RFK katsetamisest taastusravis ja rehabilitatsioonis

 

 

 

 

 

 

---

Projekti töökorraldus

Projekti eestvedajaks oli Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, 2019. aasta algusest võttis tegevuste koordineerimise üle sotsiaalkindlustusamet. Koostöös sotsiaalministeeriumi ja ekspertidega seati järgmised ülesanded:

1. Katsetada RFK-le tugineva rehabilitatsioonitsükli rakendamist (Rehab-Cycle and ICF-based Documentation Tools), et töötada välja ühtlustatud tööprotsessid funktsioneerimisvõime ja teenustega saavutatud tulemuste hindamiseks Eesti rehabilitatsiooniasutustes.
2. Jälgida kliendi teekonda alates taastusravi või rehabilitatsiooniga alustamisest kuni tulemuste hindamise ja protsessi lõpetamiseni. Töövahendina kasutati elektroonilise hindamis- ja dokumenteerimiskeskkonna prototüüpi.
3. Vähendada korduvaid hindamisi ja pakkuda välja lahendus, mille abil kliendi hindamistulemusi saaks hõlpsasti jälgida.
4. Sama hindamise käigus selgitada välja, kas inimene vajab abivahendit, ja parandada abivahendite määramise korda.

Nende ülesannete täitmiseks töötasid eksperdid ja projekti meeskond välja katseprojekti kontseptsiooni ja tööprotsessi. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) ja BitWeb OÜ koostöös loodi elektrooniline keskkond ehk prototüüp.

Riigihankega valiti projekti viis teenuseosutajat: SA Pärnu Haigla, AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus, Põlva Haigla AS, Dorpat Tervis OÜ, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Kogemuskohtumistel ja töökoosolekutel osalesid teenuseosutajad, eksperdid, taastusarstid, sotsiaalministeeriumi, haigekassa, sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa esindajad ning projekti kaasatud töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad. Moodustati ka ekspertmeeskond.

Projekti kaasati 36 täisealist klienti: 18 pea- või seljaajutraumaga või insuldi diagnoosiga inimest, kes said taastusravi, ning 18 liikumis- või liitpuudega inimest, kes said tööalast või sotsiaalset rehabilitatsiooni. Nii taastusravis kui ka rehabilitatsioonis järgiti kindlat tööprotsessi. Taastusravi kaudu projektini jõudnud klientidel oli võimalik pärast taastusravi tsükli lõppu liikuda vajaduse korral kohe edasi rehabilitatsioonisüsteemi, sealjuures ei pidanud kliendil olema enne hinnatud töövõime või määratud puue.

Katsetamise protsess ehitati üles järgmiselt:

1. samm: inimese funktsioneerimisvõime hindamine, kasutades puude- või haigusspetsiifilisi tõenduspõhiseid RFK lühivorme ehk koodikomplekte (ingl core set). Soovi korral võis taastusravi- või rehabilitatsioonimeeskond kasutada vabalt valitud koode kogu klassifikatsioonist;
2. samm: teenuse üldeesmärgi ja alaeesmärkide seadmine koos kliendiga;
3. samm: meeskonnatööna hindamistulemuste fikseerimine, eesmärkide seostamine RFK koodidega, sekkumiste plaanimine ja tegevuskava koostamine;
4. samm: tegevuskava kooskõlastamine ja korrigeerimine koos kliendiga;
5. samm: taastusravi- või rehabilitatsiooniteenuse osutamine;
6. samm: sekkumiste tulemuste vahe- ja lõpphindamine tegevuskavasse valitud koodide alusel;
7. samm: a) kliendi seostamine taastusravi järel sotsiaalkindlustusametiga või töötukassaga rehabilitatsiooniteenuse taotlemiseks; b) protsessi lõpetamine.

Katsetamist analüüsiti ja seda võrreldi kehtiva riikliku süsteemi ning kõigi kaasatud asutuste tööprotsessidega. Ekspertide ja taastusarstide osalus pakkus laiemat riigisisest ja rahvusvahelist kogemust, mida võrreldi ja täiendati projekti tulemustega. Oluline oli ka ekspertide metoodiline toetus teenuseosutajatele.

Esialgsed tulemused

Esmase ülevaate saamiseks võib välja tuua peamise RFK rakendamise kasu, mida katseprojekt kinnitas.

• RFK kasutamine soodustab terviklikku lähenemist kliendile.
• Kliendi rehabilitatsiooni eesmärkide seostamine RFKga muudab need konkreetseks ja mõõdetavaks nii meeskonna kui ka kliendi jaoks.
• Teenuse tulemusi on võimalik selgelt mõõta. Teenusteülene RFK rakendamine võimaldab tulemusi jälgida nii asutuse kui ka riigi tasandil. Jälgida saab ka väiksemaid muutusi kliendi funktsioneerimisvõimes, mis muidu võiksid jääda tähelepanuta.
• RFK-l põhinev hindamistulemuste fikseerimine ja andmete vahetamine võimaldab vähendada dubleerivaid hindamisi. Näiteks järgmise teenuse vajaduse hindamist, kui eelneva teenuse lõpus on antud põhjalik hinnang, mille tulemused on fikseeritud standarditud kujul ja on kättesaadavad nii teenuse rahastajale kui ka järgmisele teenuseosutajale.
• RFK on ühtmoodi mõistetav ja rahvusvaheliselt kasutatav.

Olulisemate RFK kasutamise puudustena tõi projekt välja järgmise.

• Suureneb meeskonnatöö maht. Meeskonnatöö peab olema osa teenusest ja vajab piisavat rahastust nii taastusravis kui ka rehabilitatsioonis.
• RFK-skaalale tuginevate määrajate valik on meeskondadele keeruline ning seetõttu võib probleemi ulatusele antav hinnang sõltuda hindava spetsialisti oskustest.
• RFK annab eeldused ühise keele kasutamiseks kõigis rehabilitatsioonivaldkondades, kuid selle saavutamiseks on vaja RFK süsteemiülest rakendamist; tõhusat koostööd tervishoiu, töö- ja sotsiaalvaldkonna vahel ning infosüsteeme.
• Teenuseosutajad alati ei usalda eelmise teenuse osutamisel koondatud infot, mistõttu jätkatakse hindamiste dubleerimist.

Võttes arvesse katseprojekti kogemusi ja ekspertmeeskonna ettepanekuid, mis toetuvad olemasolevatele protsessidele, teaduskirjandusele ja analüüsidele, tegi projekti meeskond sotsiaalministeeriumile ettepaneku alustada ettevalmistusi RFK kasutuselevõtuks valdkondade üleselt, st taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis.

RFK rakendamise ja arendamise toetuseks tuleks moodustada töögrupp ning rakendada RFKd suurema sihtrühmaga, sest see on kasutatav kõigi sihtrühmade puhul kogu elukaare ulatuses. Tuleks alustada läbirääkimisi kõrgkoolidega ja erialaliitudega, et integreerida eri õppekavadesse RFK-alased moodulid ja ühtlustada olemasolevad moodulid õppekavades.

---

Katseprojekti edasise rakendamise kululiikidest, rakendamise riskidest ja nende maandamisest esitab põhjalikuma ülevaate projekti lõppraport, mis on leitav sotsiaalkindlustusameti kodulehelt:www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Projektid/rfk_loppraport_aprill2020.pdf.