Nõuete aegumistähtajad ja aegumise taotlemine

---

Võlanõustamise käigus käsitletakse tihti ka seda, kas kliendi nõuded on või ei ole aegunud.

Seadusega on määratud kindel aeg, mille jooksul on võimalik võlgnikule nõudeid esitada või võla sissenõudmiseks õiguskaitsevahendeid kasutada. Võla või muu kohustuse aegumine võib olla õigussuhetes oluline asjaolu, sest seab piirangud, kui kaua on inimesel õigus nõuda oma õiguste tunnustamist või teise isiku vastutusele võtmist. Samuti määrab see teatud juhtudel, mis ajast alates on kohustatud isikul õigus keelduda oma kohustuste täitmisest.

Õige tähtaja selgeks tegemiseks on vaja teada rahalise nõude alust.

Nõuetele aegumistähtaja kehtestamise eesmärk on tagada õiguskindlus. See annab inimestele võimaluse, et nende kohustused ja vastutus ei jää lõputult kehtima, ning soodustab asjakohaste õiguskaitsevahendite kiiret rakendamist. Aegumistähtaegu ja nende kohaldamise tingimusi on oluline teada nii võlausaldajal, et tagada õigeaegne nõuete esitamine ja õiguste kaitse, kui ka võlgnikul, et kasutada võlakoormusest vabanemise võimalust.

Tähtajad on kindlaks määratud ka rahaliste kohustuste täitmisele. Need piiravad aega, mille jooksul võlausaldaja saab võlga nõuda. Kui tähtaeg möödub, võib võlgnik väita, et võlg on aegunud ja tal pole kohustust seda maksta.

Aegumistähtajad on erinevad

Tähtis on meeles pidada, et erinevate rahaliste nõuete korral kehtivad erinevad aegumistähtajad. Õige tähtaja selgeks tegemiseks on vaja teada rahalise nõude alust (nt tasumata elektriarve või hoopis bussitrahv) ning kas võlg on juba kohtu kaudu välja nõutud. Aegumistähtajad võivad varieeruda kolmest aastast kuni kahekümne aastani, olenevalt konkreetsest nõudest. Rahaliste nõuete aegumist reguleerib Eestis mitu seadust, sealhulgas tsiviilseadustiku üldosa seadus ja karistusseadustik.

---

Tsiviilnõuete aegumistähtaeg oleneb võlanõude alusest

• Tehingust tulenev nõue, mille alus on isikule esitatud arve, mida ta pole tasunud. Sellisel juhul pole võlga veel kohtu kaudu sisse nõutud.
• Täitedokumendist (seadusest) tulenev nõue, kui võlanõue on juba kohtust läbi käinud ja kohtumääruse või kohtuotsuse alusel on tekkinud täitedokument. Täitedokumendi abil on võlausaldajal võimalik kohustuse sissenõudmiseks pöörduda juba kohtutäituri poole ja algatada täitemenetlus.

---

Tehingust tuleneva nõude aegumist kohaldab kohus. Seejuures võetakse nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku ehk võlglase taotluse alusel. Kui isik, kelle vastu on nõue esitatud, ei taotle aegumise kohaldamist või ei tugine vastuväites aegumisele, võib kohus temalt välja mõista ka aegunud nõude.

Seaduses on sätestatud ka võimalused, mille korral aegumine katkeb või peatub. Aegumine katkeb näiteks siis, kui võlgnik nõuet tunnustab. Aegumine peatub, kui võlausaldaja esitab võlgniku vastu hagi kohtusse. Aegumise katkemise korral alustatakse aegumistähtaja arvestamist algusest peale uuesti. Seetõttu on tähtis, et võlgnik teaks oma õigusi ja tugineks nõude aegumisele, kui seadus seda võimaldab.

Aegumine täitemenetluses

Kohtutäiturite juures toimub täitemenetlus üksnes täitedokumendi alusel. Olenevalt sellest, millise täitedokumendi alusel täitemenetlus algatatakse, erinevad ka aegumistähtajad.

