Tööampsu abil tööturule

KOKKUVÕTE

Mõttekoda Praxis analüüsis 2024. aastal ajutist töötamist ehk tööampsude tegemist töötuna arveloleku ajal. Uuriti töötute kogemusi ja motivatsiooni seoses ajutise töötamisega ning selle mõjusid püsiva töö leidisele, tööl püsimisele ja majanduslikule toimetulekule. Selleks analüüsiti töötukassa ning maksu- ja tolliameti registriandmeid ajavahemikul september 2020–detsember 2023. Tehti ka intervjuud tööampse teinud ja neid mitte teinud töötuna arvel olevate inimestega, tööampse pakkunud tööandjatega, tööandjate esindusorganisatsioonidega ja ekspertidega töötukassast ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. 

Uuringu tulemuste põhjal leiavad tööampse teinud töötud suurema tõenäosusega uue töökoha võrreldes sama kaua töötuna arvel olnud inimestega, kes tööampse ei teinud. Tööampse teevad vähem töötud, kellel on suuremad takistused tööturule jõudmisel, kuid tööampsu positiivne mõju nende hõivesse liikumisele ja hõives püsimisele on eriti märgatav. Tööampsud ei aita kuigi palju kaasa töötu majanduslikule toimetulekule ning see mõju on lühiajaline. Samas võimaldavad need tal tunda end vajaliku ja aktiivsena, hoida ja arendada oma oskusi. 

MÄRKSÕNAD

töötus, tööotsing, tööturuaktiivsus, tööamps, majanduslik toimetulek

Lühiajalist ja ajutist töötamist on hakatud nimetama tööampsuks. Nende tegemine püsivalt töötamise, õppimise või pensionipõlve pidamise kõrvalt on üsna levinud. Tööampse saab teha ka töötuna arveloleku ajal.

Septembrist 2020 saab tööampse teha ka töötuna arveloleku ajal ilma seda lõpetamata. Kui seda võimalust kasutatakse ettenähtud piirides töötuna arveloleku ajal, ei katkesta ka töötukassa määratud toetuste ja hüvitiste maksmist.

Töötule lubatud tööamps peab jääma kindlatesse piiridesse: ühes kalendrikuus võib töötada kuni kaheksa päeva ja töötasu ei tohi ületada 40% töötasu alammäärast. Analüüsi tegemise aastal oli lubatud töötasu suurus 328 eurot kuus, 2025. aastal on see 354,4 eurot. Tööamps ei mõjuta ka töötukassa kaudu saadavaid koolitusi või teisi tööturumeetmeid. Tööampsuks sobib töötamine võlaõigusliku lepinguga või töölepinguga, sh võib töötada oma ettevõttes.

Mõttekoda Praxis analüüsis 2024. aastal tööampsude rakendamist, töötute kogemusi ja motivatsiooni tööampsude tegemisel ning tööampsude mõju püsivale tööle minemisele (ehk hõivesse liikumisele ja hõives püsimisele)[1]. Lisaks analüüsiti tööampsude mõju töötute majanduslikule toimetulekule. Analüüsisime registriandmeid (september 2020 kuni detsember 2023), intervjueerisime sel ajal töötuna arvel olnud inimesi, tööandjaid, töötukassa töötajaid, tööandjate esindusorganisatsioonide ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikke.

Teiste riikide praktika ja kogemused

Ajutine töötamine koos töötushüvitiste saamisega on lubatud mitmes riigis. Selline töötamine on piiratud ajaliselt, teenitava tuluga või mõlemaga. Tööampsude negatiivse poolena tuuakse välja, et ajutine töötamine takistab püsiva töö leidmist, lukustab töötud vähese koormusega tööle ja töötu staatuse jätkumisse. Teiselt poolt leitakse, et tööamps võib olla hoopis nn lävepakk tööturule naasmisel ja toetada püsiva töö leidmist ning tööturul osalemist.

Ajutise töötamise mõju töötutele, peamiselt just hõivesse liikumisele, on hinnatud paljudes riikides nii Euroopas kui ka mujal. Teaduskirjanduses on leitud üht- ja teistpidi mõju, mis võib sõltuda nii ajutise töötamise tingimustest kui ka riikide tööturu ja sotsiaalsüsteemi ülesehitusest (Konle-Seidl 2021). Kokkuvõtvalt on mõju enamasti positiivne: tööampsude tegemine võib küll tähendada mõnevõrra pikemat töötuna arveloleku aega, aga hiljem aitab see tõenäoliselt kaasa tööturule jõudmisel. 

