Lugejaküsitlus toob välja, kuidas ja mida ajakirjast loetakse
Lugejaküsitlusest selgub, et Sotsiaaltöö ajakirjal on aastatega kujunenud kindel lugejate tuumik, kes peavad oluliseks kõiki ajakirja lugemisvõimalusi ja väärtustavad ajakirja kui erialateabe usaldusväärset ja kindlat allikat. Senisest enam oodatakse, et julgemalt räägitaks ka valdkonna kitsaskohtadest.
ajakirja Sotsiaaltöö toimetaja
Ajakirja toimetus korraldas selle aasta juunis küsitluse, et uurida lugejate ootusi ja ettepanekuid ning saada tagasisidet lugemisvõimaluste kohta (ajakiri, uudiskiri ja Facebook). Küsitlusele vastajaid oli 233.
Ajakirja saab lugeda veebis. Sotsiaalvaldkonna asutused ja töötajad saavad tellida ka tasuta ajakirja paberil. Küsitluse põhjal on ajakirja lugejate seas enim neid, kes loevad artikleid nii paberil kui ka veebis (42,5%). Ainult veebist loeb ajakirja 37,9% ja ainult paberil 19,6% vastajaid.
Ajakirja igakuise uudiskirja lugejaks märkis end 62% vastajatest. Vastajate hulgas oli ka neid, kes loevad vaid ajakirja uudiskirja, nende osa kõigi vastajate seas oli 7,8%.
Rahulolu ajakirjaga
Üldiselt oldi ajakirjaga rahul. Suurem osa vastajatest nõustus, et ajakiri toetab nende erialast arengut ja teemasid käsitletakse asjatundlikult. Kuigi paljud leidsid, et neile huvipakkuvaid teemasid käsitletakse ajakirjas piisavalt, oli selle vastuse juures ka veidi rohkem neid, kes ütlesid, et nad selle väitega pigem ei nõustu (15%). Täpsema ülevaate hinnangutest saab jooniselt 1.
Ajakirja suurimaks väärtuseks peetakse võimalust olla valdkonna uudiste ja arenguga kursis ning saada valdkonna kogu info ühest kohast. Nimetati ka erialakogukonna kujundamist, emakeelse erialakirjanduse täiendamist. Mitu vastajat pidas oluliseks kogemuste jagamist ajakirja vahendusel. Märksõnadena toodi mitu korda välja ka tänapäevasus, asjakohasus ja professionaalne eneseareng.
Mis võiks ajakirjas olla teisiti?
Vastajad näevad, et praktilist tegevust võiks ajakirjas kajastada rohkem ja käsitleda võiks ka valdkonna kitsaskohti. Senisest enam oodatakse eetikaküsimusi käsitlevaid artikleid, rahvusvaheliste kogemuste jagamist. Samuti oodatakse sotsiaaltöötajate töötingimusi käsitlevaid arutelusid. Oluliseks peeti, et senisest rohkem kõlaks ajakirjas praktikute hääl. Mitu vastajat ei osanud aga välja tuua, mis võiks ajakirja juures teisiti olla ja on ajakirjaga rahul.
Ajakiri toetab lugejate erialast arengut ja teemasid käsitletakse asjatundlikult.
Küsisime ka, millest soovitakse lähiajal ajakirjast lugeda (N = 207). Kõige rohkem soovitakse lugeda sotsiaalteenuste arendamisest (125), kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö arendamisest (111) ja sotsiaalala töötaja tööalasest toetamisest (110). Oluliseks peeti ka tervise, sotsiaaltöö jt valdkondade lõimimist (105) ning uuendusi sotsiaalvaldkonnas (102). Järgnesid teemad „Sotsiaaltöö roll ühiskonnas“, „Sotsiaaltöö professiooni areng“, „Eetika“ (91), „Laste ja perede heaolu, lastekaitse“ (87) ja „Ennetustöö kogukonnas“ (87).
Lugemiseelistused
Uurisime ka, miks eelistavad mõned lugejad just paberil ajakirja, teised veebis lugemist ning millised on nende lugemisharjused, kes loevad ajakirja nii paberil kui ka veebis.
