Lastekaitsetööga kokku puutunud laste ja lähedaste vaade lastekaitsetööle Eestis

---

Kokkuvõte:

Lastekaitsetööga kokku puutunud lapsed ja lähedased (siin ja edaspidi on lähedaste all mõeldud laste pereliikmeid ja sugulasi) said selle aasta alguses võimaluse jagada oma kogemusi ja arvamusi lastekaitsetööst. Magistritöö uurimuses osales kokku 722 vastajat.

Laste ja lähedaste antud vastustest saab muuhulgas aimu, kuidas lapsed ja lähedased hindavad omi kogemusi lastekaitsetööst ning lastekaitsetöötajatest, samuti sellest, mis mõjutab lastekaitsetöö tulemuslikkust ning vajab laste ja lähedaste hinnangul lastekaitsetöös muutmist.

Lapsed ja lähedased andsid nii positiivseid kui ka negatiivseid hinnanguid, mis jagunesid küllaltki võrdselt. Laste ja lähedaste jaoks on oluline kogeda osalustunnet ja võrdset partnerlust, ning nad hindavad lastekaitsetöötajate üldinimlikke väärtusi. Lapsed ja lähedased ei ole aga rahul siis, kui nad tunnevad, et lastekaitsetöötaja surub peale oma arvamust või ei pühendu nende loole piisavalt.

Laste ja lähedaste käsituses on Eesti lastekaitsetöö lastekaitselise lähenemisviisiga* ning lapsed ja lähedased tunnetavad lastekaitsetöö läbipaistmatust ning suurt erinevust võimupositsioonides.

Uurimistöö andis lastekaitsetööga kokku puutunud lastele ja lähedastele võimaluse arvamust avaldada ning aitas sellega panustada võimutasakaalu suurendamisse lastekaitse ja perede vahel. Ulatuslik huvi uurimistöös osalemise vastu näitab, kui tähtis on keskenduda varasemast enam laste ja nende pereliikmete kogemuste kogumisele ja analüüsimisele.

Märksõnad: lastekaitse, laps ja pere, kliendikogemus

---

Lastekaitsetöö üks peamisi ülesandeid on kutsuda lapse ja pere ellu positiivseid muutusi (Heino ja Kärmeniemi 2013). Mitmed lastekaitset käsitlevad autorid (Tilbruy ja Ramsay 2018; Daro 2019) on aga leidnud, et lastekaitsetööga kokku puutuvad inimesed on sageli olukorras, kus nende arvamust ignoreeritakse – neil ei ole võimalik kaasa rääkida valdkonda puudutavatel teemadel.

Lastekaitsesüsteemi üks prioriteetsetest väljakutsetest peaks olema liikuda mõtteviisiga võimult võimustamisele (Daro 2019; Toros, DiNitto ja Tiko 2018). Seda saab teha, kui anda lastekaitsetööga kokku puutunud lastele ja nende peredele hääleõigus ning võimalus arvamuse avaldamiseks (Dumbrill 2010; Törrönen jt 2013).

Artikkel annab ülevaate uuringust**, mis korraldati lastekaitsetööga kokku puutunud laste ja lähedaste seas üle Eesti.

Kasutatud metoodika

2020. aasta alguses oli kõigil lastekaitsetööga kokku puutunud lastel ja laste lähedastel võimalus jagada oma kogemusi küsitluses osalemise kaudu. Küsimustikku täites said vastajad anda hinnanguid lastekaitsetööle ja -töötajatele; kirjeldada, mis neile lastekaitsetöötaja puhul meeldis ja mis ei meeldinud; hinnata lastekaitsetöö tulemuslikkust; anda lastekaitsetööle ja -töötajatele soovitusi ning panna kirja vabas vormis oma lugu.

Küsimustik oli anonüümne ning seda sai täita nii eesti kui ka vene keeles. Küsimustik oli kättesaadav elektrooniliselt veebilehel www.lastekaitselugu.ee ja välja trükituna üle Eesti asuvates kogumispunktides (kohalikud omavalitsused, nõustamiskeskused, noortekeskused jne). Uuringus osales 722 vastajat, neist 217 last, 455 lapsevanemat ja 50 sugulast. Mis siis uurimusest selgus?

