Noorte osaluse ja koostöö toetamise kogemused Tallinna noorsootöös

Jaan Aps, mõju-uuringu projektijuht
Aune Lillemets, uuringu analüütik
Carmen Akkermann, uuringu analüütik

---

2017–2019 algatati Tallinnas kümme uut noorsootöö tegevussuunda ja arendati sellesse panustavate osaliste koostöövõrgustikku, et laiendada noorsootöösosalemise võimalusi ja kaasata tõrjutusriskiga noori. Valmis ka mõjuuuring, mille tulemusi artiklis tutvustame.*

2017. aasta kevadel osalesid Lasnamäe, Mustamäe ja Põhja-Tallinna linnaosade ning Tallinna Spordi- ja Noorsooameti (edaspidi: TSNA) esindajad SA Archimedes Noorteagentuuri arenguprogrammis. Analüüsiti piirkonna noorsootöö võimalusi, noorte vajadusi ja soove. Seejärel püstitati piirkondlikud eesmärgid ning koostati ühine tegevuskava nende saavutamiseks.

Kui esimesel aastal keskenduti peamiselt arendustööle, siis hiljem oli rõhk noorte kaasamisel ja osalusel. Kolme aasta vältel osales programmi mõnes tegevuses vähemalt ühe korra ligi 3000 noort. Üheks tegevussuunaks oli avatud teenuste arendamine kümnes noortekeskuses. Umbes 5000 noorest sai igaüks vähemalt korra osa noortekeskuste juures toimunud tegevustest.

Noorte kaasamine

Tänu kohalike omavalitsuste koostöögruppide (edaspidi: KTG) programmi noorsootöö mitmekesistele võimalustele said sellest osa eri soost ja vanusest noored, kes olid ka erineva tausta, elukoha, emakeele ja tõrjutusriskiga.
Programmi tegevussuunad jagunesid vastavalt sihtrühmale ja mõjueesmärgile kolme kategooriasse:

1. arengukeskkonna loomine tõrjutusriskis noortele;
2. eneseteostuse võimaluste loomine olenemata noorte taustast;
3. oostöö edendamine.

Programmi kümne tegevussuuna jaotumist kategooriate vahel kujutab joonis 1.

Osalusvõimalusi said kõige rohkem 13–16aastased. Õnnestus saavutada sooline tasakaal, st veidi üle poole 7–26aastastest osalejatest olid meessoost. Osalejad elasid eelkõige kolmes tegevusi korraldanud linnaosas, aga tuldi ka mujalt.

KTG programmi kümme tegevussuunda Lasnamäel, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas

„Vaade tulevikku” tegevussuund arendas tõrjutusriskis noorte sotsiaalseid oskusi rühmatöö ja meeskondliku ühistegevusega viies Lasnamäe ja kahes Põhja-Tallinna koolis. Ühe poolaasta jooksul korraldati koolis 15 töötuba noortele huvitavatel ja vajalikel teemadel. Korraldajateks olid koolimentorid ja osalejateks samad noored. Osalemine oli vabatahtlik. Programmi kõige rohkem vajavate noorteni jõudmiseks tehti edukalt koostööd koolide juhtkondade ja sotsiaalpedagoogidega.

„Minu Põhja-Tallinn” oli piirkonnas elavatele tõrjutusriskis noortele suunatud 10päevane tegevussuund, mis tutvustas noorsootöö võimalusi kodukandis. Rõhku pandi sotsiaalsete oskuste omandamisele töötubades ja väljasõitudel. Kahel suvel kohtuti kokku neljal korral. Tänu koolide ja sotsiaaltöötajate vahendusele olid osalejad enamasti nooremast vanuserühmast, vanuses 7–12 eluaastat.

„Raadiku” tegevussuuna piirkonna ettevõtmised toimusid Lasnamäel Raadiku elamurajooni Noortestaabis. Seal korraldati iganädalasi töötubasid, teemadeks olid mõttemängud, linnaruumi arendamine, linnaaiandus ja hoovimööbel. Hästi õnnestus kaasata just nooremat vanuserühma: u 40% 7–26aastastest osalejatest olid 8–9aastased, kel kodu lähedal teisi sarnaseid võimalusi polnud. Osales ka alla 7aastaseid lapsi.