Veebis lugemise eelistena võrreldes paberväljaandega (N = 70) tõid vastajad kõige sagedamini välja, et veebiajakiri on alati kättesaadav ja seda saab lugeda igal pool (mainiti 36 korda). Mitme vastaja jaoks on see paberajakirjast mugavam (18), oluline on ka keskkonnasääst või ruumi kokkuhoid (15). Veel peeti oluliseks, et veebiartikli linki või tsitaate on lihtne jagada või salvestada (7), veebiajakiri jõuab kiiremini lugejateni (5) ja veebis saab kasutada otsingut (5).
Veebiajakiri on alati kättesaadav ja jõuab kiiremini lugejateni. Artiklite linki või tsitaate on lihtne jagada.
Need, kes eelistavad paberajakirja (N = 31), nimetasid eelistuse põhjusena kõige enam seda, et neile meeldib lugeda paberil ja eelistavad üldiselt paberväljaandeid (14). Teiste põhjustena toodi välja, et paberilt lugemine ei väsita silmi, võimaldab ekraanist puhata (9), paberajakirja saab igal ajal ja igal pool lugeda (9), see on nende jaoks mugavam (6), kõik ajakirjanumbrid on nii vajaduse korral olemas ja need leiab kohe (6), paberilt lugedes on lihtsam süveneda ja järge hoida kui veebis (6) ning paberil saab teha märkmeid, olulise alla joonida (3).
Suur hulk vastajaid loeb nii veebis kui ka paberil (N = 84). Enamik neist eelistab siiski paberil ajakirja, kuid loeb veebist siis, kui paberajakirja pole käepärast, midagi on vaja kiiresti leida vms (49). Mitu vastajat tõid ka välja, et elektrooniline ajakiri jõuab varem ja nii saab pealkirjad või mõned huvipakkuvamad artiklid enne paberväljaande kohalejõudmist läbi lugeda (13). Veel mainiti, et selline eelistus on tekkinud, sest töökohta on tellitud ajakirja paberversioon, isiklikule e-posti aadressile tuleb elektrooniline või vastupidi (5). Mõned vastajad pidasid oluliseks, et veebiversiooni saab igal pool lugeda, aga paberil ajakiri annab võimaluse silmi puhata (4).
Paberilt lugemine ei väsita silmi, võimaldab ekraanist puhata. On lihtsam süveneda ja järge hoida.
Küsimusele „Kuidas jõuate ajakirja Sotsiaaltöö artikliteni veebis?“ (N = 163) vastati kõige enam, et loetakse elektroonilist ajakirja, mis tuleb e-postkasti (126). Artikleid leitakse ka igakuisest uudiskirjast (87), vähem on neid, kes vaatab tai.ee/sotsiaaltöö lehte, et näha, kas on uusi huvipakkuvaid artikleid (31) või leiavad artikli viite Facebookist (30). Artiklini võidakse jõuda ka kolleegi, õppejõu või tuttava soovitusel (20).
Veeb, uudiskiri ja Facebooki-leht
Üldiselt arvavad lugejad, et ajakirja veebilehel on vajalikud funktsioonid olemas, teabe leiab kiiresti ja artikleid on sealt mugav lugeda. Hinnanguid ajakirja veebilehele kujutab joonis 2.
Vastajatel oli võimalus teha ka ettepanekuid, mida võiks veebilehel muuta või edasi arendada. Mõned vastajad, kes seda võimalust kasutasid, pakkusid erinevaid ideid. Näiteks sooviti, et väärt artikleid võiks saada kuidagi esile tuua, nt reaktsioonimärgiga (meeldib – like vms), artiklite juures võiks olla printimisnupp, kasutada võiks viitamissüsteemi cite, võiks olla kohe selgelt näha, mis numbri juurde artikkel kuulub. Veebis saaks juurde tuua ka videolahendusi ja artiklite kuulamise võimaluse. Mõni vastaja tõi esile, et praegune otsing ei tööta hästi, tihti on lihtsam kasutada hoopis Google’i otsingumootorit. Oluline on, et artikleid oleks mugav lugeda ka telefonis.
