Eesti vajab ekspertide hinnangul toidukeskkonda kujundavaid meetmeid

Eesti seisab silmitsi järjest suurema ülemäärase kehakaalu probleemiga ja sellest tuleneva haiguskoormusega. 2024. aastal olid Eesti täiskasvanutest 33,1% ülekaaluga ning 19,0% rasvunud¹. Kahjuks suureneb aastatega ka ülemäärase kehakaaluga laste arv. 2021/2022. õ-a Eesti õpilaste kasvu uuringu kohaselt oli esimese klassi õpilastest iga neljas (28%) ülekaaluga ja iga kaheksas (12%) rasvunud, neljanda klassi õpilastest oli ülekaaluga juba iga kolmas (35%) ja rasvunud iga seitsmes (14%)². 

Ülemäärase kehakaaluga seotud terviseseisundite ravikulud Eesti riigile olid 2024. aastal peaaegu 158 miljonit eurot (sh haigus- ja hooldushüvitised)³. Lahendust ülemäärase kehakaalu probleemile otsitakse arvukate teadusprojektide raames. Üks selline on Euroopa Liidu programmi Horizon Europe vahenditest rahastatav rahvusvaheline projekt CoDiet⁴. Projekti eesmärk on uurida, kuidas innovatiivsete tehnoloogiate ja personaalsete toitumissoovituste abil tasakaalustamata toitumisega seotud haiguste levikut peatada.

Keskkonna roll tervisekäitumises

Inimeste käitumist, sh toiduvalikuid, kehalist aktiivsust ja uimastite tarvitamist, ajendab ja tugevdab suures osas füüsiline, majanduslik, digitaalne ja sotsiaalne keskkond, mille üle inimestel on vähe kontrolli. Seega on inimeste teadlikkuse tõstmisele ja individuaalsetele valikutele suunatud pingutused suuresti ebatõhusad, arvestades vajalike muutuste ulatust ja suurust. Tervisekäitumise muutmine eeldab keskkondade muutmist ja nõuab suuresti valitsuste ja ettevõtete tegutsemist, et muuta rahvastiku tervist kujundavaid tingimusi⁵. Eestis on riigitasandil kehtestatud keskkonna muutmisele suunatud meetmed (nt seadused, määrused, nõuded) pigem ebapopulaarsed ja tekitavad vastuseisu. Vastuväidetes rõhutatakse, et riik peaks tegelema inimeste harimisega ja aitama neil paremini mõista tervise ja toitumisega seotud teemasid. Kuid kas vastutuse panemine ainult inimeste õlgadele on mõistlik?

Millised meetmed toimivad?

Suurbritannia ühiskondliku innovatsiooni agentuur Nesta analüüsis 2024. aastal tervisepoliitika meetmeid ja tegi kokkuvõtte, milline on erisuguste tegevuste mõju rasvumise vähendamisele ja nende rakendamise kulu riigile⁶. Analüüs näitas selgelt, et meetmed, mille fookuses on inimeste teadlikkuse suurendamine (nt meediakampaaniad, teavitustöö või tervisealane haridus koolis), ei ole piisavad rasvumise levimuse vähendamiseks, kuigi neil on oma osa laiemas tervisepoliitika strateegias. 

Tugevama mõjuga ja kulutõhusamad on meetmed, mis on suunatud toidukeskkonna ja -süsteemi parendamisele ning parima olemasoleva ravi kättesaadavaks muutmisele. Näiteks võtta kasutusele toidupakendi esikülje märgistus (nt Nutri-Score); piirata suure soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete sisaldusega toodete reklaami ning mitte lubada toidukohtadel teha sellistele toodetele hinnasoodustusi; suurendada tasuta ligipääsu Suurbritannia tervishoiusüsteemi digitaalsele kaalujälgimise programmile ja laiendada kaalulangetusravimite saajate hulka; suurendada tervist toetavate toidukaupade müüki jne.