„Ellujääjate” tegevussuund panustas eelkõige noorte kaasamisele ja nende oskuste arendamisele, et aidata luua noorte tuumikgrupp Mustamäe Avatud Noortekeskuse juurde. Plaan õnnestus ja noored vabatahtlikud panustasid keskuse arendamisse ja teistele noortele suunatud ürituste korraldamisse. Noortekeskusse loodi bändiruum, fotostuudio, kinosaal jms. Koostööd tehti Põhja-Tallinna Noortekeskusega.

„Tänavakultuuri” tegevussuunal tutvustati Põhja-Tallinna noortele tänavakultuuri positiivset külge. Põhja-Tallinna Noortekeskuses olid tänavatantsu treeningud ja tänavakunsti töötoad, noored algatasid ka ise mitmeid tänavakultuuri töötube jt sündmusi.

„Avatud poole disain” oli suunatud Tallinna kümnele noortekeskusele, selle raames korraldati ümber või loodi uusi disainmõtlemise ja teenusedisaini põhimõtetest lähtuvaid noortekeskuste avatud poole teenuseid. Ehkki eesmärk oli noortekeskuste tiimide oskuste arendamine ja uuenduslikud ettevõtmised, kujunes ka aktiivseid noorte tuumikgruppe.

„Sotsiaalne ettevõtlikkus” oli suunatud Põhja-Tallinna noortele. Osalejad said osa sponsorluse, avaliku esinemise ja sotsiaalse ettevõtlikkuse koolitustest ning proovisid kätt sündmuse korraldamisel.

„LasnaSport” arendas tänavasporti Lasnamäe linnaosas. Noored osalesid treeningutes, lihvisid meeskonnatöö oskusi ja leidsid endale huvitavaid sportlikke harrastusi. Toimusid street workout’i, korvpalli-, tänavatantsu- ja jalgpallitreeningud. Suvel korraldati tänavaspordifestivale ja välitreeninguid linnaosa parkides, mõnel juhul ka teistes linnaosades.

„Koolinoorsootöötaja” tegevussuuna raames oli kahe Põhja-Tallinna Valitsuse töötaja ülesanne arendada piirkonnas võrgustikutööd, luua noortega kontakte, selgitada välja nende vajadused ja leida nende huvidele väljundeid. Koolinoorsootöötajad korraldasid piirkonnas ka koolidevahelisi sündmusi, sh suveprogrammi „Minu Põhja-Tallinn”.

„Prooviruumi ja aktiivse eluviisi” suund pakkus Põhja-Tallinna Noortekeskuses noortele võimalusi arendada oma füüsilist aktiivsust ja loomingulisust. Keskuses avati tänapäevane bändiruum ja loodi sportimisvõimalusi (ronimissein, jõusaal jm treeningvahendid). Korraldati juhendatud muusika- ja sporditegevusi ning noorte eestvedamisel avalikke sündmusi. Tehti tihedat koostööd Mustamäe Avatud Noortekeskusega.

Kõige mõjusamad tegevused

Hinnanguliselt olid kõige mõjusamad „Arengukeskkonna loomine tõrjutusriskis noortele” ettevõtmised: „Vaade tulevikku”, „Minu Põhja-Tallinn” ja „Raadiku”. Kõiki neid arendati, lähtudes tõrjutusriskis noorte karakteristikutest, vajadustest ja huvidest, aga ka täiskasvanute eesmärkidest sihtrühma kogemuste, oskuste ja hoiakute kujundamisel.

• Kahel juhul („Vaade tulevikku”, „Minu Põhja-Tallinn”) tagas õige sihtgrupi osalemise teiste asjaosaliste (eelkõige koolipersonali) suunamine.
• Ühel juhul („Raadiku”) tagas soovitud sihtrühma osalemise see, et tegutseti kõrge sotsiaalmajandusliku riskiga asumi avalikus ruumis, kus alternatiivne noorsootöö seni puudus.

KTG programmi arvukaima tegevuste kategooria ühisnimetajaks sobib „Eneseteostuse võimaluste loomine”. Selle raames loodud osalusvõimalused polnud oma teema, metoodika või hinna tõttu linnaosa noortele seni kättesaadavad.

Eneseteostuse vallas kujunesid võimalusi korrakindlalt kasutanud noortest välja tuumikgrupid. Nemad hakkasid korraldama ka teistele noortele või linnarahvale mõeldud sündmusi ja/või osalesid võimaluste loomises, et omandatud oskusi harjutada ja/või juba juhendajatena teiste noortega jagada.

