Tugiisikuteenuse osutamine aastatel 2016–2020

Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond

---

Tugiisikuteenusega toetatakse inimese iseseisvat toimetulekut, kui ta vajab kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu. Abi tähendab juhendamist, motiveerimist ja suurema iseseisvuse ning omavastutusvõime arendamist.

Tugiisikuteenuse osutamisel last kasvatavale inimesele on üks eesmärk ka tagada lapse hooldamine ja turvaline ning toetav kasvukeskkond.

Lapsele osutatakse tugiisikuteenust selleks, et koostöös last kasvatava inimesega toetada lapse arengut ja vajaduse korral teha ka hooldustoiminguid. Tugiisik abistab last arendavas tegevuses, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

Tugiisikuteenust osutati 2020. aastal kohalike omavalituste 74 üksuses (kohaliku omavalitsuse üksuste koguarvust 93,7%).

Teenuse saajate vanus

Tugiisikuteenust osutati 2020. aastal 3030 inimesele, kellest 1586 ehk 52,3% olid kuni 17-aastased lapsed, 18‒64-aastaseid teenuse saajaid oli 1346 (44,4%) ning vähemalt 65-aastaseid 98 ehk 3,2% (vt tabel 1 ja joonis 1).

Võrreldes 2016. aastaga suurenes 2020. aastal tugiisikuteenuse saajate arv 71,6% ehk 1264 inimese võrra. Kuni 17-aastaste tugiisikuteenuse saajate arv suurenes keskmisest veidi kiremini, 73,7% ehk 673 inimese võrra. Vähemalt 18-aastaste tugiisikuteenuse saajate arv suurenes 69,3% ehk 591 inimese võrra, 18‒64-aastaste teenusesaajate arv suurenes 75,3% (578 inimese võrra) ning vähemalt 65-aastaste teenusesaajate arv vaid 15,3% ehk 13 inimese võrra.

Aastail 2017 ja 2018 suurenes eelmise aastaga võrreldes keskmisest kiiremini kuni 17-aastaste teenusesaajate arv, kuid 2019. aastal vähemalt 18-aastaste arv. Aastal 2020 aga vähenes eelneva aastaga võrreldes kuni 17-aastaste teenusesaajate arv 11,4% ehk 205 inimese võrra ja suurenes vähemalt 18-aastaste teenusesaajate arv (24,5% ehk 284 inimese võrra). Võrreldes 2019. aastaga suurenes 2020. aastal teenusesaajate arv vaid 2,7% ehk 79 inimese võrra.

Teenuse sihtrühmad

Sihtrühmade järgi said 2020. aastal kõige rohkem tugiisikuteenuseid puudega või psüühikahäirega lapsed: kokku 1291 last, mis on 42,6% kõigist teenusesaajatest. Võrreldes 2016. aastaga suurenes selle sihtrühma teenusesaajate arv 69,2% ehk 528 inimese võrra (vt tabeleid 2 ja 3).

Teisel kohal olid isikud, kelle teenusevajadus oli seotud laste kasvatamisega. Aastail 2016‒2019 oli nende arv suhteliselt stabiilne, kuid 2020. aastal (võrreldes 2019. aastaga) suurenes nende arv 13% ehk 69 inimese võrra. Kokku sai 2020. aastal tugiisikuteenust 601 last kasvatavat isikut. Võrreldes 2016. aastaga suurenes nende arv vaid 18,3%, seega vähenes nende osatähtsus teenusesaajatest 28,8 protsendilt 19,8 protsendile.

Kolmandal kohal olid täisealised, kes vajasid teenust puude või psüühilise erivajaduse tõttu, neid oli 536 inimest. Võrreldes 2016. aastaga suurenes nende arv keskmisest tunduvalt kiiremini, 2,7 korda ehk 337 inimese võrra. Seetõttu suurenes nende osatähtsus teenusesaajatest 11,3 protsendilt 17,7 protsendile (vt joonis 2 ning tabelid 2 ja 3).

Kõigil teistel põhjustel sai tugiisikuteenust 2020. aastal 602 inimest ehk 20% teenusesaajatest.

Teenuseosutajad (tugiisikud)

Tugiisikuteenust osutas 2020. aasta lõpus 1590 tugiisikut, mis on 1,9 korda ehk 757 inimest rohkem kui 2016. aasta lõpus (vt tabel 4).

Tugiisikutest 60,4% olid 2020. aasta lõpus 18–49-aastased, 30,5% olid 50‒64-aastased ja 9,1% olid vähemalt 65-aastased.