Kuidas hindavad lapsed ja lähedased lastekaitsetööd?

Mis lastekaitsetöötaja puhul meeldis?

Küsitluses osalenud lapsed ja nende omaksed tõid välja lastekaitsetöötajate kohta palju positiivset. Nad märkisid ära, et lastekaitsetöötajad on viisakad, energilised ja rõõmsad, mõistvad, lugupidavad ning head suhtlejad. Vabas vormis esitatud kirjeldustest ilmnes, et lastekaitsetöötaja juures meeldib lastele ja lähedastele, kui neid kuulatakse ning kui lastekaitsetöötaja on sõbralik, abivalmis ja mõistev. Joonisel 1 on kujutatud vastuste kategooriate esinemissagedus.

Kõige enam kirjutasid lapsed ja lähedased, et neile meeldis, kui lastekaitsetöötaja neid kuulas: „Ta on super naine. Suunab, kuulab, annab nõu. Vahest helistan talle ise ka, kui oma aju ei taha minuga koostööd teha. Kuulab ära ja annab alati nõuandeid ja soovitusi.”

Samuti oli laste ja lähedaste jaoks olulisel kohal lastekaitsetöötaja abivalmidus: „Töötaja oli äärmiselt abivalmis ja toetav. Sain aru, et tema jaoks ei olnud olukord esmakordne ning ta oskas pakkuda lahendusi.” Laste jaoks oli abivalmidusele lisaks olulisel kohal lastekaitsetöötaja sõbralikkus: „Ta on sõbralik ja mõistev ja aitab nii kuidas võimalik.”

Väärtustati koostööd ning osalustunde pakkumist lastele ja nende lähedastele. Nt tõid lähedased välja, et lahenduste otsimisel pidas lastekaitsetöötaja vanemat oma elu asjatundjaks: „See, et ta pidas mind oma elu eksperdiks ja toetas mind oma lapsele parimat pakkuma.” Ka laste jaoks oli osalustunne ja nende arvamusega arvestamine väga oluline: „Tema otsekohesus ning mõistev suhtumine. Ta ei surunud oma mõtteid peale, vaid lasi mul ise mõelda ja otsustada.”

Mis lastekaitsetöötaja puhul ei meeldinud?

Negatiivsena täheldasid lapsed ja lähedased kõige sagedamini seda, et lastekaitsetöötaja ei jaga piisavalt infot, surub oma arvamust peale ja on ebausaldusväärne. Suisa iga viies laps pidas lastekaitsetöötajat oma arvamuse pealesurujaks.

Ebausaldusväärsust ja ebapiisavat info jagamist nimetasid pigem laste lähedased. Nii laste kui ka laste lähedaste kirjeldustest ilmneb nende tunne, et lastekaitsetöötaja on erapoolik või ei ole küllalt asjatundlik.

Huvitava nähtusena selgus asjaolu, et mida kõrgema haridusega oli vastaja, seda negatiivsemalt ta lastekaitsetöötajat hindas. Joonisel 2 on koondatud laste ja lähedaste vastused esinemissageduse järgi.

Omaksed tundsid, et lastekaitsetöötaja võtab arvesse vaid oma arvamust, mida ilmestab järgmine näide: „Oma arvamust peale suruv olek. Nagu oleks ainult tema teadlik, mis minu lapsele kõige parem on!” Sama tundsid lapsed: „Mind ei kuulatud ära, suruti oma arvamust peale.”

Korduvalt kirjeldati ka tunnet, et lastekaitsetöötaja ei ole erapooletu. Seda heitsid ette enamasti lapsevanemad, olenemata soost: „Ei meeldi just see, et tunnen lapse ema poole kaldu olevat ehk siis alati ema pooldav, teda kaitsev” või „Üleolev, lapse isa poole kaldu ja lapse huvisid mittearvestav. Kohatud märkused, mitte erapooletu.”

Siinkohal on aga oluline välja tuua, et ligi kaks kolmandikku nendest, kes pidasid lastekaitsetöötajat erapoolikuks, tegelesid lapse suhtluskorra või hooldusõiguse teemaga.

Lähedased märkisid ka tunnet, et lastekaitsetöötaja asjatundlikkus on vähene, mille all peeti silmas peamiselt mõne oskuse puudumist. Näiteks toodi välja, et lastekaitsetöötaja ei oska pakkuda lahenduseks võimalusi või ei tunne seadusi: „Puudub probleemide lahendusoskus. Julgus probleemide lahenduseks puudub. Ebapädev, seadusi ei tunne või lihtsalt ignoreerib. Suhtlusoskus puudub.”

Nimetati ka, et lastekaitsetöötaja ei kuula neid. Näiteks kirjutas üks omastest järgmist: „Lastekaitsetöötaja süüdistas kõigis probleemides perekonda, kuigi ma ise pöördusin abi saamiseks nende poole. Ma pakkusin variante, mida nad isegi ei kaalunud.” Seda tundsid ka lapsed: „Lastekaitsetöötaja ei kuulanud minu arvamusi ja soove.”

Lapsed tundsid ka seda, et lastekaitsetöötajal ei olnud nende jaoks aega: „Ta ei osanud suhelda ja ta polnud mitte kunagi olemas, kui mul teda vaja oli.”

Lastekaitsetöö tulemuslikkus

Lapsed ja laste lähedased pidid hindama, kuidas on nende olukord lastekaitsetöö käigus muutunud. Kolmandik lastest ja lähedastest arvas, et olukord on läinud lastekaitsetöö tulemusel paremaks, viiendiku arvates halvemaks.

Uurimistulemustest selgusid mitmed asjaolud, mis soodustavad või takistavad lastekaitsetöö tulemuslikkust.

Tulemuslikkust soodustavad asjaolud

Lastekaitsetöö tulemuslikkust soodustavad eelkõige lastekaitsetöötaja üldinimlikud väärtused – viisakus, hea suhtlemisoskus, mõistmine, abivalmidus, kuulamisoskus. Laste ja nende lähedaste jaoks on tähtis, et lastekaitsetöötaja neid päriselt kuulab ja süveneb.

Koostööd lastekaitsetöötaja ja pere vahel mõjutab positiivselt lastekaitsetöötaja lugupidav suhtumine, asjatundlikkus ja ausus. Need, kelle hinnangul lastekaitsetöötaja vastab nendele omadustele, hindavad kõrgelt ka lastekaitsetöö tulemuslikkust ja omavahelist koostööd.

Oluline lastekaitsetöö tulemuslikkust soodustav asjaolu on usalduslik suhe: lapsed ja lähedased, kelle hinnangul on neil lastekaitsetöötajaga usalduslik suhe, hindasid kõrgelt ka omavahelist koostööd ning lastekaitsetöö tulemuslikkust.

Lastekaitsetöö tulemuslikkust soodustab ka osalustunde pakkumine: vastajad, kes kinnitasid, et lastekaitsetöötaja küsib nende arvamust ja arvestab sellega, arvasid sagedamini, et olukord on läinud lastekaitsetöö käigus paremaks.

Tulemuslikkust suurendab ka tagasiside ja tunnustamine: need, kes kogesid, et lastekaitsetöötaja märkab nende tehtud edusamme ja tunnustab neid selle eest, hindasid positiivsemalt ka lastekaitsetöö tulemuslikkust ja omavahelist koostööd. Seega on lastekaitsetöötaja isiksus, väärtused ja oskused tema tugevaimad tööriistad.

Tulemuslikkust takistavad asjaolud

Lapsed ja lähedased, kelle hinnangul läks olukord lastekaitsetöö käigus halvemaks, tundsid end vähe kaasatuna: nad arvasid, et neil puudus lastekaitsetöötajaga üksmeel, lastekaitsetöötaja surus oma arvamust peale või oli nende loo suhtes ükskõikne, nende edusamme ei märgatud ega tunnustatud. Samuti tundsid nad, et neil puudus lastekaitsetöötajaga usalduslik suhe.

