Ühing toetab psüühilise erivajadusega inimesi ja nende lähedasi
Ühingu eesmärk on seista psüühilise erivajadusega inimeste eest, olla valdkonna koostööpartner ja arvamusliider, oma tegevusega suunanäitaja ning info jagaja psüühikahäirete ennetamisel, taastumis- ja abivõimaluste leidmisel.
Mari Levo
Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitseliidu juhatuse liige
Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitseliit (EPILL) asutati rahvusvahelisel vaimse tervise päeval, 10. oktoobril 2022. Ühingu asutamise eellugu ulatub 2020. aastasse, kui Eesti Puuetega Inimeste Koja eestvõttel koondati huvigruppide esindajad, peeti esimesed töökoosolekud ja mõttetalgud, saadi ülevaade esmavajadustest ning olukorrast Eestis. Eelnevatel aastatel viidi end kurssi vaimse tervise tugisüsteemiga, kogukondade võimaluste ja tõhusa teraapiaga. Head eeskuju otsiti Euroopa riikidest, eelkõige Põhjamaadest.
Võib öelda, et praegu laotakse ühingule vundamenti. Iga kuu lisandub uusi liikmeid. Juunis toimus esimene üldkoosolek ja täienes EPILL-i juhatuse liikmete arv, et saaksime olla töös tõhusamad, teadmisi juurde saada ning ülesandeid jagada.
Abi tuleb tagada kõikjal
Praegu on EPILL-i juhatuses kaheksa sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna, eripedagoogika ning psüühilise erivajaduse küsimustega seotud liiget.
Juhatuse esimehe Lenne Lillepuu sõnul kasvab psüühikahäiretega inimeste arv Eestis kiiresti. Suur probleem on see, et haiged ei saa abi õigel ajal. „Vaimsete häiretega inimesi elab kõikjal Eestis. Paraku on abi ja ravi kättesaadavus parem üksnes suuremates linnades – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis –, kus on eelkõige haiglate juures psüühikahäiretega kauem tegeletud. Tähelepanuta on jäänud eelkõige raske- ja pikaajalise psüühikahäirega inimeste olukord (nt psühhootilised häired). Ka haigete endi teadmised riskiteguritest, häirete olemusest ja abi saamise võimalustest võiksid olla oluliselt paremad,“ nentis Lenne Lillepuu üldkoosolekul kõneledes.
Kavatseme EPILL-iga pakkuda vaimse tervise tuge erinevate häiretega inimestele.
Kuuleme üha rohkem sõna „ligipääsetavus“, kahjuks aga pole paljud teenused ja tegevusvõimalused psüühilise häirega inimestele siiski kättesaadavad. Meie juhatuse äsjase liikme Liina Kääri arvates on nüüdisaegne ühiskond veel siiski üsna ligipääsematu ja diskrimineeriv, liialt palju on tõrjutust ja ebavõrdsust. Liina on sotsiaaltöö ja sotsioloogia haridusega Tallinna Ülikooli doktorant, kelle peamine uurimisteema on psüühikahäiretega inimeste elukeskkonna parandamine kogukonnas, kasutades psüühikahäirega inimeste ja nende lähedaste igapäevaelu toetamiseks nutikaid võimalusi. Liina on uurinud ka puuetega inimeste ligipääsetavust turismiteenustele.
EPILL-i asutajaliige ja MTÜ Hingerahu eestvedaja psühholoog Indrek Linnuste märkis lisaks, et kümme aastat väldanud pikaajalise kaitstud töö pilootprojektiga pole suudetud piisavalt kaasata tööturule psüühikahäiretega inimesi, kes vajavad rohkem tähelepanu, juhendamist ja mõistmist. Pole ka piisavalt osakoormusega töökohti. Indrek Linnuste hinnangul on keeruliste psüühika probleemidega ning rohkem juhendamist ja aega vajavate inimeste tööturule lõimimine päris keeruline, kuna ettevõtjad väärtustavad inimestest rohkem kasumit.
