Tartu ülikooli Narva kolledži uudised: noorsootöö õppekava tutvustus, konverents ja õppereisid
Narvas tegutsev Tartu ülikooli kolledž on ainuke koht Eestis, kus saab õppida bakalaureuse tasemel noorsootööd. Vastuvõtt algab 16. juunist. Hiljuti korraldas noorsootöö osakond konverentsi, mis keskendus venekeelsete noorte identiteedile ja väärtustele. Erasmus+ programmi toel toimuvad õppereisid eri Euroopa riikidesse.
Maria Anderson, Tartu ülikooli Narva kolledži noorsootöö osakonna koordinaator
Noortega töötamine on palju enamat kui pelgalt amet – see on võimalus kujundada tingimusi noorte mitmekülgseks arenguks ning luua koos nendega tähenduslikku olevikku ja tulevikku, lähtudes nende vajadustest ja soovidest. Noorsootöö toetab noori nende mitmekesises arengus, pakkudes neile võimalusi oskuste õppimiseks, sotsialiseerumiseks ja eneseteostuseks.
Mitmekesine noorsootöö õppekava
Tartu ülikooli Narva kolledž on praegu ainuke akadeemilist noorsootöö haridust pakkuv õppeasutus. Teaduspõhine ja praktiline noorsootöö bakalaureuseõppekava valmistab ette professionaalseid ja motiveeritud töötegijaid noortevaldkonda.
Õpingud on tihedalt seotud valdkonna praktikaga: tudengid on alates esimesest kursusest kaasatud erialakogukonda: tegutsetakse väikestes meeskondades koos spetsialistidega, et lahendada noortevaldkonna ees seisvaid ülesandeid. Olulisel kohal on ka võimalus saada rahvusvahelisi kogemusi – ühe või kaks semestrit saab õppida välismaal ning lisaks osaleda õppereisides, laiendades silmaringi ja luues rahvusvahelisi kontakte.
Õppetöö paindlikkus on eriti oluline juba töötavatele noorsootöötajatele – osa õpingutest saab läbida töökohal, sidudes teooria igapäevatööga.
Vastuvõtt õppekavale toimub 16. juunist kuni 1. juulini 2025. Kandideerimiseks on nõutav keskharidus ning eesti keele oskus vähemalt B2 tasemel. Vastuvõtukatsed on 8.–9. juulil Zoomi vahendusel grupiintervjuuna. Vestlusel keskendutakse motivatsioonile ja huvile õppida noorsootööd.
Konverents venekeelsete noorte identiteedist
Konverents „Vene noorte väärtused ja identiteet risttuultes“ 18. märtsil keskendus venekeelsete noorte identiteedi ja väärtuste kujunemisele mitmekesises sotsiaalses ja keelelises keskkonnas. Üheks oluliseks osaks oli arutelu selle üle, on venekeelse elanikkonna hoiakud noorte suhtes, kes on viibinud kinnistes lasteasutustes. Tartu ülikooli noorte ja lapsepõlve sotsioloogia nooremteadur Maria Žuravljova tegi ettekande „Noored kinnises lasteasutuses: millist lugu neist räägib ühiskond?“ (loe ka artiklit ajakirjas Sotsiaaltöö).
Ida-Virumaal korraldatud uuring näitas, et venekeelse elanikkonna jaoks on kinnistes lasteasutustes viibinud noortel peamiselt kolm kuvandit. Neid nähakse kui mässajaid, kes vajavad kontrolli; ohvreid, kes väärivad kaastunnet, kuid jäävad sageli passiivseks või kui nähtamatuid ühiskonna liikmeid, kelle häält ei kuulda ja vajadusi ei märgata. Uuringu teoreetiline raamistik aitab mõista, kuidas ühiskondlikud hoiakud võivad takistada noorte osalust kogukonna elus.
Arutelu keskendus küsimusele, kuidas muuta laste kuvandit nii, et see aitaks märgata noorte potentsiaali ning toetaks nende õigusi ja osalust ühiskonnas. Konverentsil osalenud sotsiaal- ja noorsootöö valdkonna spetsialistid kinnitasid teema olulisust. Tagasisides toodi välja, et konverents pani mõtlema spetsialistide rollile laste kuvandi kujundajatena – mitte pelgalt abistatavate ja abistaja suhtemudelis, vaid partnerluses, mis toetab noorte häält ja enesemääramist.
Tõstatati küsimus, kuidas kujundada ühiskondlikke hoiakuid, vähendades stigmatiseerimist ja luues ruumi kinnistes lasteasutustes viibinud noorte väärtustamiseks ja kaasamiseks.
Konverentsi kaasrahastati Postimehe fondi Noor-Eesti teadusgrandist „Noorte eestivenelaste väärtused ja identiteet“.
Neli inspireerivat õppereisi
Narva kolledž ja Viljandi kultuuriakadeemia osalevad Erasmus+ noortevaldkonna programmis, mille eesmärk on arendada rahvusvahelist koostööd ning tõsta noorsootöö kvaliteeti. Akrediteering võimaldab osaleda järjepidevalt rahvusvahelistes õpirändes, mis rikastab üliõpilaste, õppejõudude ja noorsootöö spetsialistide professionaalset arengut.
Toimunud on juba neli õppereisi eri Euroopa riikidesse, millest võtsid osa Tartu Ülikooli töötajad, noorsootöö eriala üliõpilased ja valdkonna praktikud. Õppereisidel koguti väärtuslikke kogemusi, loodi uusi rahvusvahelisi kontakte ning tutvuti noorsootöö parimate praktikatega.
„Rahvusvaheline kogemus annab meie tudengitele ja õppejõududele võimaluse mõtestada noorsootööd laiemas kontekstis,“ selgitab Narva kolledži noorsootöö programmijuht Birgit Villum. Ta toob välja, et see on oluline nii osalejate isiklikus kui ka professionaalses arengus ning toetab eesmärki kujundada noorsootööst tugev rahvusvahelise mõõtmega valdkond.
Viljandi kultuuriakadeemia programmi „Kogukonnaharidus ja huvitegevus“ koordinaator Lii Araste rõhutab samuti rahvusvaheliste kontaktide tähtsust: õppereisid ja koostööpartnerid aitavad rikastada õppekava ning luua võimalusi tulevaseks ühistegevuseks.
Erasmus+ akrediteering on osa Tartu Ülikooli laiemast strateegiast toetada noorsootöö professionaalsust, kvaliteeti ning rahvusvahelisust. Õppereisid jätkuvad ning koostöö uute partneritega on juba käimas.
