Vanemahüvitiste ja lapsepuhkuste kord

---

Aastal 2022. jõustunud muudatused on juba 2018. aastal alanud vanemahüvitiste ja lapsepuhkuste süsteemi uuenduste viimane etapp. Muudatused on eelkõige lähtunud sellest, et vanemad saaks pandlikult ise oma elu mugavalt planeerida, kui perre on saabunud uus ilmakodanik.

Näiteks lisas paindlikkust jagatav vanemahüvitis ja võimalus ajatada lapsepuhkus kuni 14 aasta peale. Mugavust andis hüvitiste koondumine sotsiaalkindlustusameti alla. Püüame teenuse tingimused esitada võimalikult arusaadavalt ja suunata lapsevanemad iseteenindusse, kus on lihtne oma hüvitisi ja puhkusi planeerida.

Lapsehoolduspuhkus nimetati ümber vanemapuhkuseks ning rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkuseks. Kehtima hakkasid neli vanemahüvitise liiki: ema, isa, jagatav ja lapsendaja vanemahüvitis.

Emapuhkus ja ema vanemahüvitis

Rasedus- ja sünnituspuhkus nimetati 1. aprillist 2022 emapuhkuseks. Sel ajal maksab emale hüvitist sotsiaalkindlustusamet. Kui haigekassa maksis sünnitushüvitist 140 päeva eest ühekordse maksena, siis sotsiaalkindlustusamet hakkas maksma ema vanemahüvitist kuu kaupa maksimaalselt 100 kalendripäeva eest. Kuigi algul võib tunduda, et ema vanemahüvitist makstakse vähem aega kui senist sünnitushüvitist, ei ole see siiski nii – 40 päeva liikus hoopis jagatava vanemahüvitise alla. Seega ükski päev kaduma ei läinud ning perel tekkis juurde rohkem paindlikust, sest jagatavale vanemahüvitisele on õigus mõlemal vanemal ja selle periood pikenes.

Ema vanemahüvitis makstakse välja järgmise kuul eelmise kuu eest. Hüvitis makstakse välja 8. kuupäeval nagu ka perehüvitised, mille maksmist sotsiaalkindlustusamet korraldab.

Emapuhkusele on töötaval emal võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi. Emapuhkuse pikkus saab olla 30–100 järjestikust kalendripäeva olenevalt puhkusele jäämise algusest.

• Näide 1. Kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus 100 päeva.
• Näide 2. Kui ema jääb vähemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse kestus vähemalt 61 päeva.
  Sellisel juhul jääb emal tema soovil kuni 39 kalendripäeva emapuhkust kasutamata. Kasutamata ema vanemahüvitise päevad kanduvad sellisel juhul jagatava vanemahüvitise perioodi, mida on võimalik soovi korral mõlemal vanemal paindlikult kasutada.
• Näide 3. Kui ema jääb emapuhkusele 30 kalendripäeva või vähem enne lapse eeldatavat sündi, on tema emapuhkuse kestus 30-60 päeva. Sel juhul ei kandu kasutamata ema vanemahüvitise päevad jagatava vanemahüvitise perioodi. See on nii ema ja lapse tervise huvides, et ema hiljemalt 31 päeva enne lapse eeldatavat sündi puhkaks ja endale aega võtaks.

Emapuhkus on mõeldud ainult emale ja sel ajal ta töötada ei tohi.

Emale, kes enne lapse sündi ei töötanud, makstakse ema vanemahüvitist 30 päeva alates lapse sünnist.

Isa vanemahüvitis

Praegune isa vanemahüvitise süsteem rakendus 1. juulil 2020. Alates 1. aprillist 2022 muutus üksnes hüvitise nimetus. Kehtiva korra järgi on isal õigus 30-päevasele isapuhkusele, millega kaasneb isa vanemahüvitis.

Isa vanemahüvitise õigus on nii töötaval kui ka mittetöötaval isal, kuid hüvitise saamise ajal isa tööd teha ei tohi. Hüvitist saab 30 kalendripäeva eest, mida saab kasutada alates 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitist saab välja võtta päevade kaupa või järjest ühe pikema perioodina. Isegi kui isa jääb isapuhkusele enne lapse sündi, makstakse isa vanemahüvitist alati lapse sünni järel pärast seda, kui laps on rahvastikuregistris registreeritud ja nime saanud.

Isa vanemahüvitist makstakse tagantjärele eelmise kuu eest 8. kuupäeval.

Jagatav vanemahüvitis

Alates lapse 31. elupäevast saavad vanemad otsustada, kumb neist vanemapuhkusele jääb ning hakkab saama jagatavat vanemahüvitist. Vanemapuhkusele jäämiseks peab vanem esitama tööandjale avalduse kuni 30 kalendripäeva enne puhkusele jäämist. Vanemapuhkusel on vanemal õigus olla kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Vanemahüvitised pakuvad mõlemale lapsevanemale võimaluse kuni 60 kalendripäeva korraga koju jääda.

Jagatavat vanemahüvitist on võimalik saada 475 päeva ulatuses ja kasutada kalendripäevade kaupa. Kui emal ei olnud enne lapse sündi töö- või teenistussuhet ning tal oli õigus 30-päevasele ema vanemahüvitisele, on jagatava vanemahüvitise periood 515 päeva.