Lapsed ja lähedased tundsid enda ja lastekaitsetöötaja vahel suurt võimupositsiooni tasakaalustamatust. Uurimuses osalejad kirjeldasid, et nad tundsid lastekaitsetöötaja võimukust: nad nägid lastekaitsetöötajaid kui ametnikke, kellel on palju võimu, mis põhjustab hirmu, teadmatust, ärevust, vastandumist. Ebavõrdse võimupositsiooni tõttu on keeruline partnerlust saavutada (Merkel-Holguin jt 2015); seega on abistamise puhul väga oluline, kuidas osalised tajuvad töötajaid oma võimu kasutamas.

Üks olulisi võimupositsiooni tasakaalustamatuse tekitajaid oli laste ja lähedaste jaoks lastekaitsetöö läbipaistmatus. See seisnes selles, et lastekaitse tegevus ei ole asjaosaliste jaoks piisavalt mõistetav, nad tunnevad, et neil ei ole piisavalt infot, nad on teadmatuses, nad sooviksid enam tutvuda enda toimikute ja protokollidega ning kogu asjaajamine on nende jaoks ebamäärane.

Lapsed ja lähedased tundsid, et olukord lastekaitsetöö käigus halvenes ka siis, kui nende arvates ei olnud lastekaitsetöötaja erapooletu või piisavalt asjatundlik. Asjatundlikkuse kohta avaldasid kriitikat enam need, kes olid kokku puutunud lastekaitsetöötajaga lapse hooldusõiguse, suhtluskorra, lähisuhtevägivalla, lapse riskikäitumise ning pere ja vanemluse küsimustes.

Laste ja lähedaste soovitused lastekaitsetöötajatele

Selleks, et selgitada välja, milline võiks laste ja lähedaste hinnangul lastekaitsetöö olla, oli neil võimalik tutvustada oma mõtteid ja anda soovitusi.

Kõige sagedamini soovitati lastekaitsetöötajal olla enam lapsekeskne ning tunda pere vastu rohkem huvi. Laste peamine soov on, et lastekaitsetöötaja suhtleks nendega rohkem ning keskenduks usaldusliku kontakti loomisele. Lastekaitsetöötajatele soovitatakse ka enesetäiendamist, et täita paremini laste ja perede eksperdi ülesandeid. Joonisele 3 on koondatud laste ja lähedaste soovitused lastekaitsetööle.

Laste vaade

Iga neljas laps avaldas soovi lastekaitsetöötajaga rohkem suhelda: „Kohtuda tihedamini, pühendada rohkem aega” ning „Üritage palun noortele rohkem aega pühendada ja kohtuge lastega rohkem.”

Lapsed soovisid, et neid rohkem kuulataks: „Et nad rohkem teeksid seda, mida laps tahab, nad võiks rohkem laste arvamust küsida, nad võiksid vähem ähvardada” ning usaldataks: „Uskuge rohkem, mida teile räägitakse. Lastekaitse on laste kaitsmiseks, mitte laste eiraja / [mitte]uskuja.”

Lapsed soovisid ka, et lastekaitsetöötajad neid rohkem mõistaksid: „Et mõistaks paremini ning ei suruks aint enda arvamusi peale” ja „Saage lastest paremini aru.” Samuti oodati toetust: „Võlts hoolimine ei aita. Lapsed tahavad tuge ja toetust ning olla kindlad, et teisi huvitab, kui ta elus midagi toimub.”

Lapsed soovitavad lastekaitsetöötajatel keskenduda rohkem usaldusliku sideme loomisele: „Õppida rohkem küsimusi küsima, et lähedasemaks saada” ning „Noor peab leidma usalduse ja kontakti töötajaga ning vahest tuleb vahetada lastekaitsetöötajat, kui noorel ei ole temaga sidet või ei julge teda usaldada ja ei tunne ennast hästi.” Lapsed rõhutavad: „Olge lapsele, mitte lapsevanemale.”

Lähedaste vaade

Lähedased soovivad kõige enam, et lastekaitsetöötaja oleks rohkem lapsekeskne. See hõlmas endas näiteks lapsega suhtlemist: „Lastekaitsetöötaja peaks suhtlema lapsega. Kui vaja, korduvalt. Leidma lapsega ühise keele ja üritama aru saada, mida laps vajab ja soovib. Lapsesse ei tohi suhtuda nagu asja.”

Lähedased ootavad lastekaitsetöötajatelt enam võrdset partnerlust: „Uue aja lapsevanemad ootavad lastekaitselt uut suhtumist, mis põhineks koostööle. Praegu oodatakse koostööd ainuüksi ühepoolselt, ehk siis ainult lapsevanematelt; seevastu lastekaitsesüsteem vanematega koostööd ei tee – nende käitumine ja otsused on enamasti läbipaistmatud, jutt liiga ümmargune ja mittemidagiütlev, seadustest kinni ei peeta, vaid tehakse palju omaloomingut, tõendeid keeldutakse vastu võtmast jne”; soovitakse ka olla enam kaasatud: „Mina tunnen ju oma last kõige paremini, mina olen temaga 24/7 koos.”

Väljendati ka ootust, et lastekaitsetöö oleks läbipaistvam: „Alustada tuleb sellest, et koostöö peab olema kahepoolne. Praegu nõuavad ametnikud, et lapsevanemad ja lapsed peavad neile andma kogu info, vastama kõikidele küsimustele, tegema kõik, mida ametnikud soovivad. Ent samas noodsamad ametnikud ise keelduvad andmast perele peaaegu igasugust infot, keelduvad igasugusest koostööst perega.”

Arutelu ja olulised tähelepanekud

Lastekaitsetööga kokku puutunud lastele ja nende lähedastele andis uurimistöö võimaluse avaldada oma arvamust ning aidata sellega parandada lastekaitse ja pere vahelist võimutasakaalu. Ulatuslik osalemishuvi uurimistöös näitab, kui tähtis on keskenduda varasemast enam laste ja nende lähedaste kogemuste kogumisele ja analüüsimisele.

Lapsed ja lähedased hindavad lastekaitsetöötajate juures üldinimlikke väärtusi. Nende jaoks on oluline kogeda osalustunnet ja võrdset partnerlust. Lapsed ja lähedased ei ole aga rahul, kui nad tunnevad, et lastekaitsetöötaja surub peale oma arvamust või ei pühendu nende loole piisavalt.

Laste ja lähedaste käsituses on Eesti lastekaitsetöö lastekaitselise lähenemisviisiga.

Vanemad tõid välja, et lastekaitsetöötaja peaks lapse abistamisele lisaks pöörama rohkem tähelepanu ka vanemate abistamisele ja toetamisele ning vanematega partnerlus- ja koostöösuhte loomisele. Vanemad tundsid, et neid süüdistatakse kehvas vanemluses ning nad peavad lastekaitsetöötajale justkui tõestama, et nad ei ole halvad vanemad.

Lapsed ja lähedased tundsid, et nende osalus abistamisprotsessis on vähene ning keskendutakse pigem probleemidele ja raskustele kui ressurssidele, see aga tekitab asjaosaliste vahel vastandumist.

Lapsed ja lähedased tundsid enda ja lastekaitsetöötajate vahel suurt võimupositsiooni tasakaalustamatust, mis takistas lastekaitsetöö tulemuslikkust. Lastekaitsetöö üks peamisi ülesandeid on võimustada lapsi ja peresid ning kutsuda ellu positiivseid muutusi (Heino ja Kärmeniemi 2013). Mitmed lapsed ja lähedased aga nimetasid, et nad tundsid lastekaitsetöötajate võimukust.

Nad nägid lastekaitsetöötajaid kui ametnikke, kellel on palju võimu, mis põhjustas neis nii hirmu kui ka vastandumist.

Üks olulisi võimupositsiooni tasakaalustamatuse tekitajaid laste ja nende lähedaste jaoks oli lastekaitsetöö läbipaistmatus. Kui lastekaitsetöö on läbipaistmatu, st kui lastekaitsetöötaja ei jaga piisavalt infot või asjakäik on väga ebamäärane, mõjub see peredele kontrolli ja võimu kaotusena.

