Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Helen Cyrus: Mõttetreening aitab näha võimalusi ja valikuid

Metoodika

„Minu eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi mõttetreeninguga, lastes neil nii saavutada tõelisi eesmärke ja kasutada oma potentsiaali”, kinnitab Suurbritannia pikaajalisim taastumisele suunatud mõttetreeningu koolitaja Helen Cyrus oma veebilehel.

Dagmar_Narusson_1.jpeg
Dagmar Narusson
Tartu Ülikool

 

 

 

 

 

 


2018. aasta septembris ja oktoobris viis Helen Cyrus Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis ellu koolituse „Coaching personaalse taastumise toetamiseks”. 2019. aasta septembris korraldas ta Nottinghamis täienduskoolituse eestlastele, kes rakendavad oma töös coaching'u ehk mõttetreeningu elemente. Sellele lisaks julgustab ta Eesti mõttetreenerite kogukonda, kes isekeskis koos käib. 

Helen Cyrus
Helen Cyrus
Erakogu

Helenit huvitab väga, kuidas läheb Eestis vaimse tervise valdkonnal ja kuidas õnnestub arendada personaalse taastumise toetamise oskusi. 2019. aasta novembris tegin Helen Cyrusega intervjuu, et vahendada Sotsiaaltöö lugejatele tema mõtteid.

Helen, mida tähendab taastumisele suunatud coaching ehk mõttetreening?

Kui mõtlen sellele, mida inimesed väärtustavad taastumise juures, siis nad tahavad tagasi saada ehk tagasi võtta oma elu. Olgu tegu füüsilise või vaimse haigusega. Nad tahavad tagasi lootust. Mõttetreening aitab inimestel mõelda, mis võimalused neil selleks juba olemas on ja nad ei pea keskenduma sellele, millest nad on ilma jäänud.

Mõttetreening võib olla väga võimas, sest aitab inimesel püstitada treeningu käigus eesmärke ja lubab tal kogeda, et tal on valikud. Inimesele annab palju jõudu juurde teadmine, et tal on võimalusi ja õigus elada nii, et talle ei öelda ette, kuidas ta seda tegema peab.

Mõttetreeningu üks põhimõte on, et vastused on inimesel juba olemas. Treener aitab inimesel saada kasvõi osaliselt tagasi kontrolli ja iseseisvuse tema elus. Kui töötada taastumist toetava mõtteviisi ja mõttetreeningu printsiipide järgi, siis on tunda, et need kaks printsiipide kogumit on omavahel suurepärases „abielus”. Mõttetreeningus on palju personaalsele taastumisele omaseid rõhuasetusi: mõlema puhul peetakse tähtsaks, et inimesel tekiks võimalus valida ja kontrollida mõnda oma elu valdkonda. On suur asi, kui inimene kogeb, et ta saab ise valida, mille üle oma elus otsustada.

Millised on taastumisele suunatud mõttetreeningu peamised põhimõtted?

Peamine on aidata seada inimesel tema enda eesmärke, aidata välja selgitada, mida just tema tahab, mis võimalused on kättesaadavad ja mis on tõesti tähtis. Ja siis aidata tal valida, millised nendest võimalustest aitavad tal konkreetses olukorras edasi liikuda. Mõttetreening aitab inimestel eesmärkide seadmise kaudu muudatusi ellu viia, ja uskuda, et ta on keegi, kes suudab saavutada oma eesmärke. 

Kui praktikud tahavad mõttetreeningut kasutada, siis millised peaksid olema nende eelteadmised või mida nad peaksid oskama?

Arvan, et kõige olulisem on see, et neid peab kindlasti enne koolitama. Praktikud peavad mõistma mõttetreeningu printsiipe ja võtma need omaks. Nad peavad saama mõttetreeningu kogemuse, siis mõistavad nad protsessi isikliku kogemuse kaudu. Ei saa ju hästi ka müüa mõnda asja, mida me ise kasutada ei oska. Sedasi oled nagu automüüja, kes ei ole kunagi autot juhtinud. Inimesed saavad mõttetreeningust aru siis, kui on seda kogenud. Nad mõistavad, et see põhineb teadmistel ja kindlatel oskustel.

Mõttetreeningu kasutamine eeldab tõhusat treeningut ja arusaamist, kuidas need printsiibid inimese puhul toimivad. Eelteadmisi pole enne mõttetreeningu õppimisega alustamist tingimata vaja. Näiteks minul ei olnud eelteadmisi. Arvan, et vaja on tahet teha midagi teisiti. 

Kas mõttetreeningu kasutajal peaks olema eelteadmisi vaimse tervise ja psüühikahäirete kohta?

Mõttetreeningu kursusele tullakse oma töövaldkonnast. Seega tunneb inimene ala, kus ta töötab. Kursusel saab ta teada, kuidas mõttetreening toimib.

