Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart
Sotsiaaltöö

Vanemahüvitiste ja lapsepuhkuste uus kord

Korraldus

Juba 1. aprillil jõustuvad vanemahüvitiste ja lapsepuhkuste korra muudatused, mille eesmärk on muuta lapsi kasvatava pere elu lihtsamaks ja sujuvamaks.

Helen Maria Raadik
Helen Maria Raadik
SKA hüvitiste osakonna äriteenuste talituse nõunik

Tänavu jõustuvad muudatused on juba 2018. aastal alanud vanemahüvitiste ja lapsepuhkuste süsteemi uuenduste viimane etapp. Muudatused on eelkõige lähtunud sellest, et vanemad saaks pandlikult ise oma elu mugavalt planeerida, kui perre on saabunud uus ilmakodanik.

Näiteks lisab paindlikkust jagatav vanemahüvitis ja võimalus ajatada lapsepuhkus kuni 14 aasta peale. Mugavust annab hüvitiste koondumine sotsiaalkindlustusameti alla. Püüame teenuse tingimused esitada võimalikult arusaadavalt ja suunata lapsevanemad iseteenindusse, kus on lihtne oma hüvitisi ja puhkusi planeerida.

Lapsehoolduspuhkus nimetatakse ümber vanemapuhkuseks ning rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkuseks. Kehtima hakkavad neli vanemahüvitise liiki: ema, isa, jagatav ja lapsendaja vanemahüvitis.

Emapuhkus ja ema vanemahüvitis

Rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse 1. aprillist 2022 emapuhkuseks. Sel ajal maksab emale hüvitist sotsiaalkindlustusamet. Kui haigekassa maksab sünnitushüvitist 140 päeva eest ühekordse maksena, siis sotsiaalkindlustusamet hakkab maksma ema vanemahüvitist kuu kaupa maksimaalselt 100 kalendripäeva eest. Kuigi algul võib tunduda, et ema vanemahüvitist makstakse vähem aega kui senist sünnitushüvitist, ei ole see siiski nii – 40 päeva liigub hoopis jagatava vanemahüvitise alla. Seega ükski päev kaduma ei lähe ning perel tekib juurde rohkem paindlikust vanemahüvitise väljavõtmisel.

Ema vanemahüvitis makstakse välja järgmise kuul eelmise kuu eest. Hüvitis makstakse välja 8. kuupäeval nagu ka praegu perehüvitised, mille maksmist sotsiaalkindlustusamet korraldab.

Emapuhkusele on töötaval emal võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi. Emapuhkuse pikkus saab olla 30–100 järjestikust kalendripäeva olenevalt puhkusele jäämise algusest.

  • Näide 1. Kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus 100 päeva.
  • Näide 2. Kui ema jääb vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus vähemalt 60 päeva. Sellisel juhul jääb emal tema soovil kuni 40 kalendripäeva emapuhkust kasutamata. Ema kasutamata ema vanemahüvitise päevad kanduvad sellisel juhul jagatava vanemahüvitise perioodi, mida on võimalik soovi korral mõlemal vanemal paindlikult kasutada.
  • Näide 3. Kui ema jääb emapuhkusele hiljem kui 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sündi, on tema emapuhkuse kestus vähemalt 30 päeva. Sel juhul ei kandu kasutamata ema vanemahüvitise päevad jagatava vanemahüvitise perioodi. See on nii ema ja lapse tervise huvides, et ema hiljemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sündi puhkaks ja endale aega võtaks.

Emapuhkus on mõeldud ainult emale ja sel ajal ta töötada ei tohi.

Emale, kes enne lapse sündi ei töötanud, makstakse ema vanemahüvitist 30 päeva alates lapse sünnist.

Üleminekuperiood

Lapse eeldatavast sünnikuupäevast oleneb, kas tema emale rakendub vana või uus kord.

  • Kui rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise õigus tekib enne 2022. aasta 1. aprilli, makstakse sünnitushüvitist senini kehtinud korra alusel.
  • Kui lapse eeldatav sünnikuupäev on 9. juunil 2022 või enne seda (ja seega on emal tekkinud rasedus- ja sünnituspuhkuse õigus enne 1. aprilli), kehtib emale senine rasedus- ja sünnituspuhkuse kord ning ema saab haigekassalt sünnitushüvitist eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel kuni 140 kalendripäeva.
  • Kui lapse eeldatav sünnikuupäev on 10. juunil 2022 või pärast seda (ja seega on emal tekkinud emapuhkuse õigus 1. aprill või pärast seda), kehtib uus emapuhkuse ja ema vanemahüvitise kord. Emapuhkuse õigus on kuni 100 kalendripäeva ja seda tasustatakse ema vanemahüvitisega. Ema vanemahüvitis arvutatakse alati lapse eeldatava sünnikuupäeva järgi. Seega võib emal ema vanemahüvitise suurus erineda jagatava vanemahüvitise suurusest, sest jagatav vanemahüvitis määratakse lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi. Kõigi vanemahüvitiste, sh ka ema vanemahüvitise arvutamisel võetakse üldjuhul arvesse raseduseelse 12 kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.
  • Kui ema ei tööta, hakkab tema jaoks uus kord kehtima juhul, kui laps sünnib 1. aprillil või pärast seda.

Isa vanemahüvitis

Isa vanemahüvitisega 1. aprillil 2022 sisulisi muudatusi ei kaasne, muutub üksnes hüvitise nimetus. Kehtima jäävad samad õigused nagu kehtivad isa täiendava vanemahüvitisega praegu. Seega on isal õigus 30-päevasele isapuhkusele, millega kaasneb isa vanemahüvitis.

Isa vanemahüvitise õigus on nii töötaval kui ka mittetöötaval isal, kuid hüvitise saamise ajal isa tööd teha ei tohi. Hüvitist saab 30 kalendripäeva eest, mida saab kasutada alates 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitist saab välja võtta päevade kaupa või järjest ühe pikema perioodina. Isegi kui isa jääb isapuhkusele enne lapse sündi, makstakse isa vanemahüvitist alati lapse sünni järel pärast seda, kui laps on rahvastikuregistris registreeritud ja nime saanud.

Jagatav vanemahüvitis

Seni kehtinud korra järgi said vanemad otsustada lapse 71-päevaseks saamisel, kumb vanematest jääb vanemahüvitist saama, kuid 1. aprillist saab seda teha üldjuhul juba lapse 31 päeva vanuseks saamisel. Sellest päevast tekib vanematel võimalus jääda vanemapuhkusele ning hakata saama jagatavat vanemahüvitist. Vanemapuhkusele jäämiseks peab vanem esitama tööandjale avalduse kuni 30 kalendripäeva enne puhkusele jäämist. Vanemapuhkusel on vanemal õigus olla kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Vanemahüvitised pakuvad mõlemale lapsevanemale võimaluse kuni 60 kalendripäeva korraga koju jääda.

Jagatavat vanemahüvitist on võimalik saada 475 päeva ulatuses ja kasutada kalendripäevade kaupa. Kui emal ei olnud enne lapse sündi töö- või teenistussuhet ning tal oli õigus 30-päevasele ema vanemahüvitisele, on jagatava vanemahüvitise periood 515 päeva.

Lisaks tekib lapsevanematel võimalus võtta vanemahüvitist kuni 60 päeva ulatuses samaaegselt ja saada samal ajal vanemahüvitist. Siiski tasub tähele panna, et korraga võetud päevade arvu võrra vähendatakse vanemahüvitise maksmise kogukestust. Jagatava vanemahüvitise ajal võib töötada ja tulu teenida.

Hooldus- ja lapsendajapered saavad võimalusi juurde

Sotsiaaltöötajatel on oluline teada, et lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust laiendatakse hoolduspere vanematele ning alaealise uude perre lapsendajatele ja tekib uus vanemahüvitise liik – lapsendaja vanemahüvitis.

Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus lapsendaja puhkusele jääval töötaval lapsendajal või hoolduspere vanemal, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

Kehtiva süsteemi kohaselt on lapsendamispuhkusele ja -hüvitisele olnud õigus kuni 10-aastase lapse lapsendajal, kuid uue süsteemi kohaselt on 70-päevasele lapsendajapuhkusele ja -hüvitisele õigus lapsendajatel või hoolduspere vanematel kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (v.a peresisese lapsendamise korral). Eelkõige on see mõeldud selleks, et toetada pere kohanemist muutustega.

Lapsendaja puhkust ja sellega kaasnevat lapsendaja vanemahüvitist on edaspidi võimalik soovi korral kasutada järjest või päevade kaupa ning jagades hüvitise saamist teise lapsendajaga. Näiteks võivad mõlemad lapsendajad võtta 35 päeva lapsendajapuhkust samal ajal, saades mõlemad lapsendaja vanemahüvitist. Lapsendaja vanemahüvitist arvutatakse, võttes aluseks 12 kuu keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kolm kalendrikuud enne lapsendamist. Muudatusega soodustatakse vanemliku hooleta laste kasvamist hoolekandeasutuste asemel peres ja võimaldatakse lapsendajapuhkus kõigile lapse uude perre lapsendajatele.

Kui lapsendatakse alla 3-aastane laps, kelle bioloogiline vanem ei ole kõiki vanemahüvitise päevi ära kasutanud, tekib lapsendajal jagatava vanemahüvitise õigus.

Lapsepuhkust saab võtta kümme päeva lapse 14-aastaseks saamiseni

Ka lapsepuhkuse võtmise kord muutub 1. aprillist. Edaspidi antakse lapsepuhkust mõlemale vanemale eraldi ja iga last arvestades: kummalgi vanemal on iga 14-aastase ja noorema lapse kohta kogu perioodi peale kokku kümme lapsepuhkuse päeva (kahe peale 20 päeva).

Puhkust ei arvestata enam aasta kaupa, vaid kõik päevad jaotuvad lapse 14-aastaseks saamiseni. Lapsepuhkust saab iga lapse eest eraldi, kuid mitte rohkem kui 30 päeva aastas ühe vanema kohta kõigi laste eest kokku. Näiteks kui vanemal on viis last, ei saa ta ühes kalendriaastas kasutada 50, vaid maksimaalselt 30 lapsepuhkuse päeva.

Lapsepuhkuse päeva eest maksab riik hüvitist, mis on 50% vanema varasema keskmise sissetuleku põhjal arvutatud päevatasust, kuid mitte alla töötasu alammäärast arvutatud päevamäära, mis on 2022. aastal 30,78 eurot.

NB! Lapsevanemal on 2022. aastal õigus ära kasutada kuni 31. märtsini vana seaduse alusel ette nähtud kolm või kuus päeva lapsepuhkust. See ei vähenda ega muuda 1. aprillist kehtima hakkava seaduse alusel antava lapsepuhkuse päevade arvu.

Puudega lapse vanema lapsepuhkus

Paljud sotsiaaltöötajad toetavad puudega lapsi ja nende peresid, seega on kindlasti oluline teada, et nagu ka varem, saavad puudega lapse vanemad ühise õigusena lisaks ühe tööpäeva kuus puudega lapse vanema lapsepuhkust kuni 18-aastase (k.a.) lapse puhul.

Tähele tuleb panna, et puudega lapse vanema kasutamata lapsepuhkuse päevad kanduvad 1. aprillist edasi ja neid on terve 2022. aasta jooksul õigus kasutada. Seega, kui vanematel on 2022. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi eest puhkusepäevad kasutamata, kanduvad need üle uue seaduse perioodi.

Erisus enneaegsena sündinud laste ning mitmike vanematele

Enneaegsena sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus: kui vanemad kasutavad koos vanemahüvitise saamise võimalust 60 päeva ulatuses, ei vähendata neil vanemapuhkuse koguperioodi rohkem kui 30 päeva.

Muudatuste osas võib küsimustega pöörduda sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse või esitada oma küsimus sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.


Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 1/2022