Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõpe valmistab tegutsema laste huvides

Korraldus

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe õppekaval saab Tallinna Ülikoolis õppida alates 2002. aastast. Õppekava on aastate jooksul arendatud, et see täidaks üliõpilaste, tööandjate ja teiste osaliste vajadusi ning ootusi. Arvestatud on ka välishindajate soovitusi. Praegust õppekava on ulatuslikult muudetud aastal 2016, uus analüüs ja nüüdisajastamine ootab ees 2022. aastal.

Ingrid Sindi
Ingrid Sindi, Ph.D
sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppekava kuraator

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe õppekaval saab Tallinna Ülikoolis õppida alates 2002. aastast. Õppekava on aastate jooksul arendatud, et see täidaks üliõpilaste, tööandjate ja teiste osaliste vajadusi ning ootusi. Arvestatud on ka välishindajate soovitusi. Praegust õppekava on ulatuslikult muudetud aastal 2016, uus analüüs ja nüüdisajastamine ootab ees 2022. aastal.

Nagu ka õppekava nimi viitab, hõlmab see kaht eriala: sotsiaalpedagoogikat ja lastekaitset. Senised hindamised ja ka vilistlaste praktilised kogemused näitavad, et selline lõimitud lähenemine õigustab end. Sotsiaalpedagoogid ja lastekaitsetöötajad tegutsevad enamasti erinevates oludes ning neil on vaja eriomaseid teadmisi ja oskusi. Siiski eeldab mõlema amet, et silmas peetaks eelkõige laste, aga ka nende perede vajadusi, õigusi, heaolu ja huve. Ühine ettevalmistus ja koosõppimine ülikoolis toetab tulevast koostööd.

Õppekavas on erialasid ühendavaid aineid, mis toetavad sarnaste teadmiste kujunemist ja loovad eeldused koostööks (nt ained, kus käsitletakse laste hoolekannet ja heaolu eri keskkondades, perepoliitikat, laste õigusi ning laste ja perede tugevatel külgedel põhinevat kaasamist). Õppekava eriainete valikul on lähtutud nii sotsiaalpedagoogika kui ka sotsiaaltöö kutsestandardist (spetsialiseerumine lastekaitsele) ning akadeemilisest teadmusest.

Teooria ja praktika on tihedalt lõimitud. Praktika on õppe oluline osa, see toimub erinevates asutustes, võimaluse korral ka välisriikides. Õppurid saavad süsteemse ülevaate sotsiaalpedagoogikast ja lastekaitsetööst, õpivad edendama teaduslikku mõtlemist, süvenema probleemidesse ja neid analüüsima. Valmidust erialaseks tööks toetab spetsialiseerumine sotsiaalpedagoogikale või lastekaitsele. Õpinguid võib jätkata doktoriõppes.

Pidevalt muutuv ja arenev ühiskond eeldab paindlikkust ka õppetöös: õppejõudude ja tudengite kohanemist, analüüsimist ning isegi teistmoodi mõtlemist. Toetudes eriolukorra kogemusele, kui silmast silma kontakt oli piiratud, rakendatakse nüüd õppetöös veebikeskkondi ja digilahendusi varasemaga võrreldes rohkem. See mõjutab ka õppekavade arengut: uusi võimalusi tuleb väärtustada ning pöörata tähelepanu ka klienditöös digilahenduste kasutamise õpetamisele.

Oleme kogenud, et ka veebi vahendusel saab teha tööd laste ja peredega. Üksnes veebi teel suheldes aga võivad tähelepanuta jääda olulised sotsiaalsed probleemid, laste ja perede abivajadus või selle märgid. Õppekava kujundamisel tuleb silmas pidada, et käsitletaks usaldusliku koostöösuhte kujunemise põhialuseid, aga ka uute lähenemiste rakendamist, sh klienditööd veebi vahendusel. Erialaga seotud probleemide analüüs on olnud ja on õppetöös alati tähtis, et lõpetajad oskaksid märgata abi vajavat last, leida sobiva toetusvõimaluse ning arendada teenuseid ühiskonna ja üksikisiku vajaduste alusel.


Artikkel ilmus ajakirja erinumbris 30 aastat sotsiaaltöö õpetamist Tallinna Ülikoolis