Töötades nt vaimse tervise alal mõnes väga eriomases valdkonnas, on vaja teada saada, kuidas mõttetreening toimib ja kuidas seda oma töös kasutada. Tuleb mõista, et mõttetreening on teatud tüüpi vestlus, mida peab oskama ellu viia inimestega, kellega töötad. Kursuse kestel muutub osaleja järjest enam mõttetreeningu eksperdiks. Tööl või kodus oskab mõttetreeningu õppija kohandada oma uusi oskusi konkreetse kontekstiga.

Mõttetreeningut kasutatakse nii tervise-, sotsiaal- kui ka ärivaldkonnas ja mujalgi. Omandatud oskused kohandatakse keskkonda, kus tegutsetakse. Kõige olulisem on saada aru, kuidas mõttetreening toimib. Kursusele tulija siseneb tegelikult treeningprotsessi. Treenitava rollis olles tekib arusaamine, kuidas see protsess toimub.

Kuivõrd mõttetreeningu elementide kasutamine erineb, kui rakendada neid psüühikahäiretega inimeste puhul või edukate majandustegelastega? Mil määral erineb näiteks jõustavate küsimuste esitamine?

Sellest oleneb palju, kellega töötatakse. Kui inimesel on palju kompleksseid vajadusi, nt psühhootilise episoodi kogemus või intellektipuue, siis on vaja küsimusi lihtsustada ja teha need arusaadavaks. Kuid oluline on, et inimesele ei öelda ette, mida ta peab tegema. Selle asemel tuleb julgustada teda mõtlema, mida ta tahab, ja seda saab teha küsimuste esitamise kaudu, mis panevad inimest ise vastust otsima.

Ennast tuleb kohandada inimese järgi?

Jah, inimesed on erinevad. Ka need, kes räägivad sama keelt ja on heade kognitiivsete võimetega. Mõttetreeningu küsimused ei pea olema keerulised. Küsimused peavad aitama luua otsetee asja tuumani. Küsitud küsimused ongi mõttetreeneri peamised tööriistad.Töövõtteid võib olla mitu, nt suulised ja kirjalikud küsimused. Neid tööriistu tuleb kasutada lihtsalt, nii et need kohanduksid just selle inimesega. Nii on ka siis, kui töötada nt füüsilise puudega inimese või 20aastase noorega. Ikka tuleb kohandada oma tööd inimese järgi.

Mis meetodeid mõttetreenerid taastumise valdkonnas kasutavad?

Kõige sagedamini kasutatakse GROW-mudelit ning eluratast. Mina kasutan kõige rohkem T-GROW mudelit. Alustuseks on teema, selle alusel küsin järgmiseks, mis tulemust inimene ise kohtumiselt ootab. Mõnikord on eesmärk nii suur, et sellega tegelemiseks on tarvis mitut kohtumist. Sedasi mõtleb inimene paremini läbi, mida ta igalt kohtumiselt ootab. Võib-olla soovib ta, et ühel kohtumisel saaks käsitleda väga spetsiifilisi küsimusi. Või siis tahab ta saada ideid oma võimaluste kohta või keskenduda plaanile ja kavandada edasisi samme. Või on kohtumise mõte hoopis rääkida takistustest, mis ei lase edasi liikuda.

Jõustavate küsimuste kasutamine aitab inimesel kuulata oma vastust selle kohta, mis tal mõttes on. Nii saab vastaja aru, mis on tema jaoks õige. Hämmastav on, et kui inimene esitab küsimuse n-ö oma ajule, tuleb vastus kohe. Küsimus teeb ise töö ära. Treening aitab näha võimalusi, mis on talle kättesaadavad. Paljud inimesed kogevad oma elus olukordi, kus tunnevad, et nad on kinni jäänud. Nad justkui ei saa edasi liikuda, sest on asju, mida nad ei saa teha, kuid mõttetreening laseb inimestel märgata ja teadvustada, et neil on valikud ning võimalused.

Treeningu käigus nad mõistavad, mida saavad ise teha ja mida kontrollida, ning taipavad, mida võiks proovida. Nad avastavad oma võimalusi ja jõuavad selleni, et tahavad valida, kuidas liikuda edasi. Isegi siis, kui inimesel on palju võimalusi, ei soovi ta tingimata kõigi nendega edasi töötada. See ongi mõttetreeningu võti. Kui praktik mõtleb, et ta teab, mis on parim, siis tegelikult ei ole tal tavaliselt inimese taustalugu. Ta ei tea, mis takistab inimest edasi liikumast või mida on inimene juba ise teinud ja mõelnud, et edasi liikuda.

Olen mõttetreenerina sageli näinud, et kui lubada inimestel leida vastused enda seest, võimaldada valida, millega nad ise soovivad edasi töötada, aitab see teha neil seda, mida nad ise teha tahavad. See protsess toob tegevusse kohe pühendumuse. See on väga suur erinevus võrreldes sellega, kui praktik ütleb, mida inimene peaks tegema.

Mõttetreening lubab inimesel ise otsustada. Imestame, et miks inimesed ei käitu nii, nagu asjatundja soovitas. Põhjus on selles, et see ei sobitu nende ellu, see ei sobi neile, nagu liiga suur kleit.

Eluratas on suurepärane tööriist, sest ta aitab valida, millele inimene tahab oma elus keskenduda ja mida saavutada. Mõttetreening võib olla mitteformaalne või formaalne. See võib olla ka vestlus, kasvõi kolleegi, partneri või lastega. Me ei ütle siis, mida laps või keegi teine tegema peab. Me aitame vesteldes hoopis mõista, mida nad tegelikult tahavad. Siis tuleb motivatsioon inimese seest ja aitab keskenduda soovitule.

Kes kasutavad taastumisele suunatud mõõtetreeningut Suurbritannias? Kes osalevad sinu kursusel ja lähevad pärast praktiseerima?

Vaimse tervise spetsialistid, kogukonnaga seotud psühhiaatrid. Järjest rohkem on praktikuid, kes töötavad füüsiliste probleemidega inimestega, medõdesid, pereterapeute, lastega töötavaid inimesi, arste, ajutise hoolduse pakkujaid jt. Kursustel on inimesi eri valdkondadest ja see näitab, kui laialdaselt saab mõttetreeningut kasutada. Viimase kümne aasta jooksul on õnnestunud koolitada üle 900 inimese. Inimesed juba kasutavad mõttetreeningut ja neil on kindlus, et see toimib. Pole enam nii, et seda kasutavad üks või kaks meeskonnaliiget. Nüüd tulevad kursusele järgmised meeskonnaliikmed. Töötame ka meeskonnajuhtide, IT-spetsialistide ja teiste tugifunktsioonide kandjatega.

Kas on midagi, mida inimesed mõttetreeningust veel peaksid teadma?

Arvan, et pärast mõttetreeningu kohtumist tuleb anda aega, et näha, kuidas see protsess kliendi elus käima läheb. Kindlasti on oluline eneseteadlikkus. Sageli tahame, et teised muutuksid, kuid me ei näe, kuidas ma ise panustan olukorda, millega ma rahul ei ole. Mõttetreeningus õpitakse sedagi. Kui ma tahan muuta süsteemi või maailma või ükskõik mida, tuleb alustada endast. Tuleb vaadata, kuidas ma panustan asjadesse ja kuidas ma neid muudan.

Kui tegu on juhtimisega, siis tuleb endalt küsida, kuidas ma juhin. Kui oled lapsevanem, siis kuidas ma suhtlen; kui oled partner, siis kuidas ma panustan. Oma tööst ei saa neid asju lahutada, sest oleme samad inimesed eri olukordades.

Põnev on näha inimesi muutumas just isiklikul tasandil, siis laieneb see professionaalsesse ellu. Mõttetreeningu õpe on eelkõige isiksuslikule arengule suunatud kursus. Alustame kursust sellega, et igaüks püüab mõista, kuidas ta töötajana toimib. Kui taipan, kuidas suhtlen ja mida tegelikult teen, siis saan seda ka muuta. Kui aga keskendun kõigile teistele, tahan kõike parandada või kui mul on valmis lahendus iga inimese jaoks, siis on olukord probleemne. Pean mõistma, miks ma ei saavuta nii tulemusi ega seda, mida soovin, ja mida pean õppima ning millest teadlikuks saama. Alustada tuleb endast.

Kui inimesed saavad teadlikuks sellest, mida nad tegelikult tahavad ja mida soovivad muuta, siis räägib tulemus iseenda eest. Tulemusi saavutades suureneb inimestel motivatsioonkasutada mõttetreeningut oma elu eri kontekstides veelgi rohkem. Olgu teil kannatlikkust ise kogeda, kuidas see töötab.

John Whitmore’i T-GROW mudel

T (ingl topic, teema). Mõttetreeningu teema kindlaks määramine
G (ingl goal, eesmärk). Mida sa tahad saavutada mõttetreeningu kohtumise lõpuks?
R (ingl reality, tegelikkus). Mis toimub praegu seoses tõstatatud teemaga? Mida oled juba proovinud (tehnika: tähenduslikud, jõustavad küsimused)?
O (ingl option, võimalused). Ajurünnak: millised on võimalused eesmärgi saavutamiseks?
W (ingl will, way forward: valik, liikumine kindlas suunas). Millise võimaluse sa valid? Kui pühendunud oled skaalal 1–10? Mida teed esimesena?

Vt ka Helen Cyruse veebilehte www.womenslifecoaching.co.uk.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 1/2020