Täiskasvanud psüühilise erivajadusega inimeste erihoolekandeteenused
Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond on koostanud ülevaate erihoolekandeteenuste kasutamisest aastatel 2016‒2020.
Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond
Erihoolekandeteenused on mõeldud täisealistele inimestele, kes vajavad vaimse tervise olukorra tõttu spetsialistilt igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele teiste hoolekande abimeetmetega ei ole vajalikku abi võimalik osutada. Erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused psüühikahäirega inimestele, kuid mitte kõik psüühikahäirega inimesed ei vaja alati igapäevaelu toimetuleku tagamiseks, elukvaliteedi hoidmiseks või parandamiseks erihoolekandeteenuseid.[1]
Osutatakse järgmisi, valdavalt riiklikult rahastatavaid teenuseid:
- igapäevaelu toetamise teenus;
- igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske ja sügava puudega täisealistele inimestele;
- igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena;
- toetatud elamise teenus;
- kogukonnas elamise teenus;
- töötamise toetamise teenus;
- ööpäevaringne erihoolekandeteenus;
- ööpäevaringne erihoolekandeteenus ebastabiilse remissiooniga inimestele;
- ööpäevaringne erihoolekandeteenus sügava liitpuudega inimestele;
- ööpäevaringne erihoolekandeteenus autismispektrihäirega inimestele;
- ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel.
Teenuse saajad ja täidetud teenuskohad
Ülevaates kasutatakse kaht mõistet: teenuse saajate arv ja täidetud teenuskohtade arv. Teenuse saajate arv on füüsiliste isikute arv, kes said konkreetsel hetkel erihoolekandeteenust või teenuseid. Täidetud teenuskohtade arvu puhul võib osa kohti olla täidetud ühe ja sama inimese poolt. Üks inimene võib saada korraga erinevaid toetavaid teenuseid, näiteks igapäevaelu toetamise teenust ja toetatud elamise teenust. Ööpäevaringse teenuse kasutaja teisi teenuseid samal ajal kasutada ei saa. Erihoolekandeteenuseid osutati 2020. aasta lõpus 5715 inimesele. Teenuse saajate arv on võrreldes 2016. aasta lõpuga suurenenud umbes 2%. Võrreldes 2018. aastaga on aasta lõpus teenust saanud inimeste arv vähenenud umbes 4%.
Erihoolekandeteenuseid osutati 2020. aasta jooksul 6760 teenuskohal [2]. Aasta jooksul täidetud teenuskohtade arv on võrreldes 2016. aastaga suurenenud 6% võrra. Käsitletaval ajal on suurim kasv olnud Tartu ja Pärnu maakonnas (vastavalt 43% ja 31%), täidetud teenuskohtade arv on enim vähenenud Põlva ja Lääne maakonnas (vastavalt 52% ja 46%). Maakondade võrdluses toimunud muutused on ühelt poolt tingitud poliitikasuunistest, mille kohaselt suured (rohkem kui 30-kohalised) ööpäevaringsed teenusekohad reorganiseeritakse ja inimestele soetatakse eluruume kogukonnas elamiseks ning toetatud elamise teenuse osutamiseks[3]. Teiselt poolt aga on põhjus maakondade piiride muutmine haldusreformi järel.
Erihoolekandeteenused jagatakse toetavateks (2020. aastal igapäevaelu toetamine ja selle eri vormid, toetatud elamine, töötamise toetamine ja kogukonnas elamine[4]) ning ööpäevaringseteks teenusteks (2020. aastal ööpäevaringne erihooldus ja ööpäevaringsed teenused ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele, sügava liitpuudega inimestele, autismispektriga raske või sügava puudega inimestele ja kohtumääruse alusel teenusele paigutatud inimestele).
Toetavate teenuste täidetud kohtade arv suurenes 2016‒2020 keskmiselt 159 võrra aastas, aastate 2016 ja 2017 võrdluses kõige vähem, 54 võrra. Aastate 2019 ja 2020 võrdluses on toimunud langus, mis on arvatavasti tingitud COVID-19 kriisi mõjust, kui toetavate teenuste osutamine oli raskem. Enim suurenes aastail 2016–2020 kogukonnas elamise teenuse täidetud kohtade arv. Lisandus keskmiselt 92 täidetud teenuskohta aastas. Igapäevaelu toetamise teenuse (sh selle erivormid) kohtade arv suurenes samal ajal keskmiselt 51 võrra aastas (2020. aastat arvestamata keskmiselt 114 teenuskoha võrra aastas) ja toetatud elamise teenuse kohtade arv keskmiselt 43 võrra aastas. Töötamise toetamise täisetud teenuskohtade arv vähenes aastail 2016–2020 keskmiselt 27 koha võrra aastas, kuid seda tingis kriisiaasta 2020. Aastail 2016–2019 suurenes töötamise toetamise teenuse täidetud kohtade arv keskmiselt 14 koha võrra aastas.