Töötule lubatud tööamps peab jääma kindlatesse piiridesse: ühes kalendrikuus võib töötada kuni kaheksa päeva ja töötasu ei tohi ületada 40% töötasu alammäärast.

Kõige positiivsemaid tulemusi on välja toodud just nende töötute kohta, kellel on tööturule jõudmisel rohkem takistusi: pikaajalised töötud, sisserännanud, noored. Tööampsude positiivset mõju on välja toodud ka majanduslanguse ajal ja suurema tööpuudusega piirkondades.

Võrreldes mitme teise riigiga ei ole tööampsud töötuna arveloleku ajal Eestis väga levinud: tööampse teeb igas kuus umbes 4% töötuna arvelolijatest. Ebavõrdses tööturuolukorras inimesed, näiteks pikaajalised töötud, vanemaealised, eesti keele mitteoskajad ja osalise töövõimega inimesed teevad tööampse vähem kui need, kes eespool nimetatud rühmadesse ei kuulu. Tööampse teevad teiste gruppidega võrreldes märgatavalt vähem eesti keele mitteoskajad ja pikaajalised töötud. Arusaadavalt on nendel keerulisem tööampsudeni jõuda. 

Tööampsude abil tööle

Praxise analüüsi tulemused tööampsude kohta septembrist 2020 kuni detsembri lõpuni 2023 olid sarnased teiste riikidega: tööampsude tegijad olid kõigi töötutega võrreldes küll mõnevõrra kauem töötuna arvel, kuid sama kaua arvel olnutega võrreldes liikusid püsivale tööle oluliselt kiiremini. Pikemat arvelolekut selgitab asjaolu, et kiiresti tööle liikujad ei jõuagi tööampse teha. Registriandmete analüüs näitas, et tööampsudel on hõivesse liikumisele soodne mõju: hõivesse liikunute osa oli tööampsu teinud registreeritud töötute hulgas 14–24 protsendipunkti suurem kui tööampse mitteteinud töötute seas (vt joonis 1). 

Tööampse teeb igas kuus umbes 4% töötuna arvelolijatest.

Tööampsude positiivne mõju hõivesse liikumisele oli kõige suurem riskirühmade seas, sh pikaajaliste töötute (töötuse kestus vähemalt 21 kuud), vanemaealiste, muukeelsete ja terviseprobleemidega töötute seas. Kokkuvõttes võib öelda, et tööampsude tegemine aitab kaasa püsivale tööle liikumisele.

*100% moodustavad kõik selle rühma töötud, kelle arveloleku kestus jäi horisontaalteljel märgitud vahemikku. Arveloleku kestus on ümardatud allapoole lähima täisarvuni, nt 175 päeva töötuna arvel olnud inimene arvestatakse nende sekka, kelle arvelolek kestis viis kuud.

Intervjuud näitavad, et tööamps võib püsiva töö leidmisele kaasa aidata erinevat moodi. Tööamps võib aidata kontakte luua ja tööandjale silma jääda. Näiteks ühel intervjueeritul läks tuttava kaudu leitud müügitöö tööamps edukalt ja tööandja kutsus ta pärast seda püsivalt tööle. Väiksemates kohtades elavad intervjueeritavad mainisid, et sõna hea töötaja kohta levib. Tööandjad jagavad omavahel kogemusi ja edukas tööamps võib viia püsiva töö võimalusteni ka piirkonna teiste tööandjate juures. 

Tööampsude tegemine aitab kaasa püsivale tööle liikumisele.

Samuti võib tööamps olla hea võimalus uue valdkonna, ameti või tööandja proovimiseks ja aidata selgusele jõuda, mis suunas tööelus edasi liikuda. Varasemad uuringud on leidnud, et püsivale tööle minekut ning tööotsingu aktiivsust ja motivatsiooni võib pärssida teadmatus, mis tööd soovitakse teha (Ester jt 2022). Näiteks oli ühel meie uuringus osalenul tekkinud läbipõlemise tõttu vastumeelsus endises ametis tootmisliini tööl jätkamise vastu ja ta soovis omandada uusi oskusi. 

Nii proovis ta esmalt tööampsuna lasteaiakasvataja tööd ja veendunud selle sobivuses, jätkas haridusteed ning suundus lõpuks püsivalt laste- ja noortevaldkonda tööle. Selles loos oli oluline roll ka töötukassa karjäärinõustajal, kes toetas uue suuna leidmisel ja julgustas tööampse proovima.

