Kanep – mis on mis?

Metoodika

02. mai 2024

Üha sagedamini arutletakse kanepi kahjulike ja kasulike kasutusviiside üle. Infot avaldatakse järjest rohkem ning levivad ka mitmesugused väärarusaamad, mida oleks vaja kummutada.

Katri Abel-Ollo
tervise arengu instituudi uimastite ja sõltuvuste osakonna narkootikumide valdkonna juht

Aljona Kurbatova
tervise arengu instituudi tervise ja heaolu edendamise keskuse juht

Marin Vaher
tervise arengu instituudi uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist

Artikli eesmärk on anda ülevaade kanepi tarvitamise ja selle reguleerimise kohta Eestis. Jagatakse ka nõuandeid, mis aitavad spetsialistidel kanepit narkootikumina tarvitavat inimest ära tunda ja teda abistada.

Kanep tööstuses

Tööstusliku kanepi tähtsus inimkonnale on läbi aja olnud märkimisväärne. Esimene teadaolev kanepi otstarve oli seemnete kasutamine toiduna. Samuti on kanepit läbi aegade kasvatatud kiude andva taimena, millest valmistati ja valmistatakse ka tänapäeval köisi, riiet ja isegi paberit. Kanepiseemneist tehakse ka õli ning kanepit kasutatakse kosmeetikatoodete koostisosana. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib Eestis kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika nõuete kohaselt. Täpsemat infot nende nõuete kohta saab maaeluministeeriumist.

Mis teeb kanepist psühhotroopse (narkootilise) aine?

Kanepitaimes ja selle ekstraktides on rohkesti eri kannabinoide, kuid peamise psühhotroopse toime annab kanepile delta-9-tetrahüdrokannabinool ehk THC, mis avaldab inimese organismile mõju ning võib tekitada sõltuvust. Eestis on käitlemiskeelu all kõik kanepisordid, mille THC sisaldus on üle 0,3% (kuni 2022. aasta lõpuni 0,2%) ja mis ei ole kantud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte. Selline kanep on lisatud ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja.

THC sisaldus kanepitaimes on võrreldes 60. ja 70. aastatega oluliselt suurenenud kanepi kasvatusmeetodite muutumise tõttu – selle mõju tervisele 50 aastat tagasi ei ole võrreldav tänapäevasega. Kanepi THC sisalduse stabiilset tõusu kinnitab ka Eesti kohtuekspertiisi instituut (vt joonis 1). 2005. aastal oli kõige levinum konfiskeeritud kanep THC sisaldusega 0,35% ja 2022. aastal 16%.

THC sisaldus kanepis/kanepiõies joonisel — **Joonis 1.** THC sisaldus kanepis/kanepiõies 2005−2022, %
Allikas: Eesti kohtuekspertiisi instituut (2023)

Viimasel ajal on hakanud kõikjal maailmas (ka Eestis) kanepiturule jõudsalt tulema poolsünteetiline kannabinoid HHC (heksahüdrokannabinool). HHC-d võidakse turustada sarnaselt THC-ga nii kanepiõisikute, veipide kui ka maiustuste (nt kummikommid) ja teiste toiduainete lisandina. Seda müüakse ning tarvitatakse sageli kui mahedamat võimalust kogeda THC-ga sarnast mõju. HHC-l arvatakse olevat 70–80% THC tugevusest. Teadaolevatele andmetele tuginedes ei viita miski sellele, et HHC oleks tervisele ohutum kui THC. (EMCDDA 2022). HHC on kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning Eestis on selle käitlemine keelatud.[1]

Kanepi tarvitamise reguleerimine Eestis

Eestis ei ole narkootikumide tarvitamine kuritegu, vaid väärtegu – narkootikumide tarvitamine on dekriminaliseeritud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse kohaselt karistatakse narkootiliste või psühhotroopsete ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärteost saab kuritegu, kui inimese valdusest leitud uimastikogusest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eestis ei eristata kanepit teistest narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest.