• Tsiviilasjades kehtib üldiselt kümneaastane aegumistähtaeg jõustunud kohtuotsustele ja muudele täitedokumentidele.
• Lapse ülalpidamiskohustuse ehk elatisnõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaja arvestamine algab üldjuhul selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 157 lg 5), kuid elatisnõude aegumist ei saa taotleda sel ajal, kui laps on alaealine. Aegumistähtaja arvestamist alustatakse ajast, kui laps on saanud täisealiseks.
• Kriminaalmenetluste käigus riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude aegumises on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kohaselt samuti erisusi (TsMS § 179 lg 7). Rahalise karistuse ja menetluskulude nõuded, mis on pööratud täitmisele, aeguvad, kui nõuet ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) ja karistusseadustiku (KarS) järgi peatub täitmise aegumine võlgniku vangistuses viibimise ajaks (TMS § 207, § 210, KarS § 82 lg 5). Aegumise kohaldab kohtutäitur ja tavaliselt ei ole vaja selleks avaldust esitada.
• Kui kriminaalmenetluses on välja mõistetud õigusvastaselt tekitatud kahju, siis selle nõude aegumistähtaeg on 20 aastat, kui kohtuotsus või -määrus on jõustunud alates 1. juulist 2019 (TsÜS § 157 lg 1’1). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lõike 5 kohaselt on kuni 1. juulini 2019 jõustunud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat.
• Aegumistähtaegu saab kohaldada ka pankrotimenetluses, kus aegumistähtaeg on samuti kümme aastat alates pankrotimenetluse lõppemisest.

Kohtutäituril on õigus saada tasu täitemenetluse alustamise eest ja ka kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest. Kohtutäituri tasu otsus on täitedokument, millele kehtib aegumistähtaeg kümme aastat ja kohaldatakse TsÜS-i § 157 lõike 1 sätet.

Kuidas taotleda aegumist täitemenetluses?

Täitedokumendist tuleneva nõude aegumisele tuginemiseks peab võlgnik olema aktiivne ja esitama vastuväite. Vaid rahatrahvide ja maksunõuete täitemenetluse lõpetab kohtutäitur nõude täitmise aegumisel ise seaduse alusel.

Tsiviilnõuete aegumise kohaldamiseks tuleb võlgnikul esitada kohtutäiturile avaldus ja eelnevalt tasuda 18 eurot avalduse läbivaatamise tasu.

On tähtis, et võlgnik teaks oma õigusi ja taotleks aegumise kohaldamist, kui nõue on aegunud.

Väljaspool täitemenetlust aegumistähtaja arvestamine üldjuhul katkeb ja algab uuesti, kui kohustatud isik nõuet tunnustab. Nõude tunnustamiseks loetakse näiteks seda, kui võlgnik tasub õigustatud isikule osa võlast või teeb midagi muud, mida võib tõlgendada nõude tunnustamisena. Seevastu täitemenetluse puhul see põhimõte ei tehti: kui võlgnik tasub täitemenetluse raames kohtutäiturile osa võlgnetavast summast, siis see nõude aegumistähtaega ei muuda.

Eestis reguleeritakse nõuete aegumistähtaegu erinevate seadustega, mis oleneb konkreetsest nõudest ja täitedokumendist. Oma õiguste parimaks kaitsmiseks peab väga hästi teadma, millist seaduse punkti konkreetses olukorras kohaldatakse. Soovitatav on pöörduda asjatundja poole (nt võlanõustaja või jurist) või tutvuda asjaomase seadusega, et täpselt teada saada konkreetse nõude aegumistähtaeg ja selle kohaldamise tingimused.

Kasutatud allikad

Karistusseadustik. (2001). Riigi Teataja I, 06.01.2023, 4.

Kohtutäituri ja pankrotihalduri koda. (i.a). Nõuete aegumisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik. (2005). Riigi Teataja I, 11.03.2023, 32.

Tsiviilseaduse üldosa seadus. (2002). Riigi Teataja I, 20.06.2022, 33.

Täitemenetluse seadustik. (2005). Riigi Teataja I, 06.01.2023, 17.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus. (2002). Riigi Teataja I, 22.03.2021, 10.