Head arengud võrgustikutöös

KTG programm lasi Tallinnas koostööd teha asjaosalistel, kes muidu poleks seda teinud või oleksid küll koos tegutsenud, aga mitte sel viisil ja nii intensiivselt. Programmi koordineerija Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ülesanne oli kujundada koostööaldis keskkond. Mis mahus ja mil moel teiste asjaosalistega koostööd teha, jäi ülesandeks linnaosade koordinaatoritele ja tegevuste elluviijatele.

• Algatati eri haldusalade (sh noorsootöö, formaalhariduse, sotsiaal- ja lastekaitse, korrakaitse) spetsialiste ja mõnel juhul ka keskastme juhte ühendavad järjepidevaid ning hästi omaks võetud koostöövorme (sh regulaarsed kohtumised linnaosade sees ja vahel).
• Igast linnaosast kerkis esile võtmeisikuid, kes lõid innukalt koostöösuhteid. Aja jooksul liitus nendega uusi inimesi ja kontaktid tihenesid. Võrgustiku ülesehitus püsis aga stabiilsena. Ka noored muutusid osaks koostöövõrgustikust: näiteks said Mustamäe ja Põhja-Tallinna aktiivsed noored korralduskogemusi koostöös teise linnaosa noorte ja noorsootöötajatega.
• Tegevuste elluviijate järjepidevad koostöökohtumised olid TSNA-le heaks võimaluseks, kuidas oma väärtusi ja tegutsemispõhimõtteid pidevalt „pildis hoida” ja nende rakendamist edendada. Põhimõtete hulka kuulusid näiteks: „Küsime noorte endi käest, mida nad tahavad” ja „Kui vähegi võimalik, tuleb teha koostööd teiste linnaosadega”.
• Programmiga õnnestus saavutada koostöö läbimurdeid noorsootöö ja teiste valdkondade vahel, seda eriti koos koolidega nii pidevate tegevuste kui ka ühekordsete sündmuste korraldamisel. Koolidega kujunesid head koostöösuhted, näiteks suunasid koolid lapsi osalema ja noorsootööga seotud tegevusi lubati ellu viia kooli ruumides ja/või tundide ajal.

Koolidega korraldati ka ühiseid sündmusi. Koostöösuhteisse kaasati vabaühendusi ja ettevõtteid, et noorsootööd mitmekesistada.

• Tänu võrgustikukohtumistele plaaniti tegevusi koos (hooaja plaanid, eelkokkulepped). Vähem oli dubleerimist, näiteks välditi piirkonnas sarnaste sündmuste korraldamist liiga lähestikku. Mitmel korral ühendati tegevusi, nt ühe sündmuse raames olid oma ettevõtmised sama linnaosa või eri linnaosade KTG tegevuste korraldajatel. Eriti hästi õnnestus ühiselt plaanida suviseid tegevusi.
• Rohkem hakati korraldama nii järjepidevaid tegevusi kui ka ühekordseid sündmusi, mille käigus kasutati paremini ära võrgustiku potentsiaali ja ressursse. Oli nii infrastruktuuri objektide ühiskasutust kui ka sündmuste mitmekesistamist, näiteks kutsuti elluviijaid teistest allüksustest või organisatsioonidest. Linnaosade sees (ja ühel korral ka linnaosade vahel) esines töötajate/elluviijate „jagamist”, st üks ja sama inimene panustas korraga mitmes KTG tegevuses ühe linnaosa piires või isegi eri linnaosades.

Programmi käigus paranesid noorte osalusvõimalused Tallinna noorsootöös. Tihedam suhtlus võrgustikupartneritega soodustas ühist plaanimist ja tõhusamat koostööd.

Mõjuanalüüs aitas kavandada edasisi samme noorsootöö arendamiseks ja noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks. Tallinna linn pani õla alla kõige mõjusamate tegevuste jätkamiseks programmirahastuse lõppedes, näiteks toetatakse Raadiku piirkonna noorsootööd, jätkatakse Põhja-Tallinna koolinoorsootöö ning programmi „Vaade tulevikku” tegevustega.

Uuringu lõppraporti „Kohalike omavalitsuste koostöögruppide Tallinna tegevussuuna tulemused” leiate Tallinna noorteinfo portaalist aadressilt www.tallinn.ee/est/noorteinfo/raport-2019.pdf (10.03.2020).

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 3/2020

---

* Tegevusi rahastati haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud programmist „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine”. Tegu oli ühe osaga sellest programmist. Tallinna linn on 2020. aastal jätkanud mõjusamateks osutunud tegevussuundade rahastamist.