Tugiisikute arv on 2016. aastaga võrreldes suurenenud kõigis vanuserühmades, kõige kiiremini suurenes vanemaealiste tugiisikute arv. Nooremate, 18–49-aastaste tugiisikuteenuse osutajate arv suurenes ligi 1,8 korda, kuid 50‒64-aastaste arv 2 korda ja vähemalt 65-aastaste arv 2,6 korda.

Vanemaealiste tugiisikuteenuse osutajate arvu kiirema suurenemise põhjus võib olla teenuse olemus (hooldustoimingute ja füüsilise kõrvalabi väike osa).

Teenuse osutamise maht

Tugiisikuteenust osutati 2020. aastal 1 029 565 tundi (vt tabel 5).

Tugiisikuteenuse osutamise teenusetundide maht aastati küll pidevalt kasvab, kuid tempo on aeglustunud iga aastaga.

Aastail 2017. ja 2020. kasvas nii teenusetundide arv ühe teenusesaaja kohta kui ka teenusesaajate arv, 2018. ja 2019. aastal suurenes ainult teenusesaajate arv.

Aastal 2017 suurenes tugiisikuteenuse osutamine võrreldes 2016. aastaga 48% ehk 233 921 tunni võrra, kuid 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga oli suurenemine vaid 4,6% ehk 45 614 tundi.

Viie aasta arvestuses kasvas 2020. aastal võrreldes 2016. aastaga tugiisikuteenuse osutamise maht enam kui 2,1 korda.

Tugiisikuteenuse osutamise maht aastas ühe teenusesaaja kohta suurenes 23% ehk 64 tunni võrra, 276 tunnilt 340 tunnile (vt tabel 6).

Keskmisest (340 tundi ühe teenust saanud isiku kohta aastas) rohkem osutati teenust lapsele (556 tundi). Tunduvalt vähem kulus aga tugiisikuteenuse osutamiseks täisealisele teenusesaajale ja last kasvatavale isikule, vastavalt 114 ja 87 tundi aastas ühe teenusesaaja kohta.

Teenuse osutamise kulud

Tugiisikuteenuse osutamiseks kulus 2020. aastal 7,84 miljonit eurot, millest 59,1% tasusid kohaliku omavalitsuse üksused. Riik kattis peamiselt ESF-i vahenditest 40,7% ehk 3,19 miljonit eurot.

Teenust saanud isikud ja nende pereliikmed tasusid vaid 11 293 eurot ehk 0,1%.

Võrreldes 2016. aastaga suurenesid 2020. aastal kulutused tugiisikuteenuse osutamiseks ligi 2,7 korda ehk 4,95 miljonit eurot. Kasv toimus peamiselt kohaliku omavalitsuse üksuste ja vähem riigi (ESF-i vahendid) rahastamise arvel.

Kõige kiiremini kasvasid kulutused teenusele kohalike omavalitsuste eelarvest, ligi 2,9 korda ehk kolm miljonit eurot. Sellest tulenevalt suurenes kohalike omavalitsuste üksuste kulutuste osatähtsus 55,9 protsendilt 59,1 protsendile.

Kulutused riigieelarvest kasvasid samal ajal 2,6 korda ehk 1,9 miljonit eurot ja nende osatähtasus teenuse kulutustes vähenes 43,2 protsendilt 40,7 protsendile.

Tugiisikuteenuse osutamise kulude jaotus on esitatud tabelis 7.

Keskmised kulutused ühe teenusetunni kohta olid 2020. aastal 7,61 eurot, mis on 28,5% (1,69 eurot) rohkem 2016. aasta keskmistest kulutustest.

Keskmised kulutused lapsele tugiisikuteenuse osutamiseks olid veidi väiksemad, 7,36 eurot tunnis. Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamise tunni maksumus oli 9,25 eurot ja täisealisele 9,01 eurot tunnis.

Keskmiselt kulus 2020. aastal teenuse osutamiseks ühe teenusesaaja kohta 2587 eurot, mis on 58,3% ehk 952 eurot enam kui 2016. aastal (1635 eurot), vt joonis 3.

Keskmised kulutused aastas ühe lapse kohta olid 2020. aastal 4098 eurot, last kasvatava isiku kohta 807 eurot ja teenust saanud täisealise kohta 1024 eurot. Keskmisest tunduvalt suuremad kulutused ühe lapse kohta olid tingitud teenuse suuremast mahust.