Lisaks on lapsevanematel võimalus olla puhkusel kuni 60 päeva ulatuses samaaegselt ja saada samal ajal vanemahüvitisi. Siiski tasub tähele panna, et korraga võetud päevade arvu võrra vähendatakse vanemahüvitise maksmise kogukestust. Jagatava vanemahüvitise ajal võib töötada ja tulu teenida. Jagatavat vanemahüvitist makstakse tagantjärele eelmise kuu eest 8. kuupäeval.

Hooldus- ja lapsendajapered said võimalusi juurde

Sotsiaaltöötajatel on oluline teada, et lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust laiendati hoolduspere vanematele ning alaealise uude perre lapsendajatele ja tekkis uus vanemahüvitise liik – lapsendaja vanemahüvitis.

Lapsendaja vanemahüvitisele on õigus lapsendaja puhkusele jääval töötaval lapsendajal või hoolduspere vanemal, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

Kehtiva süsteemi kohaselt on lapsendamispuhkusele ja -hüvitisele olnud õigus kuni 10-aastase lapse lapsendajal, kuid uue süsteemi kohaselt on 70-päevasele lapsendajapuhkusele ja -hüvitisele õigus lapsendajatel või hoolduspere vanematel kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (v.a peresisese lapsendamise korral). Eelkõige on see mõeldud selleks, et toetada pere kohanemist muutustega.

Lapsepuhkust saab võtta kümme päeva lapse 14-aastaseks saamiseni

Ka lapsepuhkuse võtmise kord muutus 1. aprillist 2022. Edaspidi antakse lapsepuhkust mõlemale töölepinguga või avaliku teenistuse lepinguga töötavale vanemale eraldi ja iga last arvestades: kummalgi vanemal on iga 14-aastase ja noorema lapse kohta kogu perioodi peale kokku kümme lapsepuhkuse päeva (kahe peale 20 päeva).

Puhkust ei arvestata enam aasta kaupa, vaid kõik päevad jaotuvad lapse 14-aastaseks saamiseni. Lapsepuhkust saab iga lapse eest eraldi, kuid mitte rohkem kui 30 päeva aastas ühe vanema kohta kõigi laste eest kokku. Näiteks kui vanemal on viis last, ei saa ta ühes kalendriaastas kasutada 50, vaid maksimaalselt 30 lapsepuhkuse päeva.

Lapsepuhkuse päeva eest maksab riik hüvitist, mis on 50% vanema varasema keskmise sissetuleku põhjal arvutatud päevatasust, kuid mitte alla töötasu alammäärast arvutatud päevamäära, mis on 2024. aastal 38,74 eurot. Lapsepuhkust saab mugavalt taotleda sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses ning seda saab planeerida kuni kaks kuud ette.

Lapsendaja puhkust ja sellega kaasnevat lapsendaja vanemahüvitist on edaspidi võimalik soovi korral kasutada järjest või päevade kaupa ning jagades hüvitise saamist teise lapsendajaga. Näiteks võivad mõlemad lapsendajad võtta 35 päeva lapsendajapuhkust samal ajal, saades mõlemad lapsendaja vanemahüvitist. Lapsendaja vanemahüvitist arvutatakse, võttes aluseks 12 kuu keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kolm kalendrikuud enne lapsendamist. Muudatusega soodustatakse vanemliku hooleta laste kasvamist hoolekandeasutuste asemel peres ja võimaldatakse lapsendajapuhkus kõigile lapse uude perre lapsendajatele.

Kui lapsendatakse alla 3-aastane laps, kelle bioloogiline vanem ei ole kõiki vanemahüvitise päevi ära kasutanud, tekib lapsendajal jagatava vanemahüvitise õigus.

Puudega lapse vanema lapsepuhkus

Paljud sotsiaaltöötajad toetavad puudega lapsi ja nende peresid, seega on kindlasti oluline teada, et nagu ka varem, saavad töötavad puudega lapse vanemad ühise õigusena lisaks ühe tööpäeva kuus puudega lapse vanema lapsepuhkust kuni 18-aastase (k.a.) lapse puhul.

Erisus enneaegsena sündinud laste ning mitmike vanematele

Enneaegsena sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus: kui vanemad kasutavad koos vanemahüvitise saamise võimalust 60 päeva ulatuses, ei vähendata neil jagatava vanemahüvitise koguperioodi rohkem kui 30 päeva.

Muudatused 2024. aastast

Alates 1. jaanuarist 2024 on last kasvatavatel samasoolistel vanematel õigus perehüvitistele samadel tingimustel nagu kõigil teistel vanematel. Isa vanemahüvitist on võimalik kasutada sellel lapsevanemal, kes ei ole lapse ema.

Perehüvitisi saab taotleda ka ühe lapse bioloogilise vanema elukaaslane, kes ei ole lapse bioloogiline vanem, kuid sel juhul peab nende kooselu olema registreeritud ning kantud rahvastikuregistrisse.

---

Muudatuste osas võib küsimustega pöörduda sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse või esitada oma küsimus sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Artikli varasema versiooni, mis ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 1/2022, koostas Helen Maria Raadik.