Kogemusnõustaja koolitusel õpitakse töötama oma väärtusliku looga
Endiselt on veel palju lahkarvamusi ja teadmatust, mis on kogemusnõustamine. Teadmatus kujundab pinnase väärarusaamale, hirmule ja kahtlustele. Vestlusringis avatakse kogemusnõustaja õppe ja töö sisu.
Luwi koolituskeskus
Kogemusnõustaja on inimene, kellel on läbi töötatud isiklik taastumise kogemus ja kes on läbinud vastava väljaõppe. Koolituskeskus Luwi on juba neli aastat korraldanud kogemusnõustaja koolitusi ja ootab õppima inimesi, kes soovivad oma läbielamiste ja keerulisest kogemusest taastumise kaudu aidata sarnases olukorras inimesi.
Oma mõtteid ja kogemusi kogemusnõustaja väljaõppest ja tööst jagavad Leelo Saar ja Kairit Lindmäe. Leelo on lõpetanud kogemusnõustaja õppe, Kairit on kogemusnõustaja ja koolitaja, kogemusnõustajate koja eksperttöögrupi vabatahtlik liige.
Kes võiksid õppida kogemusnõustajaks?
Leelo: Kogemusnõustajaks saab õppida inimene, kes on läbi elanud ja läbi töötanud mõne valusa või elumuutva kogemuse ning suudab seda analüüsida ja ka teistega jagada. Inimene peab olema valmis tegema tööd iseenda ja oma emotsioonidega, neid peegeldama. Enamasti tehakse seda grupis, teiste õppijate ees.
Kairit: On oluline, et koolitusele tulles ollakse traumeerivast kogemusest piisavalt taastunud ja teadlik oma valupunktidest. Pärast koolitust peaks inimene hakkama toetama teisi oma loo kaudu.
Mida peaks enda jaoks eelnevalt läbi mõtlema?
Kairit: Eelkõige peaks inimene läbi mõtlema, kas suudab grupis avada oma valusaid kogemusi ja jagada oma lugu ning emotsioone.
Leelo: Ka teiste jagatud lood on kahtlemata rasked. On raskeid haigusi, räiget koduvägivalda, alkoholismi, lähedaste kaotusi. Nende lugude kuulamine ja inimeste tundmaõppimine, kes on neid raskusi kogenud – see on koorem, mida peab oskama maha laadida.
Meie grupis oli palju head huumorit, mis muutis kohtumised meeldivaks ja neid oodati. Kui oled jõudnud etappi, kus oma raske olukorra üle saab juba ka nalja heita, siis oled käinud pika tee paranemise suunas.
Inimesed vajavad aega, et ise lahenduseni jõuda, sest vaid nii võetakse vastutus oma elu ja edasiste sammude ning otsuste eest.
Kairit: Enne koolitust vestlevad koolitajad kandideerijatega, et mõista nende taastumise taset ja valmisolekut oma kogemusega töötada. Peaks siiski valmis olema ka selleks, et õpe võib jääda pooleli või pausile, sest koolitusel tegeletakse väga isiklike teemadega. Kui selgub, et ei oldud valmis, on mõistlik võtta aega ja mõelda, kas soovitakse väljaõpet jätkata.
Koolitus ei sobi neile, kes soovivad klienti muuta või n-ö ära päästa. Kui tahetakse päästa teist inimest tema olukorrast, vaatamata sellele, kas too ise seda soovib või ei soovi, siis näeb kogemusnõustaja nõustatavas iseennast ja lahendab nõustajana iseenda probleeme, mitte ei tegutse kliendi huvides.
Millised oskused ja isikuomadused peavad kogemusnõustajal olema? Millal kogemusnõustaja on valmis teisi nõustama ehk tööle asuma?
Kairit: Kogemusnõustaja töö nõuab empaatiat, tolerantsust, sõbralikkust, head suhtlemisoskust, oma emotsioonide valitsemisoskust ja head pingetaluvust. Kogemusnõustaja töö oluline osa on iseenda tundmine ja teise inimese tunnetamine oma kogemuse alusel. On inimlik esmalt pakkuda kindlat lahendust või esitada küsimusi ainult uudishimu rahuldamiseks, kuid sellest tuleks nõustaja töös hoiduda. Koolitusel omandatakse oskused nõustaja tööks ja teoreetilised teadmised. Kasuks tulevad nõustamise täienduskoolitused, loovus ja paindlikkus, analüüsivõime ning eelnev klienditöö kogemus.
