Anneli Sammel: noore inimese surma kainestusmajas oleks saanud vältida enne sinna sattumist
Ööelus ja meelelahutuses peab vastutustundlik alkoholimüük saama sisuliseks ja praktikas toimivaks põhimõtteks, et purjus kliendid tänaval ei oleks ainult politsei, kiirabi ja kainestusmaja mure.
Hiljutine traagiline juhtum Tallinna kainestusmajas, kuhu toodi vanalinna pubist välja aidatud 32-aastane mees, kes seal kahjuks hiljem suri, tekitab kurbust ja küsimusi. Selle surmajuhtumi täpsemad asjaolud alles selguvad: mis juhtus viimasena, millal kutsuti abi, kuidas reageerisid ametkonnad, mis seisundis inimene kainestusmajja saabus jne. Kuid on selge, et noore inimese surma oleks saanud ennetada juba enne seda, kui politsei abi vajati.
Vastutus on nii müüjal kui tarbijal
Tõsi on, et selliste juhtumite peamine süüdlane on liigne alkohol. Levinud arvamuse järgi on alkoholitarvitamine ja purju joomine ju inimese enda probleem ja vastutus. Siiski on selge, et seal kus müüakse ja tarvitatakse alkoholi, on alati kaks osapoolt ja müüva osapoole igapäevane tööpõhimõte peaks olema alkoholi vastutustundlik müümine.
See tähendab, et kohapeal alkoholi müümisel ja serveerimisel tuleb alati arvestada asjaoluga, et alkohol mõjutab inimese aju viisil, mis vähendab tema otsustusvõimet ja kontrolli enda üle. Seepärast on müügikoha personali kohus seda märgata ja viisakalt, kuid konkreetselt piirata kliendi edasist alkoholi tarvitamist.
Otse öeldes tähendab see, et kedagi ei joodeta nii purju, et ta ei suuda enam ise omal jalal turvaliselt lahkuda. Samal põhjusel ja kliendi kaitseks keelab ka seadus alkoholi müümise märgatavate joobetunnustega isikutele.
Miks teenindajad sekkuvad harva või liiga hilja?
Tervise Arengu Instituudi 2024. aastal tehtud testostlemine Tallinna kesklinna piirkonnas peegeldas puudusi seaduse järgimises. Müügist keeldumist märgatavate joobetunnusega inimestele hinnati 27 kesklinna ööelu asutuses. Neist ainult kuues ei müüdud alkoholi märgatavaid joobetunnuseid etendanud testostlejale – kahes asutuses peatas turvatöötaja testostleja sisenemisel ning neljas asutuses keeldus teenindaja alkoholi müümisest.
Põhjused, miks teenindajad alkoholimüügist joobes isikutele liiga harva keelduvad, on komplekt teadmiste ja oskuste puudumisest, millele lisandub ka müügitulemuse surve.
Leti taga töötavad sageli noored inimesed, kellel tegelikult sellekohast väljaõpet polegi, õpitakse n-ö läbi praktika. Tihti ei nähta seoseid, mis võivad viia raskete tagajärgedeni ning arvatakse, et see mis edasi saab ei sõltu neist. Inimlikult arusaadav on ka see, et kardetakse konflikti ja klientide pahameelt. Joobes kliendile alkoholi müümisest keeldumine nõuab enesekindlust, suhtlemisoskust ja tugevat arusaama oma rollist – oskusi, mida ei saa eeldada ilma sihipärase ettevalmistuseta.
Kes peaks töötajaid koolitama?
Loogiline on, et oma personali eest vastutab ettevõtja. See, et ettevõtjatel puudub täna kohustus oma töötajaid koolitada on selgelt üks süsteemne põhjus, miks vastutustundlik alkoholi serveerimine ja müük on paljude jaoks vaid mugav loosung.
Tervise Arengu Instituut on EL kaasrahastatud projektis „Teadlikult turvalisem“ pakkunud tasuta võimalust oma töötajaid koolitada, kuid tuleb tunnistada, et ettevõtete huvi selle vastu on leebelt öeldes leige.
Millist vastutust ollakse valmis võtma?
Samas arutatakse bürokraatia vähendamise nime all alkoholimüügi lihtsustamist ning laual on olnud isegi ettepanek lubada alkoholi käitlemisel osaleda noortel alates 16. eluaastast! See tõstatab paratamatult küsimuse: milliseid kohustusi ja vastutust oma klientide elu ja tervise eest on ettevõtjad ise valmis võtma?
Bürokraatia vähendamine ei tohiks vähendada klientide ja personali turvalisust. Ööelus ja meelelahutuses peab vastutustundlik alkoholimüük saama sisuliseks ja praktikas toimivaks põhimõtteks, et purjus kliendid tänaval ei oleks ainult politsei, kiirabi ja kainestusmaja mure.
Anneli Sammel
TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja