Põhjamaade konverents keskendus sotsiaaltööle kiirete muutuste keskel
Tänapäeval on muutused kiired ja sageli ootamatud. See toob sotsiaaltööski kaasa uued ülesanded, mille lahendamiseks tasub ka teiste kogemuste poole kiigata.
Kairiin Nuudi
ajakirja Sotsiaaltöö toimetaja
Huvi sotsiaaltöö akadeemilise ja professionaalse arengu vastu tõi eri riikide esindajad juuni keskpaigas Põhja-Norra kesköise päikese alla. Bodø linnas toimus 14.–16. juunini rahvusvaheline sotsiaaltöö konverents „Sotsiaaltöö proovikivid ja võimalused ühiskondlike muutuste keskel“, mida korraldasid Põhjamaade sotsiaaltöö teadusuuringute ühing (FORSA) ja Põhjamaade sotsiaaltööd õpetavate kõrgkoolide ühendus (NASSW). Konverentsil osalesid ka ajakirja toimetaja Kairiin Nuudi, toimetuse kolleegiumi liige Riina Kiik ja Tallinna ülikooli sotsiaaltöö lektor Kersti Kriisk.
„Ajad muutuvad, see on paratamatu. Kuid mõnikord on muutus tavapärasest kiirem“ oli konverentsi avakõnede kandev mõte. Olles kliimakriisis, pandeemiajärgses maailmas, kus Euroopas toimub sõda, võib olla kindel – see kõik paneb ja on juba pannud sotsiaaltöö proovile. Ebakindlus, hirm, ebavõrdsus, tõrjutus, vaesus, põgenike arvu suurenemine on praegune tegelikkus. Kuid selle võiks ehk lisada ka uutmoodi organiseerumise, uued solidaarsuse vormid ja lahendused. Kahel täispikal konverentsipäeval keskendutigi eelkõige sellele, kuidas uute suurte ülesannete kõrval näha ja leida ka uusi võimalusi.
Mitmekesine teemaring
Avasõnavõttudele järgnes peaesineja professor Walter Lorenzi ettekanne „Sotsiaaltöö volituste ümbermõtestamine“, mis keskendus „sotsiaalse“ tähenduse muutumisele ja lagunemisele ühiskonnas ning sellele, kuidas see mõjutab sotsiaaltööd. Lorenz tõi välja, et aina enam polariseeruvas maailmas tuleks „sotsiaalset“ näha kui miskit, mis tasakaalustab vastanduvaid vaateid ning huve ja loob nende vahel sidemeid.
Ettekandele järgnesid töötoad, mis kestsid päeva lõpuni. Töötubade teemad olid näiteks postkoloniaalne sotsiaaltöö, digitehnoloogiad sotsiaaltöös ning hoolekanne ja vaesus Põhjamaade mõistes. Pärastlõunal oli meil võimalus sotsiaaltöö teooriaid ja praktikat käsitlevas töötoas esitleda Sotsiaaltöö ajakirja ning tutvustada selle rolli Eesti sotsiaaltöös.
Teine konverentsipäev algas kahe sisuka ettekandega. Kohaliku ülikooli Nord sotsioloogiaprofessor Astri Dankertsen tutvustas uurimisprojekti, mis käsitles saamide majapidamist ja eluasemepoliitika mõju sellele. Projekti keskmes on koloniaalsuhete avaldumine igapäevaelus ja põlisrahvaste esindajate ning nende kogukondade võimestamise võimalused.
Töötubade teemad olid näiteks postkoloniaalne sotsiaaltöö, digitehnoloogiad sotsiaaltöös ning hoolekanne ja vaesus Põhjamaade mõistes.
Rootsi Linné ülikooli professori Philip Lalanderi uurimistöö keskmes on haavatavasse ja ebaturvalisse eluolusse sattunud inimesed. Ettekandes tutvustas ta nii rände- kui ka uimastisõltuvuse kogemusega inimeste teekondi süsteemides, mis on justkui loodud neid toetama, kuid neid eesmärke ei suudeta alati saavutada.
Päeva teises pooles toimus teiste seas ka töötuba „Kliimamuutus ja sotsiaaltöö“, kus arutleti näiteks asenduskodude laste värskes õhus vaba aja veetmise mõju üle, aga ka, kas sotsiaaltöötajatel on oma roll ühiskonna ettevalmistamisel kliimamuutuseks.
Kaks päeva Norra fjordide keskel
Kuigi Eestis valitses juuni keskel tõeline suvekuumus ja Bodøs võttis meid vastu kümnekraadine karge mägede õhk, kasutasime iga võimalust väljas jalutada ja nautida vaateid ning linna hubast õhustikku.
Bodø on modernne ja kompaktne linn, kus lennujaam, sadam ning rongijaam on kõik üksteisest jalutuskäigu kaugusel. Konverentsisaalidest avanes imeline vaade merele ja mägedele ning õnneks oli meil võimalus lisaks linnale saada osa ka seda ümbritsevast loodusest, kui võtsime ette paadimatka fjordidel. Ühtlasi õnnestus meil näha Saltsraumeni väinas esinevate maailma kiireimate mere tõusu-mõõnahoovuste põhjustatud veekeeriseid.
Linn asub põhjapolaarjoonest veidi kõrgemal, seega ei looju seal juuni algusest poole juulini öösel päike. Polaarpäeva tõttu kestis sumin konverentsihotelli vestibüülis hiliste öötundideni.