Nii nagu iga inimene on täiesti ainulaadne, on ainulaadne ka tema teekond kanepi proovimise, regulaarse tarvitamise või sõltuvushäireni.

Kanepi legaliseerimine tähendab kanepi omamist ja isiklikku tarvitamist keelavate seaduste tühistamist ja kaotamist. Legaliseerimine võimaldab riikidel reguleerida ja maksustada kanepi tarvitamist ja müüki. Legaliseerimise korral on kanep elanikele ostmiseks ja tarvitamiseks kättesaadav nagu alkohol ning tubaka- ja nikotiinitooted. Kanepi vanuse- ja muud müügipiirangud otsustab riik. Ülevaate kanepi legaliseerimist puudutavate seaduste kohta Euroopas leiab Euroopa uimasti ameti kodulehelt. Eestis ei ole kanep legaliseeritud.

Kanep meditsiinis

Sageli räägitakse kanepi kasutamisest ravi otstarbel. Oluline on aga teada, et ravikanepit kui liiki ega sorti ei ole olemas. Kanepi taim võib sisaldada mitutsada farmakoloogiliselt aktiivset ühendit, sh kannabinoide. Taimest isoleeritud kannabinoididele lisaks on olemas ka sünteetilised kannabinoidid. Nii looduslikke kui ka sünteetilisi kannabinoide kasutatakse ravimite ühe komponendina. Ravi otstarbel meditsiinis kasutatavate kanepit sisaldavate ravimite puhul on tehtud ravimiuuringud nagu iga teise ravimi puhul, et selgitada välja toimivad raviannused ja võimalikud kõrvalmõjud. Meditsiinis kasutatakse kannabinoide sisaldavaid ravimeid eelkõige sümptomaatiliseks raviks näiteks iivelduse või epileptiliste hoogude korral. Ebaseadusliku kanepi tarvitamine ükskõik mis viisil ei ole kuidagi võrdsustatav meditsiinis kasutatava kannabinoide sisaldava ravimi tarvitamisega.

Väär on arvamus, et kanepi tarvitamine meelelahutuslikul või muul eesmärgil on täiesti ohutu ega tekita sõltuvust.

Eestis on lubatud turustada ravimit nimega Epidiolex (USA) / Epidyolex (UK). Selle ravimi peamiseks toimeaineks on kannabidiool ehk CBD ning seda kasutatakse Lennoxi-Gastaut' sündroomi või Dravet' sündroomiga seotud krambihoogude lisaraviks kaheaastastel ja vanematel patsientidel. Lisaks on Epidyolex näidustatud tuberoosse skleroosi kompleksiga seotud epileptiliste hoogude täiendava ravina.

Praegu ei ole Eestis müügiluba enamikul ravimitest, mis sisaldavad looduslikke või sünteetilisi kannabinoide. Selleks et kasutada müügiloata ravimeid, peab taotlema luba ravimiameti kliendiportaali kaudu. Kui ravi eesmärgil tarvitatava kanepi THC-sisaldus ületab 0,3%, kehtivad sellele narkootilise või psühhotroopse ravimi nõuded. Lisainfot selle kohta saab ravimiametilt.

Kanepitoodete müük nn kanepiärides

Viimastel aastatel on tekkinud Eestis väikesed kanepile spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse nii kanepiürti, kanepiõli kui ka mitmeid n-ö tervisetooteid. Neid nimetatakse sageli CBD (kannabidiool) kanepitoodeteks. Nendes kauplustes müüdavate toodete THC sisaldus peab olema alla 0,3%. Kui toodetes leiduv CBD on ekstraheeritud kanepist, kus THC sisaldus on ületanud 0,3%, loetakse ka CBD narkootiliseks aineks ja talle rakenduvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusest tulenevad nõuded ja piirangud. Kui CBD on ekstraheeritud kanepist, kus THC sisaldus ei ole ületanud 0,3%, ei loeta ka CBD-d narkootiliseks.

