Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes jätkas tõusu 2022. aastal
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal olid Eesti tervishoiukulud 2022. aastal 2,543 miljardit eurot, mis olid eelmise aastaga võrreldes 7,6% ehk 180 miljoni euro võrra suuremad. Leibkondade omaosalus suurenes 11% võrra küündides 23%-ni, kõige enam tõusid kulud hambaravile.
Kulude juurdekasv oli väiksem kui aasta varem, mil lisandus peaaegu 14% ehk 282 miljonit eurot.
Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist oli 2022. aastal 7,1%. Kahel eelneval aastal oli osatähtsus kõrgem – 7,6%. 2020. aasta tervishoiukulude osatähtsuse kiire tõusu põhjuseks oli nii SKP langus kui COVID-19 pandeemia alguse tervishoiukulude kiire kasv. 2022. a oli SKP juurdekasv kiirem kui tervishoiukuludel – 15,5.
Kui 2020. ja 2021. aasta tervishoiukulude kiire kasv oli tingitud COVID-19 viiruse leviku tõttu lisandunud kulutustest, siis 2022. aastal hakkas pandeemia eelne olukord taastuma. Vähenes erinevate lisakulude hüvitamise vajadus tervisehoiuteenuste osutajatele, samas suurenes inflatsioonisurve töötajate palkadele ning toimus energiahindade kallinemine.
Avaliku sektori kulud, mille osatähtsus tervishoiukuludes oli 75%, kasvasid aastataguse ajaga võrreldes 6% ehk 113 miljonit eurot. Ravikindlustuse kulud suurenesid 10%, keskvalitsuse kulud vähenesid 19% ja kohalike omavalitsuste kulud suurenesid 9%.
Vaadeldes kulutusi teenuste järgi, toimus suurenemine peaaegu kõikides jaotustes. Esile tõusevad ennetuse valdkonna teenused, kus vastupidiselt teistele oli kulutuste kahanemine kõige suurem. Immuniseerimise programmides, milles kajastusid COVID-19 vaktsineerimise kulud, oli vähenemine eelneva aastaga võrreldes 28 miljonit eurot. Varajase haigestumise seire programmide kulutused, mis sisaldasid muuhulgas koroonatestimise laboratoorseid analüüse, vähenesid 39 miljonit eurot. Muutuste tulemusena kahanes ennetustegevuste kulude osatähtsus tervishoiukuludes 8,8%-lt 2021. aastal 6,1%-ni 2022. aastal. Aktiivravi teenuste kuludest, mis hõlmavad tervishoiukuludest üle poole, moodustasid ambulatoorsed teenused 56%, haiglaravi 39%, päevaravi 2,5% ja kodune ravi 0,4%. Ravimid ja muud meditsiinitooted on järgmine suurem rühm aktiivravi järel. Kolmanda suurema rühma teenuste hulka kuuluvad tervishoiukuludes tugiteenused nagu kiirabi, radioloogilised ja laboriuuringud.
Leibkondade tervishoiukulud suurenesid 11%, mistõttu leibkondade omaosalus tervishoiukuludes tõusis 23%-ni 2022. aastal, (2021. a oli see 22,5%). Kulude kasv oli väiksem kui 2021. aastal. Kõige rohkem tõusid inimeste kulutused hambaravile (30 miljonit eurot), meditsiinitoodetele (22 miljonit eurot) ja pikaajalisele õendus-hooldusabile (14 miljonit eurot).
Vabatahtlike tervishoiu rahastamise mudelite osatähtsus tervishoiukuludes tõusis 2022. aastaks 2%-ni (2021. a 1,7%). Kasv võrreldes eelmise aastaga oli 26% .
Tervishoiukulude arvestust peetakse rahvusvahelise OECD-WHO-Eurostati ühise metoodika (SHA 2011) alusel ning kasutatakse riikidevahelistes võrdlustes. Tervishoiukuludest arvatakse välja haigushüvitised ja tervishoiutöötajate väljaõppekulud (v.a täiendkoolitus). Tervishoiu kapitaliinvesteeringute üle peetakse eraldi arvestust ning need ei sisaldu jooksvates tervishoiukuludes.
Arvestus toimub lõpptarbimise järgi, millise teenuseosutaja (HP) juures teenused ja kaubad (HC) inimeseni jõudsid ning kasutamise aasta järgi. Rahastamismudel (HF) näitab skeemi, mille kaudu toimus maksmine teenuse eest. Tervishoiukulude rahastamise allikaid iseloomustab FS liigitus.
Tervishoiukulude arvestuse 2022. aasta andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Rahvusvahelistesse andmebaasidesse jõuavad uued Eesti andmed 2023. aasta juunis. Seni saab riigiti võrrelda kuni 2021. aasta andmeid ja prognoosi alusel arvutatud näitajaid.
Kõnekaid visuaale tervishoiukulude statistikast läbi aastate ja eri kriteeriumite järgi leiab TAI Tableu keskkonnast.