Taastav käsitlusviis loob suhteid ja muudab ühiskonda sidusamaks

Taastav õigus on igaühe õigus. See saab pakkuda lahendusi, mis ületavad karistuse ja süüdistamise piirid. Üheskoos tegutsedes saame tagada, et taastav käsitlus oleks kättesaadav ja seda rakendataks igas eluvaldkonnas.

Kujutlege maailma, kus konfliktile, erimeelsusele või eksimusele ei järgne vältimatult kättemaks, karistus ega pettumus, vaid tekib hoopis võimalus mõranenud suhteid taastada, mõista vastaspoolt ja teha juhtunuga rahu. See võib tunduda utoopiline, ent just sellist tulevikku püüab luua taastav käsitlusviis, seades esikohale inimväärikuse, vastastikuse austuse ja kahju heastamise. 

Taastav õigus on käsitlus, mille järgi keskendutakse konflikti või kuriteo tagajärgede parandamisele, mitte niivõrd süüdlase karistamisele.

Igal inimesel on õigus aktiivselt kaasa rääkida temaga seotud probleemide lahendamisel: erimeelsuste korral peaks kõik osalised võrdselt ära kuulama ja kaasama. Taastavate aruteluringide eestvedaja Kay Pranis on öelnud, et igaühel on oma roll õigluse saavutamisel ja igaühel peaks olema sõnaõigus, kuidas õiglust teostatakse. Praeguses maailmas, kus sotsiaalne ebavõrdsus, konfliktid ja ebaõiglus meid kõiki mõjutavad, on taastav käsitlusviis olulisem kui kunagi varem. Sotsiaaltöös, kus sageli tegeletakse ühiskonna kõige haavatavamate gruppidega, saab taastav käsitlus pakkuda uusi ja tõhusamaid suhete parandamise võimalusi. 

Artiklis selgitan taastava käsitlusviisiga seotud mõisteid ning toon välja, kuidas selle rakendamine töös inimestega aitab luua õiglasema ühiskonna, kus iga inimene saab tunda end kuulatuna, väärtustatuna ja kaasatuna, olenemata sellest, milline on tema sotsiaalne taust või kogemus. 

Taastav õigus, taastav praktika ja taastav käsitlus: mis need on?

Aastal 2020. ilmus taastava õiguse kuu raames just sellele teemale keskenduv ajakirja Sotsiaaltöö erinumber. Viimastel aastatel on ka Eestis taastava õiguse kõrval hakatud kasutama termineid „taastav praktika“ ja „taastav käsitlusviis / taastav lähenemine“. Mujal maailmas tehakse seda juba pikemat aega. Kuigi need kolm terminit on omavahel tihedalt seotud, viitavad need erinevatele aspektidele või rakendamisvõimalustele taastava mõtteviisi raames. 

Taastav õigus (ingl restorative justice) on käsitlus, mille järgi keskendutakse konflikti või kuriteo tagajärgede parandamisele, mitte niivõrd süüdlase karistamisele. Selleks tuuakse kokku kõik osalised – kannatanu, teo toimepanija ja vajadusel ka kogukond – ning luuakse võimalus avatud dialoogiks ja kahju heastamiseks. See aitab kannatanul saada tagasi rahu, toetab teo toimepanijat vastutuse võtmisel ja võimaldab taastada sotsiaalse tasakaalu kogukonnas. 

Igal inimesel on õigus aktiivselt kaasa rääkida temaga seotud probleemide lahendamisel: erimeelsuste korral peaks kõik osalised võrdselt ära kuulama ja kaasama.

Eestis on senini räägitudki peamiselt taastavast õigusest, mis omakorda on tekitanud küsimuse, kuivõrd saaks seda rakendada näiteks haridus- ja sotsiaalvaldkonnas, aga ka laiemalt igas organisatsioonis ning kogu ühiskonnas. Taastav õigus võeti algselt kasutusele vanglates ja aastaid hiljem hakati asjaomase reformi käigus selle meetodeid rakendama mittekaristavate meetmetena alaealiste õigusrikkujate erikohtlemisel (vt näidet). Taastavat õigust kasutataksegi peamiselt kriminaalõiguses, kus see on karistuse alternatiiv või karistuse kõrval rakendatav lisameede. 