Keelatud toodete hulka kuulub ka kanepit sisaldav uuendtoit. Olgugi, et CBD narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ei kuulu, on CBD sisaldavate toiduainete (sh lemmikloomade toit) müük Eestis keelatud, kuna selle ohutus tervisele ei ole tõestatud. Uuendtoit laiemalt on selline toit, mida ei ole Euroopa Liidus toiduna olulisel määral tarbitud enne 15.05.1997. Uuendtoidu turustamiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba ning selle saamiseks on vaja Euroopa Toiduohutusametile tõendada, et uuendtoit on ohutu. Seega võib Euroopa Liidus turustada ainult neid uuendtoite, mida on Euroopa Toiduohutusamet hinnanud ohutuks ja millele on loa andnud Euroopa Komisjon (Põllumajandus- ja toiduamet 2021). Ohutuks loetakse näiteks kanepiseemnetest pressitud õli ja teisi kanepiõlisid, mis sisaldavad CBD-d looduslikult, mitte kanepiekstraktina. Eestis saab selle kohta lisainfot küsida põllumajandus- ja toiduametilt.

Psühhotroopse kanepi peamised vormid ja nimetused

Kanepi kõige levinum vorm on kuivatatud kanepiõisikute saadus, mida kutsutakse muu hulgas selliste nimetustega nagu õis, savu ja tups. Hašišiks ehk kanepivaiguks (hašš/hash, plastiliin, tükk, maroko, kivi, pigi) nimetatakse vaigusegu, mida saadakse kanepi emastaimede õisikute töötlemisel. Kanepiõlideks nimetatakse tooteid, mida saadakse kanepi kuumutamisel õlis THC eraldumise temperatuurini või pikema aja jooksul madalamal temperatuuril, mis tagab osa terpeenide säilimise. Sünteetilised kannabinoidid (spice, AK jpt tooted) on inimese loodud, kuid toimeaine poolest sarnased psühhoaktiivset toimet omavale kanepitaimele. Tasub meeles pidada, et sünteetiliste kannabinoidide toime inimese organismile on siiski kordades tugevam ning etteaimamatum võrreldes taimse kanepiga.

Kanepi tarvitamine Eestis

Kanep on Eestis kõige sagedamini tarvitatav narkootiline aine. Eesti täiskasvanud rahvastiku seas korraldatud uimastite tarvitamise uuringu (2024) esialgsetel andmetel on 29% vastanutest tarvitanud elu jooksul kanepit, mida on nelja protsendi võrra enam kui 2018. aastal (25%). Kusjuures 6% oli teinud seda viimasel aastal ja 2% viimasel kuul (Vorobjov jt 2024 avaldamata).

Eesti noorte uimastitarvitamise värskemaid andmed pärinevad 2021. aasta uuringust „Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine“. Uuringus osalesid 7.–12. klassi ja kutsekoolide 1.–4. kursuse õpilased, kes olid valdavalt 14–18-aastased (n = 4965). Uuringule tuginedes oli 31% noortest elu jooksul tarvitanud mõnd uimastit. Esimest korda tarvitati uimasteid keskmiselt 15-aastasena. Uimasteid tarvitanud noortest 75% on teinud seda mitu korda. Kanepitooted ja sissehingatavad ained (nt bensiin, liim, lakk, lahusti) on noorte hulgas kõige enam levinud. Uimastit tarvitanutest 59% olid pruukinud kanepitooteid (sh 32% korduvalt) ning 41% sissehingatavaid aineid (sh 22% korduvalt). Küsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul tarvitas kanepitooteid 7% noortest ja muid narkootikume 3%.

Kanepi kasude ja kahjude üle arutlemiseks ei pea inimene olema staadiumis, kus kontroll tarvitamise üle on juba kadunud.