Koolitusel õpitakse töötama oma väärtusliku looga nii, et see toetab ja aitab teist inimest edasi.
Leelo: Koolituse üks oluline osa on juhendatud praktika, mis tähendab otsest klienditööd, aga ka eneserefleksiooni ja arutelusid juhendajaga. Enne praktika läbimist ei tohiks tööle asuda.
Palju annab juurde see, kui saab kõrvalt näha professionaalset nõustamist, kuigi delikaatsete teemadega ei soovi paljud kliendid praktikandi juuresolekul nõustamisele tulla.
Oleme mitme tegevusega kolinud sotsiaalmeediasse, seega võib veebinõustamine olla üks viis õpitut praktiseerida. Kusagilt tuleb alustada, sest nõustajaks kasvatakse nõustamise kaudu.
Kõigeks ei saa valmis olla ja kõike ei saa ette näha. Seega võib öelda, et kogemusnõustaja üks oluline omadus on kohanemisvõime.
Kairit: Tähtis on ka enesehoid ja piiride seadmine, et kogemusnõustaja tajuks, kui tema pädevus ning nõustamisvaldkond on ületatud ja oskaks vajadusel peatuda ning tegevuse katkestada.
Millist abi saab kogemusnõustaja pakkuda?
Leelo: Kui inimese seisund ei vaja diagnoosimist ega ravimeid, vaid ta soovib eelkõige rääkida ja vajab ära kuulamist, siis minu arvates on kogemusnõustajad siin kasutamata võimalus. Kogemusnõustajal ei ole diagnoosimise pädevust, samuti ei jaga ta ravisoovitusi. Neid piire tuleb teadvustada ja üle nende ei tohiks astuda. Küll aga saame jagada seda, mida ise oleme läbi elanud, katsetanud, kogenud ja mis meid päriselt aitas. Seda siiski vaid juhul, kui teine inimene on meilt seda ise soovinud kuulda. Kogemusnõustamise suuremaid õppetunde minu jaoks ongi ehk see, et ei ole vaja kohe rutata appi probleemi lahendama. Inimesed vajavad aega, et ise lahenduseni jõuda, sest vaid nii võetakse vastutus oma elu ja edasiste sammude ning otsuste eest.
Kairit: Ilma kogemusnõustamise koolituseta oma loo jagamine ja selle kaudu teisele toetuse pakkumine on tavapärane ja sellega puutume kõik tegelikult iga päev kokku. Nõustamisel aga ei räägi nõustaja oma lugu nagu igapäevaelus. Kui inimene on kriisis, soovib ta vastuseid oma mõtetele. Teda ei aita teise inimese kogemuse ja emotsioonide kirjeldus. Kuigi kogemusnõustaja võib olla läbi teinud sarnase teekonna, saab ta vaid aimata, millised võiksid olla kliendi vajadused ja tema mõtteis olevad küsimused.
Just koolitusel õpitakse töötama oma väärtusliku looga nii, et see toetab ja aitab teist inimest edasi. Pärast koolituse teoreetilise osa ja praktika läbimist on kogemusnõustajal oskused ennast analüüsida ja nõustamisprotsessis hoida ning taastuda. Samuti omandatakse nõustamistehnikate, kriisitöö, nõustamise eetika jms alusteadmised.
Koolituskeskus Luwi pakub kogemusnõustaja aluskoolitust 2019. aastast. Õppekava alus on sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. aasta määrus nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“. Õppekava on pidevalt arendatud, sealjuures arvestatakse koolitajate, õppijate ja teiste osaliste (nt tööandjate) soovitustega. Õppe sisu ja kvaliteedi üle on konsulteeritud ka kogemusnõustajate kojaga. Koolituse on edukalt lõpetanud 119 õppijat.
Praktikaasutusest saab nii mõnigi kord õppija tulevane tööandja. Kogemusnõustajad töötavad peamiselt rehabilitatsioonimeeskondades, kuid teenust osutatakse ka iseseisvalt nõustamis- või teraapiakeskuses või eraettevõtjana. Samuti teevad kogemusnõustajad koostööd töötukassaga, kust suunatakse kliente teenusele.