Näide

Viieteistkümneaastane noor on läinud klassikaaslasele kallale ja tekitanud kehavigastusi. Kannatada saanud noore vanemad pöörduvad politseisse, kus alustatakse kriminaalasi.

Mitu kuud hiljem jõuab toimik prokuratuuri. Prokurör otsustab selle juhtumi korral rakendada vahendust kui taastava õiguse meetodit. Kumbki noor kohtub erapooletu vahendajaga, seejärel kohtutakse ühiselt, et rääkida juhtunust ja selle mõjust ning sellest, kuidas kahju heastada, aga ka kindlustada, et edaspidi selliseid olukordi ei juhtuks. Prokurör hindab, kas mõjutusmeede oli piisav või tuleb teo toime pannud noorele määrata lisaks mõni teise meetme rakendamine.

Taastav praktika (ingl restorative practices) on laiem mõiste, mis tähistab mitmesuguseid tööriistu ja meetodeid, mida saab kasutada mitte ainult õigusrikkumiste, vaid ka argielu konfliktide ja suhete halvenemise korral ning ka nende ennetamiseks. Taastav õigus on ennekõike seotud kriminaal-justiitssüsteemiga, kuid taastav praktika kõnetab ka teiste valdkondade asutusi ja spetsialiste. See hõlmab ennetustööd ja konfliktide lahendamist erinevates olukordades. 

Taastavat praktikat kasutatakse sageli koolides, töökohtadel, aga ka perekondades, kogukondades ja muudes sotsiaalsetes süsteemides, et toetada tugevate suhete loomist, vajadusel neid parandada ja harmoonia kujundada. Eesmärk on edendada suhtlemist, kuulamist, koostööd ja vastutustunnet. Taastava praktika meetodid võivad olla formaalsed (nagu vahendus või aruteluringid) või mitteformaalsed (näiteks igapäevased vestlused, mis aitavad konflikte ennetada).

Näide

Ettevõttes on tavaks korraldada iga hooaja alguses ja lõppedes aruteluringid, kus kõik osalejad saavad jagada tagasi- ja edasivaadet hooajale, oma mõtteid-tundeid ning seda, mida nad vajavad, et järgmine hooaeg oleks edukas ja motiveeriv. Ettevõtte kogemus kinnitab, et selline mõtete jagamine aitab tugevdada tiimiliikmete suhteid, õppida üksteise mõtteid kuulama ja võtta vastutus ühiste vajaduste täitmise eest.

Taastav käsitlus (ingl restorative approach) on mõtteviis ja filosoofia, mis näeb ette konfliktide ning õigusrikkumiste lahendamist või käsitlemist dialoogi, kaasamise ja kahju heastamise kaudu. See on kõige laiem mõiste, mis hõlmab nii taastava õiguse, taastava praktika kui ka igapäevaelu võimalusi, kuidas taastavat mõtteviisi rakendada. Taastav käsitlus tugineb arusaamale, et kõik, keda konflikt või kahju mõjutab, peaksid olema kaasatud ja ära kuulatud, lahendused aga peaks viima tervendamise ning vastutuse võtmiseni. See hõlmab ka ennetavat tööd ja suhete tugevdamist.

Näide

Taastav käsitlus koolisüsteemis võiks hõlmata taastavaid aruteluringe ja vahendamist probleemide lahendamiseks ning ka üldist suhtlus- ja käitumiskultuuri, mis soodustab avatud suhtlemist, kaasamist ja koostööd kogu koolis.

Kui noor on sobimatu käitumise tõttu koolist kõrvaldatud, siis peetakse temaga taastav vestlus, tema klassikaaslastega taastav aruteluring, samamoodi ka õpetajatega. Kui noor ükskord klassi naaseb, siis korratakse sama tegevust, et toetada nii selle ühe noore kooli naasmist kui ka ülejäänud klassi ja õpetajate toimetulekut ning omavahelisi suhteid.

Kõik kolm kontseptsiooni toimivad koos, edendades õiglust, vastutust ja tervenemist nii kogukondades kui ka suhetes.

Miks on taastav käsitlus oluline?

Taastav käsitlus keskendub pigem kahju heastamisele kui süüdlase karistamisele. See põhineb ideel, et teistele kahju tekitamine ei ole pelgalt seaduserikkumine, vaid kahjustab ka inimsuheteid ja kogukonna tasakaalu. Traditsioonilises karistussüsteemis keskendutakse süüdlasele ja tema tegudele, jättes sageli kõrvale kannatanud, nende lähedased ja kogukonna. Taastav käsitlusviis seevastu peab silmas kõiki osalisi – kannatanut, õigusrikkujat ja kogukonda –, andes neile võimaluse osaleda lahenduse leidmises ning aidata kaasa suhete taastamisele.