Lisaks töö leidmisele on tööampsudel positiivne mõju ka tööturul püsimisele. Registriandmete analüüs näitas, et tööampse teinud töötud jäid arveloleku lõppedes tõenäolisemalt hõivesse püsima võrreldes tööampse mitte teinutega (vt joonis 2). Positiivne mõju oli taas suurem vanemaealistel ja muukeelsetel töötutel, kuid eriti tugev oli efekt terviseprobleemidega inimestele. Tervisest tulenevate takistustega töötutele avaldas ajutine töötamine töötuse ajal hilisemale hõives püsimisele ligi kaks korda tugevamat mõju kui ilma mainitud takistuseta töötutele.

*100% moodustavad kõik selle rühma töötud, kelle arvelolek sai läbi 22.07.2023 seisuga.

Tööampsud ei asenda palka, kuid on abiks ikka

Arvestades töötute suurt vaesusriski, oli töötuse ajal tööampsude võimaldamise üks eesmärk vaesuse leevendamine ja toimetuleku parandamine. Tööamps võimaldab saada lisasissetulekut töötuse ajal ja töötushüvitiste maksmist tööampsu tõttu ei lõpetata. 

Tööampse aga teeb väike osa töötutest ja lühiajaliselt, seetõttu on analüüsi kohaselt nende mõju töötute majanduslikule toimetulekule üldiselt lühiajaline ja väike ning tulu tööampsust ei asenda sissetulekut püsiva töö eest. Tööampsud vähendavad eeskätt töötute absoluutset vaesust, suhtelise vaesuse vähendamine jääb marginaalseks. Indiviidi tasandil võib tööampsust saadav (lisa)sissetulek siiski oluline olla. 

Tööampse teinud töötud jäid arveloleku lõppedes tõenäolisemalt hõivesse püsima võrreldes tööampse mitte teinutega.

Intervjueeritud nimetasid tööampsudest teenitud tulu sümboolseks ja minimaalseks, kuid tunnistasid selle emotsionaalset väärtust heaolu toetamisel. Väike lisasissetulek suurendab inimese iseseisvust otsustada väljaminekute üle, näiteks teha väikseid kulutusi oma heaolu jaoks. Samuti aitab tööampsudega teenitud tulu eemal hoida hirmu ja ebakindlust toimetuleku pärast, mis töötusega kaasneb. Intervjueeritud tööampsajate jaoks ei konkureeri tööampsust saadud tasu täiskohaga töötamise palgaga.

„Tööampsud olid vajalikud selles mõttes, et need andsid rahu. Lisasissetulekut sai kasutada nii taskurahana kui ka baasvajaduste täitmiseks. Sul on rahulikum olla, kui on lisakopikas olemas,“ kirjeldas oma kogemust üks uuringus osaleja. 

Tööampsu pikemaajalisem mõju majanduslikule toimetulekule ilmneb töötusperioodi järel, sest registriandmete analüüsi kohaselt oli tööampse teinud töötute hilisem palk kõrgem võrreldes nendega, kes töötuna tööampse ei teinud.

Tööampsudeni jõutakse tuttavate kaudu

Lühiajalist tööd, mis mahub töötule lubatud tööampsu piiridesse, pakkus 2023. aastal ligikaudu 5300 ettevõtet. Lühiajalist tööd pakutakse sageli majutus- ja toitlustussektoris, teeninduses ning jae- ja hulgikaubanduses. Tööandjatega tehtud intervjuude põhjal pakutakse tööampse siis, kui tööjõuvajadus on tekkinud ootamatult ja tööandjad peavad sellele kiiresti reageerima või on ettevõttel vaja ajutiselt lisatööjõudu. 

Päris tihti tehakse tööampse endise tööandja juures.

Tööandjad ei otsi ajutise töö tegijaid ilmtingimata töötute hulgast, kuid sageli pakutakse niisugust tööd lühikese etteteatamisega, mistõttu sobib see just töötutele hästi. Tööandjad kasutavad ajutist tööd ka selleks, et testida võimalikke kandidaate püsivale tööle ja püsiva töökoha tekkimisel värvatakse meelsasti varasemaid tööampsu tegijaid.

Töötute kogemuste põhjal jõutakse lühikeste tööotsteni kõige rohkem tuttavate kaudu. Seejuures oli tuttav enamikule töötutele tööampsu pakkumisega ise intervjueeritava poole pöördunud. Tööampse teinud töötute lugusid iseloomustas juhuslikkus: neile on tööampse pakutud ja nad on need vastu võtnud. 

