Vaimse tervise tulemuslik edendamine elukaarel

---

Mis on vaimne tervis? Psühhiaatrina olen harjunud vaimsest tervisest rääkides esimese asjana mõtlema vaimse tervise probleemidele. Tegelikult on vaimne tervis hoopis meie jõuvarud, säilenõtkus, heaolu.

WHO defineerib vaimset tervist ka nii: „heaoluseisund, milles realiseeritakse oma võimeid, tullakse toime igapäevaelu pingetega, suudetakse töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning saab anda panuse kogukonna heaks.“

Vaimset heaolu mõtestatakse erinevalt: mõnele on see õnnelik olemine, teisele eluga rahulolu ja kolmandale hoopis mõtestatud elu.

Tegelikult on need kõik vaimse heaolu erinevad mõõtmed. Vaimse tervise edendamisest rääkides peaksime mõtlema, kuidas neid edendada, sest vaimne tervis on mitmemõõteline kontseptsioon.

Positiivset vaimset tervist saab edendada eri tasanditel.

• Individuaalne tasand: igaüks võib iseenda vaimset heaolu edendada, elades tervislikult, rakendades teadveloleku praktikaid, olles aktiivne ja hoolitsedes oma suhete eest.
• Perekonna tasand: toetades näiteks positiivset vanemlust.
• Kogukonna tasand: näiteks koolides ja töökohtades.
• Ühiskonna tasand: poliitilised otsused.

Vaimne tervis avaldab olulist mõju füüsilisele tervisele ja oodatavale elueale.

Vaimse tervise kujunemine algab varajases eas

Millised teadmised (tõendid) on meil vaimse tervise edendamise kohta?

1. On tõendatud, et positiivse vanemluse toetamine toetab nii lapsi kui ka tulevasi põlvkondi.

Vaimse tervise edendamiseks tuleb fookus seada lastele ja noortele. Taanis tehtud „Imeliste aastate“ uuring tõi välja, et peale selle, et programm toetab vaimset tervist, on see ka tulus rahaline investeering: need, kellel tekivad käitumishäired, ei jõuagi väga sageli tööturule. Lastel, kelle vanemad on osalenud „Imeliste aastate“ programmis, on tõenäosus täisealisena tööturul osaleda tunduvalt suurem ja nad hakkavad maksumaksjatena riigile raha sisse tooma.

See tähendab, et investeeringud vaimsesse tervisesse on väga pikaajalised, ei saa oodata mõju ühe aasta või ühe valmisperioodi pärast, vaid tuleb hinnata mõju inimese elukaare ulatuses.

Tihti kanduvad vaimse tervise probleemid ühelt põlvkonnalt teisele. Ennetavaid meetmeid rakendades, nagu vanemluse toetamine, on võimalik probleemide edasikandumist lastele vähendada 40% ulatuses.

Soomes on üleriigiline sekkumine „Räägime lastest“. Vaimse tervise spetsialiste, põgenike vastuvõtukeskuste töötajaid, vanglaametnikke, kooli ja lasteaia personali õpetatakse lihtsat meetodit kasutades rääkima nende laste argielust nii, et see toetaks positiivset vanemlust. See on olnud väga edukas sekkumine, näiteks on vähenenud lastekaitsejuhtumite arv nendes omavalitsustes, kus on sekkumist on rakendatud.

2. Häid tulemusi annavad tõenduspõhised sekkumised koolis, mis parandavad laste vaimse tervise kirjaoskust (ingl mental health literacy).

Saame toetada õpilase sotsiaal-emotsionaalset pädevust: emotsionaalsed oskused, oma tunnete äratundmine ja neile nime andmine; probleemide lahendamise oskus; suhete hoidmine; teadveloleku oskused; teadmised tervislikust eluviisist.

Mõned programmid keskenduvad koolikiusamisele, mõned näiteks käitumisprobleemide ennetamisele. On nii kogu kooli hõlmavaid kui ka õpetajate väljaõppele keskenduvaid programme, aga ühine nimetaja on, et need on tõhusad ja parandavad laste emotsionaalset heaolu. Soomes on sotsiaal-emotsionaalne õpe lõimitud õppekavadesse, mis tähendab, et koolis on vaimse tervise kirjaoskus kooliprogrammi kohustuslik osa.

3. Vaimset tervist toetavad tõenduspõhised sekkumised töökohal.

Teame, et töökohtadel saab vaimset tervist edendada ja nii vähendada haiguslehel olemist ning suurendada produktiivust. Vaimse tervise edendamisel töökohas on kolm peamist suunda: 1) töötajate toetamine, kellel ilmneb märke, et neil on vaimse tervisega probleeme; 2) stressi vähendamine töökohal; 3) positiivse vaimse tervise edendamine. Uuringute põhjal on viimane neist kõige tulemuslikum: rahvusvahelised võrdlusuuringud näitavad, et riikides, kus heaolu tase töökohal on kõrge, on ettevõtetes ka produktiivsus suur. Seega on ettevõtetel ka rahaliselt kasulik vaimse tervisega tegeleda.

Ühiskonnas laiemalt aga tuleb mõelda ka struktuursetele teguritele, mis mõjutavad elanikkonna vaimset tervist negatiivselt: vaesus, sooline ebavõrdsus, sõda ja konfliktid, sotsiaalne tõrjutus ja sissetulekute ebavõrdsus. Seega on vaimne tervis ka poliitiline küsimus.

Vaimse tervise toetamise edukas tegevus kujundatakse interdistsiplinaarses koostöös: tuleb töötada ka teiste valdkondadega, mitte ainult tervisesektoris. Enamik mõjutegureid, mida olen maininud, ei tulene tervisesektorist. Rõhuasetus peab nihkuma tõhusalt ravilt vaimse tervise probleemide ennetusele ja vaimse heaolu edendamisele. Seda saab teha vaid kõigi sektorite koostöös.

Kuidas saab kolleegi toetada ametikohtadel, kus töötatakse inimestega, nagu sotsiaaltöö?

Sellistel töökohtadel on oluline töökaaslaste toetus: töömurede ja -rõõmude arutamine üksteisega toetab vaimset tervist. Samuti toetab seda tunne, et sul on kontroll oma töö ja töökoormuse üle, juhi toetus ning sind koheldakse tööl ausalt ja võrdselt.

Refereeris Kairiin Nuudi, ajakiri Sotsiaaltöö