Eelmisel aastal registreeriti Eestis 124 tuberkuloosijuhtu

Tuberkuloosi haigestumine on küll langustrendis, ent nakkuse levikut ei ole veel õnnestunud lõplikult peatada.

Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna 29 riigis registreeriti 2019. aastal kokku 49 752 tuberkuloosi haigestunut. Eestis haigestus tuberkuloosi 2019. aastal 150 inimest. 2020. aasta esialgsetel andmetel diagnoositi tuberkuloos 124-l inimesel, neist 109 haigestus esmakordselt. Vanim haigestunu oli 90-aastane ja noorim 14-aastane.

Eesti haigestumuskordaja saja tuhande inimese kohta on mõnevõrra kõrgem (11,1), kui teistes Euroopa Liidu riikides keskmiselt (9,6), aga langust on näha kõikides riikides. „Eestis on tuberkuloosi nakatumine ja haigestumine kiiresti vähenenud, näiteks 2001. aastal registreeriti tuberkuloosi juhtusid 812 ehk üle kuue korra enam. Kõige tõhusam viis tuberkuloosi leviku peatamiseks on haigete kiire avastamine ning nende terveks ravimine. Selles on suur roll inimestel endil pöördudes tervisemuredega aegsasti perearsti poole,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiregistri juht Piret Viiklepp.

Tuberkuloosi ravis on kõige efektiivsem otseselt kontrollitav ravi, kus tuberkuloosiravimeid võetakse igapäevaselt meditsiiniõe juuresolekul tervishoiuasutuses või haige kodus. Ravikuur kestab sõltuvalt haigustekitaja ravimtundlikkusest 6–24 kuud, enamasti alustatakse ravi haiglas, tuberkuloosiravimid on patsientidele kogu ravikuuri vältel tasuta. „Tunnustame kõiki tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid, kes igapäevaselt tuberkuloosi diagnoosimise, konsulteerimise ning haigete ravimise, toetamise, motiveerimisega ja kontaktide väljaselgitamisega tegelevad. Oma tööga on nad andnud suure panuse tuberkuloosihaigestumuse jätkuvale langusele Eestis,“ rääkis Viiklepp.

Ka tänases epidemioloogilises olukorras on väga tähtis tagada otseselt kontrollitav ravi ja terviseseisundi jälgimine kõigile patsientidele. Vähendada tuleb otsest kontaktide arvu ning igapäevast ravi jälgida kaugvastuvõtu teel elektroonseid kanaleid kasutades.

Eesti tuberkuloosi haigestumuse andmed on saadavad tervise statistika-ja terviseuuringute andmebaasis. Täpsustatud 2020. aasta haigestumise andmed ja eelnevate aastate ravitulemused avaldab TAI 26. mail 2021.

Mis on tuberkuloos?

139 aastat tagasi, 24. märtsil 1882. aastal teatas Saksa mikrobioloog ja epidemioloog Robert Koch avalikkusele, et on avastanud tuberkuloositekitaja. Kuigi tuberkuloos on tänapäeval ravitav, on haiguse levikule kaasa aidanud ravimresistentsete vormide levik ja haiguse pikk peiteaeg.

Tuberkuloosi nakatumise ja hilisema võimaliku haigestumise põhjustab bakter nimega Mycobacterium tuberculosis, mis on üks mükobakteri liikidest. Mycobacterium tuberculosis levib inimeselt inimesele õhu kaudu. Kui inimene põeb nakkusohtlikku kopsu- või kõrituberkuloosi, siis köhimisel, aevastamisel, rääkimisel, laulmisel satub õhku hulgaliselt piisakesi, mis sisaldavad mükobaktereid. Suur osa tekkinud piiskadest sadenevad, kuid kergemad võivad  jääda õhku pikemaks ajaks hõljuma.

Tuberkuloos ei ole olmekontakti teel leviv nakkus, mistõttu ei ole võimalik nakatuda kätlemisel, ühiste toidunõude, voodipesu ja tualeti kasutamise kaudu. Tuberkuloosihaigega kokku puutunud esemed (toidunõud, mööbel jne) ei vaja eritöötlust. Nakatumise tõenäosus on suurem pikka aega nakkusohtliku tuberkuloosihaigega lähedases kontaktis samades kinnistes ja halva ventilatsiooniga ruumides olnud inimesel, näiteks pereliikmel, töökaaslasel, sõbral.

Looduses esineb mitmeid mükobaktereid, mida nimetatakse atüüpilisteks, sest need ei põhjusta tuberkuloosi haigestumist, kuid võivad põhjustada nõrgestatud immuunsüsteemiga haigetel haigestumist mükobakterioosi. Mükobakterioosi haigestunud patsient ei ole teistele inimestele nakkusohtlik. Atüüpilisi mükobaktereid leidub tolmus, jõgede ja järvede vees, kanalisatsioonisüsteemis, basseinides ja akvaariumides. Atüüpilised mükobakterid ei levi inimeselt inimesele.