See tähendab, et inimesed, kellel sellist tööga seotud suhtlusvõrgustikku pole, ei pruugi tööampsudeni jõuda. Näiteks riskirühmadel, nagu pikaajalised töötud, noored ja sisserännanud, pole tööga seotud võrgustikud veel kujunenud või on need hääbunud ning neil võib vaja olla tööampsudeni jõudmiseks enam tuge.

„Ma hoidsin selles mõttes silmad-kõrvad lahti küll jah, et kas läbi tutvuste või siis üldse nagu ettevõtete kaudu. Selles mõttes tulid tööampsud minu jaoks läbi tuttavate tuttavate tuttavate. Inimesed teadsid, et ma hetkel olen pigem vabam, ja pakkusid mulle seda varianti, et nad on otsimas omale inimest, aga mitte täiskohaga ja kindlasti mitte isegi mingi koormusega, lihtsalt, kes vahest käiks, aitaks,“ rääkis üks intervjueeritav tööampsudeni jõudmisest.

Kõige keerulisem on tööampsudeni jõuda töötutel, kes elavad keskustest väljaspool maapiirkondades ja kellel on tervise tõttu välistatud teatavad, nt füüsilise koormusega, tööd.

Päris tihti tehakse tööampse endise tööandja juures. Selleks on mitu põhjust, näiteks on tööandjad pakkunud tööampse majanduslanguse ja vähese töökoormusega ajal, kutsudes ajutiselt tööle endisi töötajaid. Näiteks koroona ajal kutsusid majutus- ja toitlustussektori tööandjad oma koondatud töötajaid tegema tööampse ning said tänu nendele hakkama sellel ebastabiilsel ja muutuva tööjõuvajadusega perioodil. 

Uuringus tuli esile, et tööandjad ei otsi tööampsudeks inimesi tavapärasete värbamiskanalite kaudu, sest tööampsu tegijat on enamasti vaja kiiresti ja ootamatult. Hea võimalus on hoida kontakti endiste tööandjatega, sest kogemustega ja ettevõtet tundvat töötajat eelistatakse varasema kogemuseta inimesele. Ajutisi tööpakkumisi jagatakse tihti sotsiaalmeedias, samuti tasub uurida võimalusi ajutist tööd vahendavate portaalide kaudu, näiteks GoWorkaBit, Treamer, Gigpanel, Dive ja Asendusõpetajate Liit. 

Tööampsud ei ole kõigile töötutele võrdselt kättesaadavad. Üks peamine takistus neile, kes ei olnud töötuse ajal tööampse teinud, oli elukohale mõistlikus läheduses sobivate tööampsude puudumine. Teine takistus oli terviseprobleem ja sellest tulenevad piirangud, mille tõttu on keeruline sobivaid tööampse leida või on igasugune töötamine välistatud. Kõige keerulisem on tööampsudeni jõuda töötutel, kes elavad keskustest väljaspool maapiirkondades ja kellel on tervise tõttu välistatud teatavad, nt füüsilise koormusega, tööd.

Tööampsud on võimalus töötuse ajal tegevuses olla

Intervjuudest tuli esile, et inimeste jaoks oli töötuse ajal äärmiselt oluline olla iga päev tegevuses. Tööampse ajendas soov vältida töötusega kaasnevat tegevusetust ja isoleeritust. Intervjueeritavatele oli oluline olla märgatud, teistele kasulik ja iga päev teistega suhelda. Samuti mainiti tööampsude tegemise ajendina häbi niisama olemise ja elukaaslase rahalisel toel elamise pärast: sooviti ise tegutseda ja raha teenida. „Olla ikkagi vajalik kellelegi, keegi on mind märganud ja see väike rahaline süst on ka ikkagi oluline,“ kirjeldas üks uuringus osaleja. „See oli võimalus kodust välja saada, töökaaslastega kokku saada. Ja raha ka – ega see mööda külgi maha jookse,“ kommenteeris teine.

Tegevuses hoidmise eesmärki tööampsud ka täitsid. Intervjueeritavad meenutasid, et tööampsud aitasid hoida tööharjumust, rutiini ja tööalast võimekust, mis kaua kodus tegevusetuna olles võivad hääbuda. Mitu intervjueeritavat selgitas, et tegevuses olemine, ennast kasuliku ja vajalikuna tundmine mõjus hästi enesetundele ning suurendas aktiivsust ka laiemalt kui tööolukorras. 

