Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Euroopa ennetusuuringute ühingu aastakonverentsil osalejad: „Ennetus on südameasi“

Uudis

Tervise Arengu Instituut (TAI) korraldas Tallinnas koostöös Euroopa ennetusuuringute ühinguga teaduskonverentsi, mille keskmes oli eetiline ennetus.

Ajakiri Sotsiaaltöö


Euroopa ennetusuuringute ühing (European Society for Prevention Research, EUSPR) on tõenduspõhise ennetuse edendamise ja haiguste ning käitumuslike probleemide teket mõjutavate tegurite uurimise teadusühendus. Tänavu 28.–30. septembril toimunud EUSPR-i aastakonverents tõi kokku ligi 190 Euroopa ennetusvaldkonna spetsialisti. Osalejate hulgas oli nii teadlasi, poliitikakujundajaid kui ka praktikuid Euroopast ja mujalt maailmast.

Konverentsile eelnenud töötubades arutleti ennetuse mõju hindamise, pagulastest lastevanemate toetamise ning erinevate koolipõhiste sekkumiste praktilise rakendamise teemadel. Konverentsi peaettekannetes ja sessioonides olid esikohal ennetuse valdkonna uuringute eetikaküsimused ning kliimamuutuse mõju inimese tervisele. Paralleelsessioonid andsid võimaluse tutvuda ennetustegevuste eri uurimissuundadega ning erinevatele sihtrühmadele suunatud ennetusprogrammidega.

Konverentsil
Euroopa ennetusuuringute ühingu aastakonverents Tallinnas. Foto: Kalev Lilleorg

Palusime Eesti kolleegidel jagada konverentsimuljeid. Millised olulisemad mõtted jäid kõlama? Mida saaks oma töös kohe rakendada? Mida võiks ennetusvaldkonna konverentsidel edaspidi käsitleda?

Millised olulisemad mõtted jäid kõlama?

Konverentsil osalejad tõid välja, et ennetusteadus on uus teadusharu, mis kujunes välja 1980. aastatest, kuid selle ajaga on juba palju saavutatud. Ennetus on midagi enamat kui lihtsalt õigetest valikutest teadlikkuse suurendamine, ammugi ei ole see ohtudega hirmutamine. Inimesed vajavad erinevat tuge kogu elukaare jooksul. TAI perede ja vanemahariduse vanemspetsialist Eva-Mai Rao võttis konverentsilt kaasa mõtte, et lapsele tuleb võimaldada ka otsest abi ja tuge, et ta saaks arendada oma säilenõtkust, sest ainult vanemate kaudu pakutavast abist ei piisa.

Ennetusspetsialistide, nagu sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate või tervisedendajate igapäevatöö mõju on keeruline, kuid mitte võimatu hinnata. Tegevust kavandades saab veenduda, mis on nende teoreetiline alus, millised on teiste riikide kogemused, kas tegevuse elluviijatel on selleks piisavalt teadmisi ja töövahendeid. Ennetustegevuse spetsialistid vajavad samamoodi arendamist ning tuge, et olla pädevad ning mitte läbi põleda.

Joonmeedia
Konverentsi peaettekanded joonistas üles Joonmeedia. Foto: Kalev Lilleorg

„Politsei roll ennetusvaldkonnas on endiselt vastuoluline ja tekitab segadust“, toob siseministeeriumi nõunik Ain Peil näite: „Teadustöödes on viidatud, et see peaks olema pigem teiste ennetustöö tegijate toetamine ja nende kuuldavuse suurendamine ning probleemide tõstatamine kogukonnas. Siiski tekitab politsei suur usaldusväärsus ja nähtavus ootuse, et politsei võiks ennetustegevust ka ise korraldada. Vähe on riike, kus politsei väljaõpe ja töövahendid seda võimaldavad ning suudetakse vältida rollikonflikte, kui ollakse korraga inimeste aitaja ja karistuse rakendaja rollis.“

Transpordiameti ohutuse ja ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp kuulas huviga ettekandeid koolipõhistest sekkumistest. „Koolis võiksid ennetustegevuses koos õpilastega samades gruppides osaleda ka õpetajad ja koolijuhid. See tagab, et arvestatakse kõigi arvamust,“ oli üks tema jaoks kõlama jäänud mõte.