CoDiet projekti tegevused Eestis

CoDiet projekti raames analüüsis Tervise Arengu Instituut Eesti tervisepoliitikaid, mille eesmärk on parendada elanike toitumist (nt toidukaupade märgistus, turundus jne). Projekti raames viidi ellu ka grupiarutelud tervisepoliitikaekspertidega (sh ministeeriumitest ja nende allasutustest, teadusasutustest), et arutleda neljal tervisepoliitika teemal: lastele suunatud tervist mittetoetava toidu turundus, tervist mittetoetavate toitude maksustamine, haridusasutustes toidu pakkumine ning toidu koostise muutmine (reformuleerimine). Kuigi projekti raames kaardistatud tervisepoliitikaid oli rohkem, valiti aruteludeks välja neli valdkonda, milles rakendati mingisuguseid meetmeid (või olid need kavandamisel) kõigis kuues analüüsi teinud riigis⁷. Arutelude eesmärk oli anda ülevaade iga tervisepoliitika valdkonna olukorrast ja peamistest probleemidest ning leida võimalusi eestlaste toitumise ja tervise parandamiseks.

Ekspertide peamised järeldused: vaja on terviklikku tegutsemist

Eesti CoDieti aruteludes osales 26 eksperti eri organisatsioonidest. Kuigi igal valdkondlikul tervisepoliitikal on oma eripära, joonistusid siiski välja korduvad mõtted, kuidas inimeste toitumist ja tervist parandada. Eksperdid tõid esimesena välja, et tasakaalustamata toitumine ja sellega seotud tervisemured on keerukas ja mitmetahuline probleem. Seda ei ole võimalik lahendada üleöö ega üksikute poliitikameetmetega. Rakendada on vaja erisuguseid meetmeid – nii toitumise ja eluviisi parendamisele kui ka sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisele suunatuid. Seega ei piisa ainuüksi toidupakendi esikülje märgistusest (nt Nutri-Score’i valgusfoor), haridusasutustes kvaliteetse toidu pakkumisest, magustatud jookide maksustamisest, reklaami piiramisest vms – erisuguseid meetmeid tuleb rakendada korraga.

Toidukeskkonna mõju igapäevastele valikutele

Teiseks rõhutati CoDieti aruteludes, et eri meetmete koos rakendamine muudab igapäevase toidukeskkonna tervist toetavamaks ja aitab inimestel paremini mõista tasakaalustamata toitumisega seotud terviseriske. Toidukeskkonda kujundavad füüsilised (nt supermarketite ja talupoodide olemasolu), poliitilised (seadused jm poliitikameetmed), majanduslikud (toiduhinnad, sissetulekud) ja sotsiaalkultuurilised (nt võrgustikud, kokkupuude) tegurid, mis mõjutavad, millised toidud on inimeste jaoks saadaval, taskukohased ning tarbimiseks valitud ja valmistatud⁸. 

Toidukeskkonnal on suur mõju inimeste toiduvalikutele ja -käitumisele. Kui kodu lähedal on ainult väiksema valikuga, kallimat ja vähesema kvaliteediga toitu pakkuv mugavuspood, kiirtoiduketid, rohkelt tervist mittetoetava toidu reklaame jms, siis on inimesel keerulisem teha paremaid toiduvalikuid. Lisaks on Eestis tervist mittetoetav toit (nt poolfabrikaadid, maiustused, magustatud joogid jne) odavam kui tervist toetav toit (nt värske köögivili, kala, reformuleeritud toidud). Toidu hind mõjutab paljude Eesti inimeste (sh laste) valikuid ja ostukäitumist. Toidukeskkonna parandamisega muutuks tervist toetav toit vaikevalikuks nii hinnalt kui ka kättesaadavuselt kõigile inimestele (sh majanduslikult kehvemal järjel olevatele inimestele).

Kohustuslikud meetmed vs eneseregulatsioon

Kolmandaks leidsid tervisepoliitikaeksperdid aruteludes, et kohustuslikud meetmed on tõhusamad kui tööstuste endi kehtestatud eneseregulatsioon, isegi juhul, kui see seab osalistele kohustusi. Eestis on väga tugev ettevõtete lobitöö, seetõttu rakendatakse pigem vabatahtlikke ja „pehmemaid“ tervisepoliitikameetmeid. Seega näiliselt rakendatakse erisuguseid poliitikameetmeid, kuid praktikas ei ole neil vabatahtlikkuse tõttu soovitud mõju. Näiteks saab tuua Eesti Ringhäälingute Liidu liikmetele kohustusliku tegevusjuhise kuni 12-aastastele lastele suunatud saadetes vastutustundlikuks toidu ja joogi reklaamipoliitikaks⁹. 