Veebiküsitlusele 2021. aastal vastanud Eesti 1337 elanikust, kes olid elu jooksul tarvitanud narkootikume, 97% oli tarvitanud kanepit. Küsitluse kanepimoodulile vastanud 727 inimesest 93% oli tarvitanud ebaseaduslikke kanepitooteid viimase 12 kuu jooksul. Kõige levinum oli taimne kanep (98%), söödavaid tooteid oli tarvitanud 24%, kanepiõli 8% ja kanepivaiku (hašiš) 5% vastanutest.

Kanepi tarvitamise levimust näitavad ka 2019.–2023. aastal suuremates linnades tehtud reoveeuuringud (Hollo jt 2020; Abel-Ollo jt 2021; Abel-Ollo jt 2022; Abel-Ollo jt 2023). Nii TAI kui ka justiitsministeeriumi korraldatud reoveeuuringud kinnitavad kanepi tarvitamise pidevat kasvu Eestis. TAI uuringud näitavad, et 2022. aastal oli Tallinnas kanepitoodete (THC-COOH) kogus reovees 1000 elaniku kohta keskmiselt päevas 8639 mg, kuid 2023. aastal juba 9915 mg, Tartus vastavalt 2021. aastal 4278 mg ja 2023. aastal 5492 mg. Teisendades kanepi kogused parema ülevaate saamiseks annusteks, selgub, et ühel päeval tarvitati Tallinnas keskmiselt 38 064 ja Tartus 4390 kanepidoosi. Justiitsministeeriumi reoveeuuringutega saab tutvuda nende kodulehel.

Kanepi mõju tervisele

Kui kanepit tarvitatakse narkootilise ainena, võib see mõjuda igaühele erinevalt – mõjude avaldumine on individuaalne ning oleneb tarvitatava aine koostisest ja tarvitamise sagedusest. Kanep võib mõjuda kesknärvisüsteemile stimuleerivalt (ergutavalt) või pärssivalt (uimastavalt). Kanepis THC või teiste psühhotroopsete kannabinoidide sisalduse suurenemisel ilmnevad järjest sagedamini nii vaimse kui ka füüsilise tervise probleemid. Vahetult pärast kanepi tarvitamist võivad avalduda järgmised sümptomid: kiireneb südame löögisagedus; aeglustub seedekulgla talitlus; suureneb söögiisu; kehatemperatuur langeb; suureneb oht õnnetusjuhtumiteks, inimene muutub ülemeelikuks, mille tagajärjel võib ta käitumine väljuda tema enese kontrolli alt jm.

Uuringute tulemused kinnitavad, et kanepi kõrgem THC tase võib pikemaajalisel tarvitamisel tähendada suuremat sõltuvusse jäämise riski; depressiooni, ärevuse ja suitsiidimõtete sagedasemat ilmnemist; pidevat väsimust, ükskõiksust ja apaatsust; kognitiivse võimekuse olulist langust; paranoia ja psühhooside tõenäolisemat tekkimist jm (Canadian Nurses Association 2017; Stuyt 2018).

Kuidas kanepi tarvitajat ära tunda?

Ei ole ühte kindlat välist tunnust, mille järgi kanepi tarvitaja kohe ära tunneb, kuid selle tarvitamisele võivad viidata punased, n-ö verd täis valgunud silmad; kiirenenud südamelöögisagedus; unisus, letargilisus; koordinatsioonihäired; vajadus pidevalt midagi näksida; keskendumisraskused; tavapärasest jutukam eneseväljendusviis; argirutiinist märgatavad kõrvalekaldumised; muutused ajatajus.

Kanepit tarvitav inimene võib endaga kaasas kanda peeneks hakitud rohekas-pruuni kuivatatud lehepuru, mis sarnaneb maitseainele või selliseid spetsiifilisi vahendeid nagu näiteks piip; väikesed sigareti rullimise paberid; pisikesed pudelikesed õli jaoks; silmatilgad. Kanepi suitsetamisel tekib ka eriline imal lõhn.

Kuidas aidata kanepit tarvitavat inimest?