Meie liikmete hulgas on enamasti inimesed, kes teavad, mida tähendab psüühikahäire. Sestap on meil ka palju kogemuslugusid, mida jagada ja vahendada. Oleme ette valmistamas ka esimeste kogemuslugude esitlemist. Juhatuse liikmed Triin Tasuja ja Mari Levo koos koostööpartneritega aitavad need koondada ja kirjalikku või audiovisuaalsesse vormi panna.
EPILL-i juhatuse uus liige Triin Tasuja on kindel, et vaimne tervis on sama oluline nagu füüsiline tervis, kui mitte olulisemgi, sest valedest otsustest lähtudes tehakse ka ennast kahjustavaid valikuid.
Tugirühmast on palju abi
EPILL-i juhatuse eesmärk on panna tööle töörühmad, kes aitavad saavutada erinevaid eesmärke ja ellu viia tegevust. Soovime tulevikus pakkuda ka tugirühmi erinevate psüühikahäiretega inimestele. Suuremates linnades tegutsevad haiglate või vaimse tervise keskuste juures aeg-ajalt projektipõhiselt erineva diagnoosiga inimeste tugirühmad, kuid kahjuks ei ole nende tegevus jätkusuutlik ega hõlma kõiki abivajajaid. Teame, et paljud taastujad on pidanud tervenemise teekonnal kõige tähtsamaks pöördepunktiks just tugirühma.
Tähelepanuta on jäänud eelkõige raske ja pikaajalise psüühikahäirega inimeste olukord. Oleme olnud tunnistajad, et nad ei suuda ega julge oma vajaduste ja õiguste eest ise seista. Need inimesed vajavad nii esindatust kui ka huvikaitset. Seetõttu kavatseme EPILL-iga pakkuda vaimse tervise tuge erinevate häiretega inimestele.
Kahjuks pole paljud teenused ja tegevusvõimalused psüühilise häirega inimestele kättesaadavad.
Oma töös sihtide seadmisel peame oluliseks kaht raamdokumenti, mis on lähiaastail Eesti vaimse tervise poliitika kujundamisel väga tähtsad. Neis dokumentides käsitletakse enam esinevaid psüühikahäireid Eestis eri vanuserühmade järgi ja antakse ülevaade vaimse tervise olukorrast. Dokumentidesse koondatud teadmised loovad vaimse tervise laiapõhjalise arengu ja abi ning ravi kättesaadavuse aluse.
- Vaimse tervise roheline raamat (2020) on sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valminud vaimse tervise uuring, mis annab hea ülevaate vaimse tervise olukorrast Eestis võrreldes olukorraga maailmas.
- Eesti inimarengu aruanne 2023 „Vaimne tervis ja heaolu“ on paljude teadlaste ühistööna valminud artiklite kogumik, mis peegeldab ja mõtestab ühiskonna olukorda ja arengusuundi. Aruandes märgitakse, et Eesti arengut viib edasi vaimselt terve rahvas ja vaimne tervis peab olema riigi prioriteet.
EPILL-i juhatuse eestvõttel korraldati tänavu veebruaris ja juunis koos liikmetega arengupäevad „EPILL areneb ja edeneb“.
Aasta teises pooles on kavas jätkata ühingu arengukava ja sümboolika kujundamist, kaasates nii liikmeid kui ka koostööpartnereid. Jätkatakse ka teenuste arendamist psüühilise erivajadusega inimestele.
Oleme rõõmsad, et nii juhatuses kui ka liikmete ja koostööpartnerite hulgas on meile väga vajalike oskuste, teadmiste ja haridusega inimesi. Peame oluliseks asjatundlike vabatahtlike kaasamist ja väärtustamist, sest soovime toetada ja hoida EPILL-i kirglikke tegutsejaid. Peame tegutsema läbimõeldult, ka ennast väärtustades, et mitte hääbuda tegevustulva all ja mõne aastaga motivatsioon kaotada. Soovime, et nii ühingu eestvedajad kui ka liikmed säilitaksid oma elurõõmu, pakuksid eeskuju ja värskeid ideid abivajajatele ning avalikkusele.
EPILL-i tegevustel saab silma peal hoida Facebookis ja kodulehel. Ühinguga saavad liituda nii eraisikud kui ka juriidilised isikud, täites liitumisavalduse kodulehel või saates selle e-posti aadressile info@epill.ee.