Kõik kolm kontseptsiooni toimivad koos, edendades õiglust, vastutust ja tervenemist nii kogukondades kui ka suhetes.

Taastava õiguse üks põhiprintsiip on, et lahendus peaks tulema neilt, keda olukord kõige enam mõjutab. Taastava õiguse teerajaja Howard Zehr (2015) on rõhutanud, et taastava õiguse põhimõtte kohaselt peavad need, keda juhtunu on kõige enam mõjutanud, saama osaleda selle lahendamises. See muudab taastava käsitluse väga isiklikuks ja kaasavaks, sest inimene saab võimaluse, et teda kuulatakse ja ta saab osaleda enda või kogukonna probleemi lahendamises. Ta saab jagada juhtunu mõju ja oma vajadusi, et elus edasi liikuda. Kui probleemide lahendamisse on kaasatud kõik osalised, põhinevad lahendused enamasti nende endi vajadustel, on põhjalikumad ja püsivamad. Enamasti ootab nii kannatanu kui ka ühiskond, et teo toimepanija võtaks vastutuse oma tegude eest. Traditsioonilise käsitluse korral tähendab see enamasti karistuse saamist ja selle ära kandmist, taastava käsitlusviisi rakendamisel aga on tal võimalus aktiivselt kaasa aidata kahju heastamisele ja õppida sellest kogemusest ehk võtta päriselt vastutus kahju eest.

Olen praktikas näinud omajagu lugusid, kui taastav käsitlus on aidanud noortel taastada suhted kogukonnas. Ka uuringud on näidanud, et see aitab vähendada korduvaid õigusrikkumisi ja toetada noorte arengut. Kui noor osaleb protsessis, kus tema teo tagajärjed toob välja teine inimene, tunneb ta suuremat vastutust oma tegude eest ja on motiveeritum oma käitumist korrigeerima. 

Oluline on aidata kogukonna liikmetel kasutada oma õigust osaleda neid mõjutavate konfliktide lahendamises, olgu see kogukonna konflikt, erimeelsus töökeskkonnas, koolikiusamine või peretüli.

Taastav käsitlus ei peaks olema üksnes vähestele valikuliselt pakutav lahendus, vaid õigus, mis kuulub igaühele. Iga inimene, keda mõni konflikt, kuritegu või kahju mõjutab, peaks saama hääleõiguse selle lahendamisel. See kehtib ka lähedaste ja laiema kogukonna kohta, kes sageli võivad olla kaudselt mõjutatud. Olen näinud olukordi, kus kooli töötaja, lastekaitsetöötaja, politseinik, prokurör või nõustaja otsustab asjaosaliste noorte või täiskasvanute, jättes nad ilma osalemise võimalusest, mida võib-olla neil on just vaja olukorrast taastumiseks.

Inimõiguste advokaat Bryan Stevenson (2014) on öelnud: „Igaüks meist on enamat kui see halvim, mida oleme kunagi teinud.“ Taastav käsitlusviis kinnitab seda põhimõtet: see ei määra inimest tema eksimuste järgi, vaid annab talle võimaluse osaleda lahenduse leidmises ja kahju heastamises. Tegu ei määra inimest. Taastava käsitluse keskmes on usk, et iga inimene väärib teist võimalust ja õiglust tuleb kohaldada inimväärikust austavalt ja tervenemist võimaldavalt.

Taastava käsitluse mõned rakendamisvõimalused

Inimestega töötavatel spetsialistidel on oluline aidata kogukonna liikmetel kasutada oma õigust osaleda neid mõjutavate konfliktide lahendamises, olgu see kogukonna konflikt, erimeelsus töökeskkonnas, koolikiusamine või peretüli. Toon selle kohta mõned näited.

Lastekaitsetöötajad puutuvad kokku perekondadega, kus lapsevanematel on erimeelsusi või on neil lahkhelisid laste ja teismelistega. Taastav käsitlus on üks võimalus toetada perekonda, et nad saaksid jagada ja kuulda, kuidas olukord on iga pereliiget mõjutanud, ning leida lahendus, mis aitab suhteid tervendada. See võimaldab ennetada suuremate konfliktide tekkimist.

