Pärnu haigla kujundab dementsusega patsiendi raviteekonna
Dementsusega patsientide ravi- ja hooldusvajadus on suur ning üsna keeruline. Sellele sihtrühmale teenuste osutamine vajab rohkem tähelepanu ja süsteemset käsitlust, et välja töötada patsientide terviklik raviteekond.
Pärnu haigla parendustegevuste projektijuht
Tervise arengu instituudi andmete kohaselt lisandus aastail 2019–2022 igal aastal vähemalt 500 uut dementsuse diagnoosiga patsienti, kes vajasid psühhiaatri ambulatoorset konsultatsiooni. Pärnu haiglas lisandub igal aastal vähemalt sada esmast dementsuse diagnoosiga patsienti. 2018. aastal oli Eestis dementsusega inimeste arv hinnanguliselt 22 942 ning prognoositakse, et aastaks 2050 on dementsusega inimesi Eestis juba 35 394 (Alzheimer Europe 2019).
Eriarstiabi, esmatasandi tervishoid ja sotsiaalteenused peavad olema lõimitud ning kogukond kaasatud.
Dementsusega patsientide ravi- ja hooldusvajadus hõlmab mitut etappi erinevates asutustes. Praegu ei ole abi terviklik ega rakendu vajaduse alusel. Puudub dementsusega patsientide standardkäsitlus ja protsessi osaliste tegevus ei ole selgelt defineeritud, mistõttu ei moodustu teenustest terviklikku raviteekonda. See omakorda põhjustab teenuste ebaühtlast jagunemist ja ebavõrdsust. Keerukust lisab veelgi patsiendi lähedaste vähene teadlikkus dementsust põhjustavatest haigustest ja nende ravivõimalustest, sageli ei märgata haigust õigel ajal, mis tähendab seisundi aladiagnoosimist, ravi hilinemist ja see omakorda elukvaliteedi tuntavat halvenemist. Võtmeroll õigeaegse diagnoosini jõudmisel on patsiendi lähedastel ning esmatasandi tervishoiu- ja hoolekandetöötajatel, kellel peab olema pädevus märgata dementsust juba varajases staadiumis ning vajadusel suunata inimene eriarsti juurde.
Pärnu haigla jälgib pidevalt tervishoiupoliitika ja üleilmseid arengusuundi ning oma töötajate kaudu panustame aktiivselt tervishoiupoliitika mõjutamisesse. Tervisekassa raviteekondade arendamise programmiga liitumine oli haigla jaoks loogiline samm, sest osalesime ka raviteekondade arendamise juhendi väljatöötamisel. Lähitulevikus muutub järjest tähtsamaks teenuste terviklikkus. Eriarstiabi, esmatasandi tervishoid ja sotsiaalteenused peavad olema lõimitud ning kogukond kaasatud.
Eesmärk on töötada tervisekassa kiirendiprogrammi toel välja dementsuse raviteekonna standard.
Koostöö kõigi partneritega on meie jaoks igapäevatöö lahutamatu osa. Näeme, et valdkonnas on kindlasti vaja muutusi, sest dementsus on kompleksne haigus, mis vajab rohkem tähelepanu ja süsteemset käsitlust, et patsiendid saaksid kõiki neile vajalikke teenuseid õigel ajal ning õiges kohas. Oluline on selgelt läbi mõelda kogu protsess, kõik tegevused ja eri osapoolte rollid, et dementsussündroomiga inimesed ei jääks märkamata ning nende lähedastele oleks tagatud piisav tugi. Samme selles suunas on juba ka tehtud – hea näide on Viljandi haigla mälukliiniku töö mäluhaiguse kahtlusega patsientide diagnoosimisel ja ravis ning dementsuse kompetentsikeskuse tegevus, mis aitab parandada teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest.
Projektimeeskonna eesmärk on töötada tervisekassa kiirendiprogrammi toel välja dementsuse raviteekonna standard, mida oleks kogu Eestis võimalik rakendada raviteekondande kujundamiseks. Projekti partnerid on Pärnu linnavalitus, Eesti perearstide selts, Kilingi-Nõmme tervise- ja hoolduskeskus ja Tammiste hooldekodu. Patsientide ja nende lähedaste kogemuse kaasamiseks aitab oma koostöövõrgustiku abil võimalusi leida dementsuse kompetentsikeskus.
Raviteekond tekitab tervikpildi
Terviklikke raviteekondi arendades soovitakse muuta raviteenused inimkesksemaks ja lõimitumaks ning tegevus tõhusamaks. Raviteekondade rakendamiseks on tervisekassa koostöös patsientide esindajate, teenuseosutajate, poliitikakujundajate ja tervishoiuekspertidega välja töötanud raviteekondade arendamise ja rakendamise praktilise juhendi.
Augustis 2024 alustasid kuus multidistsiplinaarset meeskonda kiirendiprogrammis. Programmi pääsenud projektid saavad tervisekassalt rahalist toetust, ideede elluviimiseks nõustavad meeskondi eksperdid ja mentorid. Viis kuud kestva kiirendiprogrammi lõpuks on iga meeskond kujundanud uue raviteekonna (standard), mida järgmises etapis hakatakse järele proovima.
Allikas: tervisekassa koduleht
Viidatud allikas
Alzheimer Europe. (2019). Dementia in Europe Yearbook 2019. Estimating the prevalence of dementia in Europe.