Lapsed ja nende pered soovivad proaktiivset heaolul ja partnerlusel põhinevat abistamist ning võrdse partnerlussuhte arendamist. Nad tahavad olla võrdväärsemad: soovitakse, et nendega asju rohkem sisuliselt arutataks ja võetaks arvesse nende vanemlikke teadmisi oma lapse kasvatamisel.

Võrdväärse partnerluse vajadust kinnitasid paljude vastajate hinnangud, mis väljendasid vähest sisulist osalemist abistamise käigus. Seega on oluline panna rõhku proaktiivsele, laste ja perede heaolu edendavale lähenemisele lastekaitsetöös.

Lapsed ja pered soovivad teadlikke lastekaitsetöötajaid, kes oleksid senisest enam laste ja perede eksperdid ning asjatundjad. Nad viitasid mitmele teemale, mis vajaksid nende hinnangul teadlikkuse parandamist. Uurimistulemused annavad sisendit lastekaitsetöötajatele arenguprogrammi välja töötamiseks.

Läbipaistvust ja võimu tasakaalustamist soodustab perede teadlikkuse parandamine. Oluline on tutvustada lastekaitsetöö põhimõtteid ja jagada infot nii ühiskondlikult kui ka juhtumipõhiselt.

Peredele tuleks luua ka võimalusi tagasiside andmiseks ja oma arvamuste avaldamiseks. Uuringust selgus, et oluline on teha laste ja nende lähedaste hääl kuuldavaks ka Eesti lastekaitsevaldkonna arendustöös. Lapsed ja lähedased soovivad jagada oma kogemust ja anda protsessis osalemise kohta tagasisidet.

Artikli valmimist toetas ETAG (PRG 700).

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 1/2021

---

* Lastekaitselise lähenemisviisi (ingl child protection orientation) puhul on prioriteediks laste kaitsmine juba tekkinud kahju eest, kesksel kohal on laste väärkohtlemine ja keskendumine probleemidele. Sellele lähenemisviisile on omane, et keskendutakse eeskätt lapsele, kuid perede osalus on vähene ja sageli lähenetakse perele kui kahju tekitajale (Fargion 2014).

** 2020. a kevadel Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis kaitstud magistritöö „Lastekaitsetööga kokku puutunud laste ja lähedaste vaade lastekaitsetööle Eestis”, juhendajad Dagmar Kutsar ja Liilia Mänd. Täispikka versiooni magistritööst saab lugeda veebilehelt www.lastekaitselugu.ee.

Viidatud allikad

Daro, D. (2019). A Shift in Perspective: A Universal Approach to Child Protection. The Future of Children, 29(1), 17–40.
Dumbrill, G. C. (2010). Power and Child Protection: The Need for a Child Welfare Service Users’ Union or Association. Australian Social Work, 63(2), 194–206.
Fargion, S. (2014). Synergies and tensions in child protection and parent support: policy lines and practitioners cultures. Child and Family Social Work, 19(1), 24–33.
Heino, E., Kärmeniemi, N. (2013). Cultural interpretation as an empowering method in social work with immigrant families. Raamatus: Törrönen, M., Borodkina, O., Samoylova, V., Heino, E. (toim), Empowering Social Work: Research & Practice Helsinki: Helsingin yliopisto, 88–116.
Merkel-Holguin, M., Hollinshead, D. M, Hahn, A. E., Casillas, K. L., Fluke, J. D. (2015). The influence of differential response and other factors on parent perceptions of child protection involvement. Child Abuse and Neglect, 39, 18–31.
Tilbury, C., Ramsay, S. (2018). A systematic scoping review of parental satisfaction with child protection services. Evaluation and Program Planning, 66, 141–146.
Toros, K., DiNitto, D. M., Tiko, A. (2018). Family engagement in the child welfare system: A scoping review. Children and Youth Services Review, 88, 598–607.
Törrönen, M., Borodkina, O., Samoylova, V., Heino, E. (2013). Empowering Social Work: Research and Practice. Helsinki: Helsingin yliopisto.