Nii nagu iga inimene on täiesti ainulaadne, on ainulaadne ka tema teekond kanepi proovimise, regulaarse tarvitamise või sõltuvushäireni. Enamasti alustatakse kanepi proovimise ja tarvitamisega noorukieas või noore täiskasvanuna (Haring jt 2021). Selle põhjuseks võivad olla ümbritsevate inimeste eeskuju (täiskasvanud, sõbrad), meedia surve (sotsiaalmeedia, muusika, filmid), põgenemise, eneseabi või igavuse (põnevus, huvi) peletamise soov, mässu väljendamine, tahe saavutada kiiresti heaolutunne. Kanepit tarvitatakse ka selleks, et parandada enesekindlust, tunda end julgemana või tulla toime traumaga.

Inimene, kes kanepit tarvitab, võib olla seisukohal, et see ei kahjusta tema tervist ning seetõttu ei pruugi ta kohe võtta kuulda ka lähedase soovi teda aidata või spetsialisti juurde suunata. Inimese hoiakutest sõltumata saavad nii sõbrad, pereliikmed kui ka spetsialistid ta hinnanguvabalt ära kuulata, toetada teda tarvitamise motiivide mõistmisel ja alternatiivsete tervislike lahenduste leidmisel.

Kui vestluse käigus tekib soov hinnata, kas ja kui tõsiselt võib kanepi tarvitamine inimese tervist ohustada, saab selleks kasutada abivahendina CUDIT-R (ingl Cannabis Use Disorder Identification Test – Revised) sõeltesti, mis on kättesaadav narko.ee lehel. Sama testi saab teha ka TAI kodulehelt alla laetava töövihiku „Kanep. Eneseabi töövihik“ abil. Töövihik võib olla esimene abivahend inimesele, kes soovib kanepi tarvitamist vähendada või lõpetada.

Väärarvamus, et kanepi tarvitamine meelelahutuslikul või muul eesmärgil on täiesti ohutu ega tekita sõltuvust, on aidanud kaasa kanepi laialdasele levikule nii täiskasvanute kui ka noorte hulgas, kelle arenevale ajule võib see tekitada pöördumatuid kahjustusi. Kui inimene on vanem kui 17-aastane ja tarvitab kanepit vähe või mõõdukalt, võib suunata ta programmi Valik, kus nõustajad aitavad omandada uusi oskusi, kuidas kanepi tarvitamist vähendada või seda lõpetada.

Noorte puhul on esmaabiks lehekülg Tarkvanem.ee, kust saavad mõtteid nii lapsevanemad aga ka teised spetsialistid selle kohta, kuidas ja miks on vaja noortega vestelda, et ennetada uimastite tarvitamist või arutleda tarvitamise kahjulike mõjude üle.

Kui tekib kahtlus, et vestluspartneri või kliendi puhul võib olla tegu kanepi sõltuvusega, on soovitatav suunata inimene psühhiaatri vastuvõtule, kes teeb kindlaks sõltuvuse olemasolu ja kellega koos otsustatakse, millise raviskeemiga jätkata. Psühhiaatri vastuvõtule registreerimiseks ei ole vaja perearsti saatekirja. SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses koostas kanepi tarvitajatele spetsiaalse ühe kuu pikkuse statsionaarse raviprogrammi. Noorte nõustamiseks võib nõu küsida kõigist regionaalsetest laste ja noorte vaimse tervise keskustest üle Eesti, mille kontaktid leiab lehelt www.narko.ee.

Lõpetuseks

Olgugi, et kanep on narkootiline ja seega Eestis ebaseaduslik, on selle laialdane proovimine ja tarvitamine üsna levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Kõigist kanepi proovijatest ei kujune regulaarsed tarvitajad, kuid kanepi kasude ja kahjude üle arutlemiseks ei pea inimene olema staadiumis, kus kontroll tarvitamise üle on juba kadunud. Mida varem inimesega sellel teemal hinnanguvabalt arutleda, leida üles proovimise ja tarvitamise põhjused ning mõtiskleda koos alternatiivsete tervislike tegevuste üle, seda suurem on tõenäosus, et kanep ei kahjusta inimese tervist pöördumatult. Meil kõigil on võimalus märgata ja osutada abikäsi seal, kus seda vajatakse.

Tasuta teenuste kontaktid (rahastab tervise arengu instituut):

Tugiliin narko.ee

Narkootikumid valmistavad muret ja tekitavad küsimusi? Toetame ja hoolime ööpäev läbi.

helista lühinumbril 1747 või numbril 641 4110
kirjuta e-posti aadressil 1747@narko.ee
suhtle vestlusakna kaudu leheküljel narko.ee

Lisainfot ravi- ja nõustamisteenuste kohta vaata www.narko.ee.

Täname sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Katrin Tomson-Johansonit ja ravimiameti inspektor Olga Kampi abi eest artikli koostamisel.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 3/2021 ja seda uuendati 2024. aastal.

[1] Ravimiameti ettepaneku ja sotsiaalministeeriumi heakskiidu alusel allkirjastas terviseminister 26. aprillil 2024 määruse muudatuse, millega kantakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ka allpool loetletud kannabinoidid, sest need kujutavad ohtu inimese tervisele, nendega ei ole tehtud kliinilisi uuringuid inimestel ning nende täpsemad omadused ja mõjud on teadmata.
- Tetrahüdrokannabiforool (THCP)
- Heksahüdrokannibinoolatsetaat (HHC-O)
- Heksahüdrokannabiforool (HHC-P)
- Tetrahüdrokannabidiool (H4CBD)

Viidatud allikad

Abel-Ollo K, Riikoja A, Barndõk T, Kurbatova A. (2023). Tallinna ja Kohtla-Järve piirkonna reovee 2022. aasta uuring uimastite jääkide suhtes. Tallinn: tervise arengu instituut.

Abel-Ollo, K., Lõhmus, L., Kurbatova, A. (2022). Narkootikumide tarvitamise veebiküsitlus 2021. Tallinn: tervise arengu instituut.

Abel-Ollo, K., Riikoja, A., Barndõk, T., Kurbatova, A. (2021). Tallinna ja Pärnu reovee uuring uimastite jääkide suhtes 2020. Tallinn: tervise arengu instituut.

Canadian Nurses Association. (2017). Harm reduction for non-medical cannabis use.

European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction, EMCDDA. (2022). EMCDDA technical expert meeting on hexahydrocannabinol (HHC) and related cannabinoids.

Hollo, V., Riikoja, A., Barndõk, T., Abel-Ollo, K., Kurbatova, A. (2020). Tallinna reovee uuring narkootiliste ja psühhotroopsete ainete jääkide suhtes. Tallinn: tervise arengu instituut.

Justiitsministeerium. (2024). Narko reovee seire. Kriminaalpoliitika.

Lõhmus, L., Tamson, M., Pertel, T., Abel-Ollo, K., Rüütel, K. (2023) Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine. 2021. aasta uuringu aruanne. Tallinn: tervise arengu instituut.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI. (i. a.). Tervise- ja tööministri 10. juuli 2018. a määrus nr 37 „Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ muutmine“ lisa.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus. (1997). Riigi Teataja I, 08.01.2020, 12.

Põllumajandus- ja toiduamet. (2021). Uued toidud ehk uuendtoit.

Stuyt, E. (2018) The Problem with the Current High Potency THC Marijuana from the Perspective of an Addiction Psychiatrist. Mo Med, 115(6), 482–486.

Vorobjov, S., Kaste, A.-L., Veskimäe, L. (avaldamisel 2024). Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuring 2023. Tallinn: tervise arengu instituut

Vorobjov, S., Salekešin, M., Vals, K. (2019). Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuring. Tallinn: tervise arengu instituut.

Vorobjov, S., Tamson, M. (2020). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15−16-aastaste õpilaste seas. Tallinn: tervise arengu instituut.

vaimne tervis, ennetus