Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna ekspert Tagli Pitsi sõnas, et nii Eestis kui kogu maailmas on suur hulk inimesi, kel on rauadefitsiit. Raud on aga oluline eluks vajaliku hapniku sidumiseks hemoglobiinis ja aitab seega kaasa hapniku transpordile kopsudest kudedesse.
Samuti on rauda vaja stressile ja haigustele vastupanuvõime tugevdamiseks ning väsimuse vähendamiseks. „Inimorganismis on rauda vaja ka selleks, et D3-vitamiin eelvormist tekiks meie organismis vajatav lõppvorm – hormonaalse toimega kaltsitriool,” sõnas Tagli Pitsi.
Organismis väga hästi omastatavat ehk heemset rauda leidub aga just veretoodetes, teiste hulgas verivorstides, mida Eesti elanikud talvekuudel meelsasti söövad.
Tagli Pitsi selgitas, et heemne raud imendub 5–10 korda paremini kui mitteheemne, mida leidub teraviljades ja muudes taimset päritolu toitudes. Viimase imenduvust aitab pisut parandada C-vitamiin.
Kui inimene vajab päevas umbes 10 mg rauda, millest segatoitumise korral imendub veidi üle kümnendiku, siis kui palju ühest verivorstist tegelikult rauda saab?
Kauplustest võib leida verivorste, mille koostises on toiduveri (tavaliselt vahemikus 14–28%) või verepulber (3–4%). Et seavere rauasisaldus on 37 mg 100 grammi kohta ja verejahul 121 mg 100 g kohta, saab ühest 100-grammisest verivorstist, mis sisaldab verd 14%, umbes 5 mg rauda. Ühest 100-grammisest verivorstist, mis sisaldab verd 28%, umbes 10 mg ning ühest 100-grammisest verivorstist, mis sisaldab 3,5% verepulbrit, 4 mg rauda. „Kui on soov saada verivorstist rohkelt rauda, tasub valida poest toode, kus toiduveresisaldus on võimalikult suur,” andis Pitsi näpunäite.
Lisaks võib veidi rauda saada verivorsti koostises olevatest teistest osistest – lihast, odrakruupidest vms. Ühest 100-grammisest verivorstist on lisaks rauale võimalik saada 10–15 g valke ning olenevalt vorsti koostisest ka umbes kümnendik päevasest vajalikust kaaliumi-, magneesiumi- ja tsingikogusest.
Kuigi nendest arvutustest võib jääda mulje, et kui süüa jõuluajal palju verivorsti, siis sellest rauast jagub terveks aastaks, paraku see nii ei ole. „Tegelikult ei suuda organism väga suuri rauavarusid talletada ning raua kestev liigsus on tervisele samuti kahjulik,” sõnas Tagli Pitsi.
Kas üks vorst päevas on liig?
Aga kas verivorsti võiks siiski talvekuudel iga päev muretult süüa? „Verivorstid sisaldavad tihti pekki või peekonit, mis suurendab nende rasvasisaldust, eriti küllastunud rasvhapete osas. Nende rasvhapete rohkust toidus seostatakse südame- ja veresoonkonnahaiguste riski suurenemisega,” tõi Tagli Pitsi välja ühe vastuargumendi.
Ka on verivorstid üsna soolased: 1,5–2 grammi soola 100-grammise vorstikese kohta. Päevas võiks täiskasvanu saada soola kõikidest allikatest kokku aga maksimaalselt 5–6 grammi.
„Kui verivorst ikka väga maitseb, siis süües jõulupühadel ühe vorsti päevas, ei ole veel vaja muretseda. Tavalistel nädalatel võiks aga siiski piirduda vaid ühe 100-grammise verivorstiga nädalas,” soovitas Tagli Pitsi.
TAI teadur Tagli Pitsi
Artikkel ilmus 04.12.2025 Postimehe Maa Elu portaalis.
