Puudega isikute hooldus
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond on koostanud ülevaate puudega lastest ja täisealistest, kelle eest kohalikud omavalitsused maksid aastail 2016–2020 hooldajatoetust, samuti nende hooldajatest ning puudega inimeste hooldamisega seotud kulutustest.
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond
Sotsiaalhoolekande seaduse § 26 kohaselt seab kohaliku omavalitsuse üksus inimese taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hooldust teostab kohaliku omavalitsuse üksuse määratud inimene, kellele üldjuhul makstakse ka toetust. Puudega laste hooldamise eest toetuse maksmist korraldab samuti kohaliku omavalitsuse üksus. Toetust makstakse puudega lapse vanemale, eestkostjale või hoolduslepingu alusel last hooldavale isikule.
2020. aasta lõpus oli 10 988 puudega inimest, kelle hooldamise eest maksti nende hooldajatele toetust (joonis 1). Vanuse järgi 90,2% olid täisealised ja 9,8% lapsed.
2020. aasta lõpuks vähenes võrreldes 2019. aasta lõpuga hooldatavate laste arv 11,2% ehk 135 lapse võrra ning täisealiste hooldatavate arv 1,2% ehk 124 inimese võrra. Kokkuvõttes aga oli 2020. aasta lõpus hooldamisel 425 inimest vähem ehk 3,7% vähem kui 2016. aasta lõpus. Täisealiste hooldatavate arv vähenes 96 inimese võrra ehk 1,0% ja laste arv 329 inimese võrra ehk 23,5%.
Hooldatavad soo ja vanuse järgi
Valdav osa täisealistest hooldatavatest on vanemaealised. Aasta lõpus 2020 oli peaaegu kolm neljandikku (74,3%) täisealistest hooldatavatest vähemalt 65-aastased, kusjuures vähemalt 80-aastaseid oli kõigist täisealistest hooldatavatest 42,9% (tabel 1) ning nende osatähtsus täiealiste hooldatavate hulgas suureneb pidevalt. Võrreldes 2016. aastaga suurenes vähemalt 80-aastaste arv 371 inimese võrra ehk 9,6% ning osatähtsus täisealistest hooldatavatest 4,1 protsendipunkti.
Alates 2018. aastast on vähenenud hooldatavate laste arv kõigis vanuserühmades. Võrreldes 2016. aastaga vähenes protsentuaalselt kõige rohkem kuni 6-aastaste laste arv (39,9% ehk 133 lapse võrra) ning absoluutarvudes 7–15-aastaste laste arv (157 lapse võrra ehk 16,5%).
Nii laste kui ka 18–64-aastaste hooldatavate hulgas on rohkem mehi, kuid vähemalt 65-aastaste seas on ülekaalus naised (2020. aastal 68,2%). Seda saab põhjendada naiste suurema arvuga pensioniealiste hulgas.
Puudega inimeste hooldajad
Puudega inimeste hooldajaid oli 2020. aasta lõpus 10 296, neist täisealiste isikute hooldajaid 9312 ja laste hooldajaid 1010. Keskmiselt oli ühel hooldajal 1,07 hooldatavat ehk sama palju kui 2019. aastal, kuid veidi vähem kui aastatel 2016‒2018 (1,08 hooldatavat).
Hooldajate osatähtsus, kelle eest maksti sotsiaalmaksu[1], on olnud vaadeldaval ajavahemikul suhteliselt stabiilne. Väike vähenemine on toimunud alates 2018. aastast. Sotsiaalmaksu maksti 2020. aasta lõpus 1722 hooldaja eest, mis on 16,7% hooldajatoetuse saajate üldarvust või 25,6% 18–64-aastasest hooldajatoetuse saajatest.
Täisealiste isikute hooldajate osatähtsus, kelle eest kohaliku omavalitsuse üksused maksid sotsiaalmaksu, oli mõnevõrra väiksem, moodustades 14,2% kõigist hooldajatest ning 23,1% 16–64-aastastest hooldajatest.
Laste hooldajate osatähtsus, kelle eest kohaliku omavalitsuse üksused maksid sotsiaalmaksu, on tunduvalt suurem (39,2% kõigist hooldajatest ja 39,6% 18–64-aastasest hooldajatoetuse saajatest). Kuni 2018. aasta lõpuni see vähenes ja alates 2019. aastast hakkas suurenema (tabel 2).
2020. aasta lõpus puudega täisealiste isikute hooldajatest 38,3% olid vähemalt 65-aastased. Puudega täisealiste isikute hooldajatest olid 70,3% naised.
Puudega laste hooldajatest 98,9% olid 18–64-aastased ning soo järgi on laste hooldajatest enamik naised: 92,0% (tabel 3 ja joonis 2).