Tööampsud aitasid hoida tööharjumust, rutiini ja tööalast võimekust.

Tööampse meenutasid positiivse või neutraalsena need, kes tegid neid endale sobivas valdkonnas ja said meelepäraseid tööülesandeid. Oluline on silmas pidada, et tööampsude kasust rääkides oli inimeste võrdluspunkt töötuna tegevusetus, mitte täiskohaga töötamine, sest enamik intervjueeritavad soovis saada püsivale tööle. 

Intervjuudes märgiti ka negatiivseid kogemusi tööampsudega: töötasu jäeti maksmata, tööandja või kolleegide juhendamine oli ebapiisav, töö oli füüsiliselt liiga koormav. Mainiti ka, et tööampsule seatud töötasupiir on madal, seetõttu tehakse tööd odavamalt kui muidu ja tööandjad ei maksa töötajale väärilist tasu.

Intervjueeritute jaoks olid tööampsud lisategevus püsiva töö otsimise, kandideerimise ja tööintervjuudel käimise kõrval. Aktiivsuse olulisust ilmestavad intervjueeritute leitud alternatiivid: kui tööd või tööampse ei leitud, otsiti muid aktiivsuse viise, näiteks sõprade aitamine oma tööoskustega ja nõustamine või vabatahtlik töö. 

Üks uuringus osaleja rääkis: „See on võimalus teha midagi ka selle kõrvalt, kui inimene on nii-öelda täiskohaga töötu. Kogu selle töö otsimise kõrvalt, intervjuudel käimise kõrvalt, et tal on ikkagi võimalus igapäevaselt rutiini hoida, tal on võimalus kuskil käia, kellegi jaoks kasulik olla, saada uusi kogemusi ja noh, teenida ka sealt natukene lisaraha.“

Võimalus tööturul ebavõrdsemas seisus töötutele

Kuigi uuring näitas, et tööampsude tegemisel oli kõige tugevam positiivne mõju ebavõrdses tööturuolukorras töötutele, teevad tööampse siiski rohkem need, kes nn riskirühmadesse ei kuulu: on kõrgema haridustasemega, eesti keele oskusega, ei ole töötud olnud kaua aega. Seda võib seletada eespool mainitud asjaoluga, et neil on tööampsu leida oluliselt lihtsam, nende seotus tööturuga on tugevam ja kontaktide võrgustik laiem, samal ajal kui ebavõrdses tööturuolukorras inimestel võivad puududa töö, sh tööampsu leidmiseks vajalikud kontaktid, võrgustik ning oskused.

Tööturule saab uuesti sisenda tasapisi ja sammhaaval.

Uuring näitas, et tööturule saab uuesti sisenda tasapisi ja sammhaaval: tööampsu tehes leiab töötu tööandjate uusi kontakte, hoiab üleval või äratab üles tööharjumuse, saab proovida uut tööd või uut töökeskkonda. Tööandjad ei pruugi värvata tööampsu tegijat püsivalt tööle kohe, aga kui püsiv töökoht tekib, täidavad tööandjad sageli selle juba tööd proovinud ja ennast näidanud inimestega. Seetõttu võib töötuna arvel olevaid inimesi julgustada püsiva töö otsimise kõrvalt proovima ajutist tööd. Tööamps võib aidata leida uusi tööandjaid või hoopis uut tegevusala.

Siiski tuleb arvestada, et tööamps ei pruugi sobida igas olukorras töötule. Pakutud tööampsud võivad füüsiliselt üle jõu käia, olla kauguse tõttu kättesaamatud või ei vasta tööaeg inimese võimalustele. Töötuse alguses võivad esimesed kuud kuluda ka läbipõlemisest või töötuks jäämise šokist taastumiseks. Kui inimene ei ole valmis tööle minema või tööd otsima, ei ole otstarbekas teda survestada, sest tööampsu koormus ja stress võivad isiklikku olukorda halvendada ja nõnda ebavõrdsust süvendada. Ka tööandjatel ei ole huvi pakkuda tööampse motivatsioonita töötajatele.

Tööampsud aitavad hoida aktiivsust ja tunda enda kasulikuna, toetavad inimese enesekindlust ja väärikust ning võivad soodustada püsiva töö leidmist. Tööamps aitab püsivale tööle liikuda eriti just neil töötutel, kes on ebavõrdses tööturuolukorras: pikaajalised töötud, vanemaealised, eesti keele mitteoskajad ja osalise töövõimega inimesed.

Kogu analüüsi saab lugeda Praxise kodulehelt.