Leibkondade tervishoiukulude kasv aeglustus 2024. aastal

Avaliku sektori osatähtsus tervishoiukuludes oli 77% ja kulud suurenesid aastataguse ajaga võrreldes 12%. Leibkondade tervishoiukulud suurenesid aeglasemalt: 6%. Kokkuvõttes vähenes leibkondade omaosaluse osatähtsus ühe protsendipunkti ja moodustas 21% tervishoiukuludest. 

2023. aastal alanud tervishoiukulude osatähtsuse tõus sisemajanduse koguproduktist (SKP) jätkus ning ulatus 8%-ni, kuna tervishoiukulud kasvasid kiiremini kui SKP. 

Vaadeldes kulutusi teenuste järgi, oli suurima rühma – aktiivraviteenuste kulude kasv sarnane kulude üldisele kasvule (11%). Aktiivravisse lisandus rohkem kui pool kulude juurdekasvust ehk 164 miljonit eurot. Kõige kiiremini kasvasid kulud taastusravi teenustele – 41%, kuhu lisandus 2024. aastal  Tervisekassa rahastatud iseseisvate füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogide töö ja mis oluliselt suurendas koduste taastusravi teenuste kulusid. Ka pikaajalise õendus-hooldusabi kulud kasvasid keskmisest kiiremini – 18%. 

2024. aastal oli leibkondade tervishoiukulude kasv aeglasem, suurenemine oli kokku 38,5 miljonit eurot, peamiselt ambulatoorse arstiabi kasvu tõttu. Hambaravis oli omaosaluse kasv vaid 3% ja päevaravi teenustes oli 7%-line kahanemine. Leibkondade õendus- ja hooldusabi kulud kasvasid 7% ning eelkõige suurenesid seal inimeste jaoks mitte ööpäevaringsete, vaid päevaste, ambulatoorsete ja koduste teenuste kulud. Tugiteenustest on leibkondade kulud seotud laboriteenustega, kus suurenemine oli 16%. Meditsiinitoodete rühmas suurenesid leibkondade kulud retseptiravimitele 8%, käsimüügiravimite kulude kasv oli vaid 1,6%. Leibkondade tervishoiukulude suuremad kasvud 2024. aastal olid ambulatoorses eriarstiabis (10 miljonit eurot), õendus- ja hooldusabis ning retseptiravimite kuludes (mõlemas 8 miljonit eurot) ja hambaravis (6 miljonit eurot).

Leibkondade omaosalusest suurima osa – 32% moodustasid hambaravikulud. Õendus-hooldusabi kulude osatähtsus oli 18%, retseptiravimitel 15% ja käsimüügiravimitel 11%.

Avaliku sektori kuludes seevastu esinesid suurimad suhtelised kasvud taastusravis (38%) ning õendus- ja hooldusabis (24%). Avaliku sektori kulutustest 56% moodustasid erinevad aktiivraviteenused, sh haiglaravi, millele järgnesid kulud tugiteenustele nagu kiirabi (15%) ja meditsiinitooted (12%).

Leibkondade keskmine kulu ühe inimese kohta tõusis 462-lt eurolt 487 euroni aastas. Avaliku sektori kulud ühe inimese kohta olid 1766 eurot (2023. a 1584 eurot) ning kokku investeeriti 2024. aastal iga inimese tervisesse keskmiselt 2306 eurot.

Tervishoiukulude arvestust peetakse rahvusvahelise OECD-WHO-Eurostati ühise metoodika (SHA 2011) alusel ning kasutatakse riikidevahelistes võrdlustes. Tervishoiukuludest arvatakse välja haigushüvitised ja tervishoiutöötajate väljaõppekulud. Tervishoiu kapitaliinvesteeringute üle peetakse eraldi arvestust ning need ei sisaldu jooksvates tervishoiukuludes. Arvestus toimub lõpptarbimise järgi, millise teenuseosutaja juures teenused ja kaubad inimeseni jõudsid ning kasutamise aasta järgi.

Tervishoiukulude arvestuse 2024. aasta andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Rahvusvahelistesse andmebaasidesse jõuavad uued Eesti andmed 2026. aasta juunis.

Interaktiivsed joonised: https://www.tai.ee/et/terviseandmed/statistika/visualiseeritud-andmed 

TAI uudiseid seotud teemadel: 

https://www.tai.ee/et/uudised/tervishoiuteenuse-osutajate-majandusnaitajaid-mojutas-palgatous 

https://www.tai.ee/et/uudised/tervishoiutootajate-palk-suurenes-0 

OECD liikmesriikide tervishoiukulude võrdlus väljaandes „Health at a Glance 2025: OECD Indicators“.