Pärast tegevusjuhise jõustumist viisid Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Tartu Ülikool ellu seireuuringu, et hinnata, kuivõrd jõuab alla 18-aastastele suunatud saadetesse tervist mittetoetavate toitude ja jookide reklaami (WHO toitainete profiili alusel). Tulemuste kohaselt ei vastanud WHO profiilile 72,7% lastesaadete ajal näidatud toidu- ja joogireklaamidest10. WHO toitainete profiil erines mõnes detailis tegevusjuhendis kasutatud kriteeriumidest ja vaadeldud vanusepiir oli kõrgem, kuid tulemused viitavad, et eneseregulatsioon ei ole olnud piisavalt tõhus. Eksperdid rõhutasid, et meetmete kõrval on vaja riigi järjepidevat ja süsteemset seiret, et tagada nende rakendamine, hinnata mõju ja teha vajaduse korral muudatusi.

Vajadus poliitikamuutuseks ja pikaajaliseks strateegiaks

Eksperdid leidsid sedagi, et Eesti vajab nihet poliitikute ja poliitikakujundajate arusaamas, kuidas inimeste tervise- ja riskikäitumine kujuneb, ning suuremat vastutuse võtmist tervist toetava keskkonna loomisel. See eeldab ka ebapopulaarsete otsuste tegemist ning ettevõtete mõju vähendamist otsustusprotsessis. Vajalik on valimistsüklitest sõltumatu pikaajaline tervisedenduse plaan, mis hõlmab järjepidevat strateegilist tervisekommunikatsiooni ja koostööd eri osalistega (nt teadlased, arstid). Oluline on alustada tervise- ja toitumispädevuste kujundamist juba varases eas ning toetada seda kvaliteetse koolitoidu pakkumisega.

Kokkuvõttes näitavad CoDieti arutelud, et Eesti vajab mitmekesiseid tervisepoliitikameetmeid, mis kujundavad paremate valikute tegemist toetava toidukeskkonna. Iga meede aitab suunata inimesi tervislikumate valikute poole, kuid nende koosmõju on oluliselt tugevam. Tasakaalustatud toitumine ja eluviis toetavad tervist ning vähendavad eluviisihaigustest tingitud koormust ja suremust. Tervemad inimesed loovad tervema Eesti.

Marit Priinits
TAI toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist

1 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas.   

2 Eesti õpilaste kasvu uuring 2021/2022. õa. Infomaterjal. Tervise Arengu Instituut, 2023.   

3 Reile, R. Ülekaalulisuse majanduslik ja sotsiaalne mõju. Ettekanne Riigikogu konverentsil „Ülekaalu mõjud inimesele ja ühiskonnale“. Riigikogu, 18.02.2026. Riigikogus toimub konverents ülekaalu mõjudest inimesele ja ühiskonnale - Riigikogu

Vt ka Reile, R., Saavaste, J., Baburin, A. & Leinsalu, M. (2024). Kehalise inaktiivsuse ja liigse kehakaalu kulu Eestis. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.  

4 CoDiet.  

5 The Lancet Commission on improving population health post-COVID-19. Lancet 2026; Vol 407: 267–308.   

6 Blueprint for halving obesity. A toolkit for designing solutions to reduce obesity. Policy Brief, Nesta.   

7 Lisaks Eestile Soomes, Sloveenias, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis.

8 Healthy Food Environment. The Nutrition Score. Hardvard T.H.Chan School of Public Health. 

9 Tegevusjuhend: vastutustundlik toidu ja joogi reklaamipoliitika lastesaadetes. Eesti Ringhäälingute Liit, 2022.   

10 Monitoring food and beverage marketing to children via television in Estonia. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe; 2024. Licence: CC BY-NC-SA 4.0.