Taastav käsitlus keskendub pigem kahju heastamisele kui süüdlase karistamisele.

Taastavat käsitlusviisi saab rakendada ka noorsootöös. Noored saavad õppida, kuidas oma tegude eest vastutus võtta ja seda, et konfliktide lahendamine on isikliku kasvu osa.

Taastava praktika ja käsitluse juurutamine igapäevaelus või kollektiivis on mitmeti kasulik. See aitab luua suhteid ja muuta need paremaks, keskendudes avatud ja ausale suhtlemisele ning konfliktide rahumeelsele lahendamisele. Kui inimesed tunnevad, et neid on kuulda võetud ja nende vajadustega arvestatakse, suureneb usaldus ning üksteisemõistmine, mis omakorda vähendab pingeid. Kui erimeelsused ka tekivad, suudetakse neid tõhusamalt lahendada. Kollektiivis aitab taastav käsitlusviis kaasa koostöövalmiduse suurendamisele, sest loob toetavama ja kaasavama keskkonna, kus tuntakse end väärtustatuna ning julgetakse oma mõtteid avaldada.

Kui õpitakse nägema asju teise inimese vaatenurgast ja mõistakse, kuidas enda käitumine võib teisi mõjutada, vähenevad pingeallikad.

Taastav praktika võimaldab probleeme ennetada, arendades empaatiat ja arusaamist. Kui õpitakse nägema asju teise inimese vaatenurgast ja mõistakse, kuidas enda käitumine võib teisi mõjutada, vähenevad pingeallikad. Taastav käsitlus aitab kaasa ka isiklikule arengule, suurendades eneseteadlikkust ja emotsionaalset intelligentsust, mis on olulised oskused nii tööelus kui ka isiklikes suhetes.

Väärtused ja põhimõtted

Taastava käsitluse keskmes on olulised väärtused, mis loovad õiglasema ja hoolivama ühiskonna aluse. 

• Vastutus. Oma tegude tagajärgedega tuleb silmitsi seista ja nende lahendamisele aktiivselt kaasa aidata. Taastav käsitlus ei keskendu ainult süüle ja karistusele, vaid paneb rõhku sellele, et osalised mõistaksid oma tegevuse mõju teistele ning püüaksid heastada tekitatud kahju. Protsessi korraldaja ehk vahendaja vastutab aga selle eest, et asjaosalised saaksid osaleda turvalises protsessis, kus tagatakse taastavatest põhimõtetest ja väärtustest kinnipidamine. 
• Kogukond ja kuuluvustunne. Taastav õigus lähtub arusaamast, et konflikti lahendamine peab taastama ja tugevdama suhteid, mitte neid lõhkuma. 
• Dialoog ja koostöö. Avatud suhtlemise kaudu saab igaüks väljendada oma tundeid, vajadusi ja ootusi, mis võimaldab paremini mõista teineteise vaatenurki. 
• Austus ja inimväärikus. Kõik osalised väärivad õiglast ja lugupidavat kohtlemist olukorrast olenemata. See loob aluse lahendustele, mis toovad tõelise õigluse ja võimaluse saavutada rahu, mitte lihtsalt saada karistuse.

Taastava käsitlusviisi põhimõtete hulgas rõhutatakse esiteks suhete taastamist ja kahju heastamist, aga ka kaasamist, sest nii kannatanu ja teo toimepanija või konfliktis osalejad kui ka teised seotud inimesed on protsessi lahutamatud osalised. Osalemine peab olema vabatahtlik, ilma sunnita, et lahenduste leidmine oleks siiras. Osaluse põhimõte tähendab, et kõigil osalistel on võimalus oma vaatenurkadest rääkida ja protsessis aktiivselt kaasa lüüa. Lõpuks nõuab taastav protsess pühendumust, sest pikaajaliste ja kestvate lahenduste saavutamine eeldab osaliste täielikku kaasatust ja vastutustundlikkust. Need põhimõtted tagavad, et käsitlusviis on inimlik ja keskendub suhete tervendamisele.