Teenust osutavad asutused
Erihoolekandeteenuseid osutas 2020. aastal võrreldes 2016. aastaga 56 asutust rohkem. Peamine suurenemine on toimunud aastail 2016–2018 ja AS-i Hoolekandeteenuste toimlate asutamise arvelt. Aastal 2020 oli erihoolekandeteenust osutavaid asutusi 201 (arvestatud on ka neid, mis osutavad teenust ühe ja sama juriidilise isikuna mitmes maakonnas). Maakondadest oli enim erihoolekandeteenuseid osutavaid asutusi 2020. aastal Harjumaal (koos Tallinnaga 40 asutust), Tartumaal (20 asutust) ja Pärnumaal (19 asutust).
Teenuse kulud ja nende rahastamine
Erihoolekandeteenuste osutamiseks kulus 2020. aastal 46,3 miljonit eurot. Aastail 2016‒2020 on kõigi katteallikate kulutused pidevalt suurenenud.
Kõige rohkem kulutusi tehti riigieelarvest (70–74%), sellele järgnes inimeste omaosalus (20–26%). Kohalike omavalitsuste panus jäi 4–7% vahele. Kõige enam on 2019. aasta ja 2020. aasta võrdluses suurenenud kohaliku omavalitsuse osa (36,4%). Teenuse kasutajate ja nende pereliikmete või eestkostjate kulud on suurenenud 7,2%, muudest allikatest ja riigi tehtud kulutused vastavalt 4,9% ning 4,5%. Kokku kasvasid kulutused 2019. aasta ja 2020. aasta võrdluses 6,9%. Võrreldes 2016. aastaga on kulutused kokku suurenenud 37%, sh omavalitused on kasvatanud oma panust üle 1,5 korra, riik 38%, inimeste omaosalus on kasvanud 14%, muudest allikatest tehtud kulutused on kahekordistunud.
Erihoolekandeteenustele kulunud summade kasvutempot aastail 2016‒2020 iseloomustab ka joonis 1. Kõige enam (16%) on kulutused kokku suurenenud 2018. aasta ja 2019. aasta võrdluses.
Sotsiaalministeeriumi arvutused
Toetavate teenuste kulud olid 2020. aastal 19 miljonit eurot. Kulud on võrreldes 2016. aastaga üle kahe korra kasvanud. Suurema osa toetavate teenuste kuludest moodustasid 2020. aastal nagu eelnevatelgi aastatel riigi kulud (70,6%). Katteallikate võrdluses suurenesid kohalike omavalitsuste kulutused 13,8 protsendilt 2019. aastal, 16,5 protsendile 2020. aastal. Samuti suurenes teenuse kasutaja, tema pereliikme või eestkostja kulutuste osatähtsus (11,3 protsendilt 12,1 protsendile). Muust allikast rahastati teenuseid vaid pisut rohkem (osatähtsus suurenes 0,8 protsendilt 0,9 protsendile). Riigieelarve kulutuste osatähtsus vähenes 2019. aasta ja 2020. aasta võrdluses 74,1 protsendilt 70,6 protsendile.
Ööpäevaringsete erihooldusteenuste kulud olid 2020. aastal 27,3 miljonit eurot. Kulud on võrreldes 2016. aastaga suurenenud umbes 7%. Ka suurema osa ööpäevaringsete teenuste kuludest moodustasid 2020. aastal nagu eelnevatelgi aastatel riigi kulud (72,8%). Katteallikate võrdluses suurenes aastail 2019–2020 teenuse kasutaja, tema pereliikme või eestkostja kulutuste osatähtsus 26,0 protsendilt 26,4 protsendile. Kohalike omavalitsuste ja muudest allikatest kulutuste osa jäi samaks (vastavalt 0,6% ja 0,2%). Riigieelarvest tehtud kulutuste osa vähenes 2019. aasta ja 2020. aasta võrdluses 73,1 protsendilt 72,8 protsendile.
[1] Vaata täpsemalt sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.
[2] Asutuste ja maakondade vahel liikunud isikud on arvestatud mitu korda.
[3] Heaolu arengukava 2016–2023.
[4] Kogukonnas elamise teenuse korral on tegemist ööpäevaringse toetava teenusega. Seetõttu kajastatakse kogukonnas elamise teenust selles statistilistes kokkuvõtetes (eri tabelites) toetavate teenuste all.