Koduteenus aastatel 2015–2019
2019. aastal sai koduteenust 7274 inimest. Enam kui pooled (58,5%) teenusesaajatest olid 80-aastased ja vanemad ning 71,8% teenusesaajatest oli määratud puue. Võrreldes 2015. aastaga on teenusesaajate arv kasvanud 9%.
analüüsi ja statistika osakond, sotsiaalministeerium
Koduteenuse eesmärk on inimese abistamine kodu ja isikliku eluga seotud igapäevaste toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, et aidata parandada ja säilitada tema elukvaliteeti harjumuspärases keskkonnas ja ka väljaspool kodu.
Koduteenus on mõeldud inimestele, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel kõrvalabivajadus, et teha kõike vajalikku kodus ja ajada asju väljaspool kodu.
Koduteenust osutatakse abi vajavale inimesele kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või teenuse osutaja hinnatud teenusevajaduse järgi ja kohaliku omavalitsuse määratud korras.
Koduteenuse saajad
2019. aastal sai koduteenust 7274 inimest, neist neljandik olid mehed ja kolm neljandikku naised. Enam kui pooled (58,5%) teenusesaajatest olid 80-aastased ja vanemad ning 71,8%-le teenusesaajatest oli määratud puue (vt tabel 1, joonis 1). Teenusesaajate arv on viimasel viiel aastal püsinud 6300–7300 vahel. Võrreldes 2015. aastaga on see aga kasvanud 9%.
Muutunud on ka teenusesaajate vanuseline jaotus. Vanemaealiste (65+) koduteenuse saajate osatähtsus kasvab. Kui 2015. aastal oli 65-aastaseid ja vanemaid teenusesaajaid 83,8%, siis 2019. aastal 88,9%. 85-aastaste ja vanemate osatähtsus moodustas 2019. aastal 37,1%, olles kasvanud 2015. aastaga võrreldes 6 protsendipunkti.
Soolises jaotuses on nooremates vanuserühmades mehi rohkem kui naisi ning nende osatähtsus kasvab. Kui 2015. aastal oli kuni 64-aastaste teenusesaajate hulgas mehi 55,1% ja naisi 44,9%, siis 2019. aastal olid need arvud vastavalt 56,3% ja 43,7%. Samas vähenes nende aastate võrdluses kuni 64-aastaste teenusesaajate arv ligi veerandi ehk 279 inimese võrra.
Alates 65. eluaastast ületab aga teenust saanud naiste arv meeste arvu. Kuid ka meeste osatähtsus vanemaealiste teenusesaajate hulgas mõnevõrra kasvab. Kui 2015. aastal oli teenusesaajatest 65-aastaseid ja vanemaid mehi 19,3% ja naisi 80,7%, siis 2019. aastaks oli meeste osatähtsus kasvanud 21,1%-ni ning naiste osatähtsus vähenenud 78,9%-ni. 80-aastaste ja vanemate puhul on ka meeste osatähtsus kasvanud. Kui 2015. aastal oli meeste osatähtsus 13,4%, siis 2019. oli koduteenuse saajatest 80-aastaseid ja vanemaid mehi 16,4% (joonis 2).
Arvuliselt on siiski teenusesaajate hulgas naisi kordades rohkem. Kui 2015. aastal ületas 80-aastaste naiste arv samas vanuses meessoost teenusesaajate arvu 6,5 korda, siis 2019. aastaks oli naisi vaid 5,1 korda rohkem.
Üle 4/5 koduteenuse saajatest elab üksi. Võrreldes 2015. aastaga on üksi elavate teenusesaajate osatähtsus kasvanud 1,6 protsendipunkti, moodustades 2019. aastal 82,9% teenuse saajatest (tabel 2). Nagu tabelist näha, siis üks osa koduteenuse saajaist sai samal ajal ka eluruumi tagamise teenust. 2019. aastal osutati koduteenust 551 eluruumi tagamise teenuse saajale, mis oli 7,6% sama aasta koduteenuse saajatest (2015. aastal 12,2%).
Maakondlikus võrdluses on toimunud koduteenuse saajate arvudes vaadeldava perioodi jooksul üsna suured muutused, osaliselt on see seotud haldusreformi mõjuga. Selle tõttu ei ole ühe osa maakondade puhul teenusesaajate arvud 2019. aastaga võrreldavad haldusreformieelsete aastatega (tabel 3).
Koduteenust vahetult osutavad isikud
2019. aasta lõpus oli kohaliku omavalitsuse üksustes kokku 694 koduteenust vahetult osutavat isikut. Arvestuslikult pakkus üks teenuseosutaja teenust keskmiselt 10,5 inimesele ning arvestuslik teenusetundide arv ühe teenuseosutaja kohta kuus oli 123.
Enamik koduteenuse osutajatest on vanemaealised. 50-aastaseid ja vanemaid oli nende seas 2019. aasta lõpus 468 (67,4% teenuseosutajate koguarvust). 60-aastaseid ja vanemaid oli sama aasta lõpus aga 239 ehk siis 34,4% teenuseosutajate koguarvust. Võrreldes 2015. aastaga on 60-aastaste ja vanemate teenuseosutajate osatähtsus kasvanud 2,6 protsendipunkti (tabel 4, joonis 3).
Kulud koduteenuse osutamiseks
Koduteenusele kulus 2019. aastal kokku 9 481 000 eurot, millest põhiosa (90,0% ehk 8532 000 eurot) tasusid kohalikud omavalitsused. Teenust saanud isikud ja nende pereliikmed tasusid 436 000 eurot ehk 4,6% kulutustest.
Riigi osalus oli 507 000 eurot (5,3% teenuse kulust), suurem osa sellest ehk 262 000 eurot kaeti Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetustest, kui kohaliku omavalitsuse üksus taotles selleks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu.
Võrreldes 2015. aastaga kasvasid kulud koduteenusele 2019. aastal 65,7% (3 759 0000 euro võrra). Rahastajatest kasvasid kohaliku omavalitsuse üksuste kulud 56,0% (3064 000 euro võrra), kuid osatähtsus kulutuste katteallikates mõnevõrra vähenes (95,6%-lt 2015. aastal 90,0%-ni 2019. aastal). Teenuse kulu juurdekasvust moodustas nende kahe aasta võrdluses omavalitsuste osa 81,5%.
Riigi kulud kasvasid tänu ESF-i vahenditele ning moodustasid teenuse rahastamisel kulude juurdekasvust 13,5% ja osatähtsus teenuse rahastamisel kasvas 5,3%-ni. Teenusesaajate osalus on püsinud 4,4%–4,8% vahel (kasv absoluutarvudes 187 000 eurot ehk 75,1%). Kuigi teenusesaajate ja nende pereliikmete tasutud kogusumma ja osatähtsus teenuse rahastamisel on kasvanud, on tegu siiski väikese summaga (2019. aastal arvestuslikult ühe teenust saanud isiku kohta aastas 60 eurot).