Taastava praktika meetodid

Taastavas praktikas kasutatakse erinevaid meetodeid. Kõige enam on levinud vahendus (ingl mediation), kus kannatanu ja teo toimepanija või konflikti osalised kohtuvad neutraalses keskkonnas, et arutada konflikti või õigusrikkumise tagajärgi ning leida kahju heastamise ja edasiliikumise võimalusi. Selle kõrval on Eestis viimastel aastatel rakendatud ka taastavat aruteluringi. See võidakse korraldada ennetavalt või mõne juhtumi järel. Viimasel juhul on ringis osalejad mitte otseselt sündmuses kannatanud, vaid näiteks lähedased, juhtunuga seotud spetsialistid või kogukonna liikmed.

Alates 2007. aastast on kriminaalmenetluse raames rakendatud vahendusmenetlust (varasem nimetus „lepitusmenetlus“) nii lähisuhtevägivalla juhtumites kui ka võõraste inimeste vahel aset leidnud õigusrikkumistes. Viimast võiks kindlasti rohkem rakendada, sest see, et inimesed omavahel ei tunne, ei tähenda, et kõnealune protsess ei võiks anda kannatanule vastuseid või tuua rahu. 

Taastava käsitluse põhimõtted tagavad, et käsitlusviis on inimlik ja keskendub suhete tervendamisele.

Viimastel aastatel on taastava õiguse meetodeid jõudsalt rakendatud ka alaealiste juhtumites. Kindlasti on seal veel suur potentsiaal, kuhu areneda, olgu need kuni 14-aastased teo toimepanijad või juhtumid, mille korral saab jätta kuriteomenetluse algatamata. 

Maailmas on taastava käsitluse meetodite rakendamine andnud häid tulemusi delikaatsete juhtumite korral, näiteks surmaga lõppenud või seksuaalvägivalla juhtumid. See aga ei tähenda, et kõnealuste juhtumite korral ei peaks õigussüsteemi tavapäraseid meetmeid rakendama, kuid eelkõige kannatanutele mõeldes tuleks pakkuda seda käsitlusviisi, et toetada võimalust neil rahu teha ja edasi liikuda. Taastavaid aruteluringe saab pakkuda kogukondadele, kui sinna kuulunud noor või täiskasvanu on ajutiselt elanud eemal ja on kogukonda naasmas näiteks kinnisest asutusest, raviasutusest või mujalt. 

Tähtis on, et ükskõik, millist taastava käsitluse meetodit ja millise juhtumi korral rakendatakse, peetakse kinni taastava käsitluse väärtustest ja põhimõtetest.

Kuidas muuta taastav käsitlus igaühele kättesaadavaks?

Vaatamata sellele, et taastav käsitlus pakub mitmesuguseid eeliseid, on ka sellel teekonnal proovikive. Üks nendest on kindlasti nii sotsiaaltöötajate, õigussüsteemi töötajate kui ka laiemalt ühiskonna vähene teadlikkus. Tihti ei teata, et taastav käsitlus on olemas, või arvatakse, et see on keeruline ja kulukas või eeldatakse, et töös olev juhtum ei sobi. Teadlikkus on aastatega kindlasti paranenud, kuid ikka on oluline seda edendada. Nõnda muudame kogukonnad ja ühiskonna tervemaks.

Taastav käsitlus keskendub vastutuse, tervenemise ja kaasamise kaudu õigluse saavutamisele. Kui taastav käsitlus muutub inimestega töötamisel ja ühiskonnas laiemalt tavaliseks, on võimalik kujundada õiglasem ja sidusam maailm, kus konflikte ei lahendata üksnes karistuse, vaid ka tervenemise kaudu.

Kutsun üles mõtlema, kuidas taastavat käsitlust võiks igapäevaelus, töökohtades ja kogukondades paremini rakendada. See ei ole kauge teooria, vaid praktiline lahendus, mis annab igaühele hääle ja õiguse õiglasemale tulevikule.

Lisainfot taastava käsitluse rakendamise kohta Eestis ja koolitusvõimaluste kohta saab, kirjutades meiliaadressil annegrete@ruacrew.ee või külastades RuaCrew kodulehte.

Lisalugemist

• European Forum for Restorative Justice veebileht.
• Johanson, A. (2022). Taastava õiguse taskusaamat. Justiitsministeerium ja sotsiaalkindlustusamet. 
• Stevenson, B. (2014). Just Mercy: A Story of Justice and Redemption. Spiegel & Grau. 
• Zehr, H. (2015). The Little Book of Restorative Justice. Skyhorse Publishing.