Uudiskiri koondab olulisemad valdkonna uudised ja koolitused ühte kohta.
Ajakirja Facebooki-lehte jälgib 54 vastajat. Positiivsena toodi välja, et leht kajastab viimaseid sündmusi ja päevakajalist infot, lisaks ajakirja artiklitele leiab ka muid uudisnuppe sotsiaaltöövaldkonnast, meeldib pildimaterjal päris inimestest. Mainiti, et sotsiaalmeedias võiks edaspidi kõik artiklid kajastuda ja kajastused võiksid olla aktiivsemad ning kaasahaaravamad. Toimetus võiks kaaluda ka regulaarseid postitusi kõigi lähiajal toimuvate koolituste kohta.
Ajakirja uudiskirja on lugejad üldiselt rahul. Palusime anda uudiskirjale paari väite abil ka hinnang (N = 135).
Uudiskirja juures toodi välja (N = 39), et see võimaldab olla järjepidevalt valdkonnaga kursis, annab kiire ülevaate, seda on mugav kasutada, lihtne lugeda ja kenasti kujundatud, ajakohane, kompaktne. Esile toodi koolituste rubriik ja see, et uudiskirja kaudu saab ajakirja värskete artiklitega kursis olla.
Erinevad formaadid täiendavad teineteist
Küsitluses põhjal saab öelda, et ajakiri on sotsiaalvaldkonna oluline infoallikas ja kõik kanalid, mida kasutatakse – elektrooniline ja paberajakiri, veebileht, uudiskiri ja Facebooki-leht – on oma kindla otstarbega. On lugejaid, kes eelistavad kindlalt veebi või paberil väljaannet, kuid suurem osa vastajaid kombineerib kaht võimalust, saades veebist kiiresti ülevaate olulisematest teemadest, kuid süvenedes artiklitesse paberajakirja lugedes. Facebooki-leht võimaldab kiiresti ja jooksvalt infot edastada, uudiskiri koondab olulisemad valdkonna uudised ja koolitused ühte kohta.
Vastajad tegid küsitluses ka rohkelt artikliettepanekuid. Toimetus vaatab kõik need läbi ja võtab neid numbrite planeerimisel arvesse. Ettepanekuid ja tagasisidet ootame kogu aeg ka toimetuse aadressil ajakiri@tai.ee.
Täname kõiki, kes küsitluses osalesid. Saadud info on meile väga väärtuslik ja võtame selle plaanide tegemise aluseks. Hoiame lugejaid muudatuste ja arenguga kursis nii ajakirja, uudiskirja kui ka Facebooki-lehe kaudu.
Küsitluse korraldus ja osalejad
Lugejaküsitluse küsimustik saadeti meili teel kõigile, kes on ajakirja Sotsiaaltöö uudiskirja andmebaasis. Linki jagati nii ajakirja kui ka Tervise Arengu Instituudi Facebooki-lehel ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni meililisti kaudu. Küsimustele sai vastata kahe nädala jooksul.
Enamik vastajaid olid ajakirja pikaajalised lugejad: 70% vastajatest on ajakirja lugenud vähemalt kolm aastat. Vastajad olid 22–84-aastased, keskmine vanus oli 47,6.
Kõige rohkem oli vastajate seas kohalike omavalitsuse töötajaid (62), seejärel hoolekandeteenuseid osutava asutuse töötajaid (40), ministeeriumi või riigiameti töötajaid (29). Asutuse, organisatsiooni või osakonna juhiks märkis end 32 vastajat. Vastajate hulgas oli ka üliõpilasi. Töövaldkondadest märgiti kõige sagedasemini lapsed ja pered (81), puuetega inimesed (71), vaimse tervise probleemidega inimesed (65) ja eakad (64). Veidi vähem märgiti sotsiaaltöö korraldust (45), ennetustööd (39) ning tööhõivet ja/või rehabilitatsiooni (32).