Puudega isikute hooldamisega seotud kulutused
Kulutused puudega isikute hooldamiseks olid 2020. aastal 10 389 492 eurot, millest toetus puudega isikute hooldamise eest moodustas 6 717 385 eurot ehk 64,7% ja hooldajate eest makstud sotsiaalmaks 3 672 106 eurot ehk 35,3% (tabel 4).
Puudega täisealiste isikute hooldamise toetuseks kulus 5 722 179 eurot ja puudega laste hooldamiseks 995 206 eurot.
Nendele summadele lisandus puudega isikute hooldajate eest makstav sotsiaalmaks. Puudega täisealiste isikute hooldajate eest maksti sotsiaalmaksu 2 793 975 eurot ja puudega laste hooldajate eest 878 131 eurot.
Kulutused toetuse maksmiseks puudega laste hooldamise eest kasvasid 2020. aastal võrreldes 2016. aastaga 20,6% ehk 169 753 eurot. Kulutused toetuse maksmiseks puudega täisealiste isikute hooldamise eest kasvasid 75,1% ehk 2 453 432 eurot. Mõlemal juhul toimus kasv ainult keskmise väljamakse suurenemise arvel.
Hooldajate eest makstud sotsiaalmaksu summa suurenes vaadeldaval perioodil (2020. aastal võrreldes 2016. aastaga) hooldajatele makstud toetustest aeglasemalt: 23,5% ehk 699 222 eurot. Suurenemine on toimunud sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse kasvu arvel (128,7 eurolt 178,2 eurole).
Keskmise väljamakse suurus 2020. aastal oli 50,56 eurot, sh täisealiste isikute hooldajale 48,05 eurot ja laste hooldajale 72,33 eurot.
Võrreldes 2016. aastaga, suurenes keskmine väljamakse 72,7% ehk 21,29 eurot, sh täisealiste isikute hooldamise eest 79% ehk 21,54 eurot ning laste hooldamise eest 41,3% ehk 22,61 eurot (tabel 5).
Ühe hooldaja kohta, kelle eest maksti sotsialamaksu, oli arvestuslik sotsiaalmaksu summa 2020. aastal 1668 eurot, mis on 41,8% suurem, kui 2016. aastal (tabel 6).
Toetuse maksmine puudega isikute hooldamise eest kohaliku omavalitsuse üksustes
Nii nagu 2019. aastal, maksti ka 2020. aastal toetust puudega isikute hooldamise eest 76-s kohaliku omavalitsuse üksuses, sh täisealiste hooldamise eest 74-s (93,7% kõigist kohaliku omavalitsuse üksustest) ja laste hooldamise eest 73-s omavalitsuse üksuses (92,4% kõigist kohaliku omavalitsuse üksustest).
Toetust nii laste kui ka täisealiste isikute hooldamise eest maksti 71 omavalitsuses, kolmes ainult täisealiste ja kahes ainult laste hooldamise eest.
Ühe väljamakse arvestuslik keskmine suurus kohaliku omavalitsuse üksustes erineb kordades, ulatudes 2020. aastal 16 eurost 101,42 euroni (vahe 6,3 korda), vt tabel 7. Keskmisest (50,56 eurot) väiksemat toetust maksti 51-s kohaliku omavalitsuse üksuses, mis on 67,1% kõigist toetust maksnud kohaliku omavalitsuse üksustest.
Keskmine väljamakse suurus täisealiste isikute hooldamise eest oli samal aastal 48,05 eurot. Sellest väiksemat toetust maksti 52-s kohaliku omavalitsuse üksuses (70,3% täisealiste isikute hooldamise eest toetust maksnud KOV-idest). Kõige rohkem oli neid kohaliku omavalitsuse üksusi, kus väljamakse suurus oli 30–40 eurot (19 omavalitsust ehk 25,7% täisealiste hooldamise eest toetust maksnud KOV-idest (tabel 8 ja joonis 3).
Keskmine väljamakse laste hooldamise eest oli 72,33 eurot, ulatudes 20 eurost 212,50 euroni. Sellest väiksemat toetust maksti 46-s kohaliku omavalitsuse üksuses (63% laste hooldamise eest toetust maksnud KOV-idest). Kõige rohkem oli neid kohaliku omavalitsuse üksusi, kus väljamakse oli üle 80 euro (18 omavalitsust ehk 24,7%) ja vahemikus 40–50 eurot (17 omavalitsust ehk 23,3% laste hooldamise eest toetust maksnud KOV-idest).
[1] Sotsiaalmaksu § 6 lg 1 1 kohaselt maksab vald või linn sotsiaalmaksu Eestis elava isiku eest, kes hooldab puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni või hooldab puudega last ning kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni.