalused aitavad naistel oma tervist paremini hoida. On aga mõned näitajad, kus naised ei peaks püüdma olla meestega võrdsed.
Kui rahvusvaheline meestepäev ongi suuresti pühendatud meeste tervisele ja heaolule, siis naistepäev on ajalooliselt pühendatud naiste võrdsetele võimalustele ning naiste tervisest räägitakse naistepäeva kontekstis vähem. Levinud on arusaam, et naised on ju meestega võrreldes tervemad, jõuavad õigel ajal arsti juurde, riskikäituminegi on ikka pigem meeste, mitte naiste teema. TAI uuringud näitavad, et tegelikkus pole sugugi nii roosiline.
Karm, aga tõsi on asjaolu, et tervisekäitumise vaates muutuvad teatud aspektis naised ja mehed üha võrdsemaks. Naiste alkoholitarvitamine on viimastel aastatel pöördunud tõusule – sellele on jõudsasti kaasa „aidanud“ veinikultuuri edendamine. Kui suitsetamine oli vahepeal selgelt meeste pärusmaaks saamas, siis „tänu“ e-sigarettidele on tubakatooted taas üles leidnud ka tüdrukud ja naised ning olukord on siingi võrdsemaks muutumas.
Naiste eluiga on meeste omast jupp maad pikem – see on üks näitaja, kus oleme meestest selgelt ees. Siiski – mida vanemaks me saame, seda suurema tõenäosusega me ka mõnda kroonilisse haigusesse haigestume. Seda enam peaksid naised mõtlema, mida teha selle nimel, et nende elu oleks kvaliteetne ning täis elujõudu ja rõõmu, mitte võitlust haigustega. Kuid kui lihtne on naistel tegelikult oma tervist hoida?
Hiljuti avaldatud analüüs näitas, et naised teevad jätkuvalt oluliselt rohkem tasustamata hooletööd. Naised on tihtilugu ka oma pereliikmete kõige lähemad ja olulisemad tervise edendajad, toidulaua kujundajad, usaldusisikud ja vaimse tervise esmaabi andjad, lähedaste arsti juurde kihutajad. Näeme oma uuringutest, et kuigi juba kooliõpilaste seas on tüdrukud rohkem kimpus vaimse tervise muredega, siis nii jätkub see ka täiskasvanueas.
Naised elavad kauem, kuid sageli suurema murekoormaga, sagedasema depressiooni ja ärevusega. Naised võivad küll meestega võrreldes meelsamini otsida abi, kuid paraku leiavad naised üha tihemini „abi“ alkoholist, aga ka teistest uimastitest. Usun, et naiste vaimse tervise näitajad ja suur hoolduskoormus selgitavad ka osaliselt naiste madalamat palgaootust. Rõõmsad, elujõulised ja terved naised tunnevad end igas mõttes väärtuslikumalt.
Naiste tervis ja heaolu pole ainult naiste asi – see on kogu ühiskonna asi. Tüdrukud ja naised ei vaja „järgi aitamist“, et saaksime glamuurselt ja haisuvabalt tubaka- ja nikotiinitooteid tarvitada. Sotsiaalselt aktsepteeritava ja romantiseeritud kuvandi promomine veinijoomisest ei aita naiste heaolu tõsta. Vajame otsuseid, mis lihtsustaks toidupoe lettide vahel tervislike valikute tegemist, läbipõlemist ennetavat töökultuuri ning hooletöö õiglasemat jagunemist.
Armsad naised, olgem enda suhtes leebemad ning õpetagem seda ka juba maast madalast oma tütardele. Meie kohustused koolis, tööl ja kodus ei kao, kuid saame õppida enda suhtes realistlikumaid ootusi seadma ja süütundest loobuma, kui võtame aega iseendale. Väärtustagem iseend ja ka teisi naisi enda ümber! Ka enda eest hoolitsemine ja oma tervise esikohale seadmine annab eduelamuse, mis kandub edasi teistessegi eluvaldkondadesse. Küsi täna endalt: mis on üks samm, mida saad oma tervise ja heaolu nimel teha? Ja tee see ära.
Liis Reiter
TAI teaduskommunikatsiooni juht
Arvamuslugu ilmus 8. märtsil 2025 Eesti Päevalehes.