Ennetustegevuste kohandamisel tuleb lisaks teiste riikide soovitustele arvestada enda riigi korraldusliku ning kultuurilise taustaga. Konverentsil toodi näiteid ennetusprogrammist, mis oli USA-s väga edukas, aga Skandinaavias ei toiminud üldse.

Kati Pruul: „Teadlased on kui tõlgid, kes saavad ulatada abikäe, et poliitikakujundajatel ja ka lihtinimesel oleks lihtsam tohutus infohulgas orienteeruda, juhtides tähelepanu olulisele infole ja pannes selle „söödavasse“ vormi.“

Ennetusvaldkonnas on palju tegevusi, mille mõju ei ole tõendatud, ja liiga vähe seda, mille kohta on teada, et see on tõesti mõjus. TAI perede ja vanemahariduse valdkonna spetsialist Kati Pruul toob esile vajaduse tuua inimesteni uuringutest saadud teadmised: „Teadlased on kui tõlgid, kes saavad ulatada abikäe, et poliitikakujundajatel ja ka lihtinimesel oleks lihtsam tohutus infohulgas orienteeruda, juhtides tähelepanu olulisele infole ja pannes selle „söödavasse“ vormi.“

Tihti avaldatakse teadusajakirjades uurimistulemusi ainult sekkumiste kohta, mis töötavad või selliseid tulemusi, mis on statistiliselt olulised. Vaja oleks näidata ka seda, mis ja miks ei toimi.

Andmebaasist Blueprints (Blueprints for Healthy Youth Development) leiab infot laste heaolu ja alaealiste õigusrikkumisi käsitlevate programmide kohta, sh ka liiklusohutusega seotud tõenduspõhiste sekkumiste näiteid.

Kokkuvõttes tõdeti, et ennetust kui teadussuunda aktsepteeritakse Eestis järjest enam. Ka väljaspool teadusringkondi on huvi üha suurem, osalemas oli Eestist nii praktikuid, otsustegijaid, teadlasi ja riigiametnikke, kõik sama eesmärgiga – kuidas ennetust Eestis paremini korraldada ja ellu viia. Tõenduspõhise otsustamise ja tegevuse nagu ka innovaatiliste tervisedenduslike sekkumiste kujundamine on väga töö- ja ajamahukas. Eesvedajatel peab jätkuma visadust, et tagasilöökide ja takistuste kiuste süsteemselt tegutseda.

Ennetuses tegutsevate inimeste koostöö on ülioluline. Igaühel on oma arusaam ja tegutsemisviis: ennetustöötajad ja teadlased tahavad arutleda ja pikalt selgitada, politsei ja teised võimuorganid tahavad kiiresti tegutseda ning vähem arutada. Omavaheline suhtlemine, üksteise aktsepteerimine ja ühisosa leidmine aitab paremate tulemusteni jõuda.

Katre Seema: „Ennetus ja tervise edendamine on südameasi. Konverentsil räägiti oma tööst nii innustunult ja sisemise põlemisega, et see inspireeris mindki oma küsimusi edasi uurima.“

TAI tervise ja heaolu edendamise keskuse vanemanalüütik Katre Seema rõõmustas võimaluse üle kohtuda paljude mõttekaaslastega: „Konverentsil tajusin, et Eestis on arvestatav hulk eri valdkondade ennetususku inimesi. Nad tahavad koostööd teha ja näevad nii üksteise kui ka teiste riikide kolleegide kogemustest õppimise ning koos tegutsemise kasulikkust.“

Milliseid ideid saab kohe oma töös rakendada?

Eva-Mai Rao: „Konverentsil anti häid soovitusi, kuidas valida ennetustöö infomaterjalidele formaat vastavalt kontekstile, kus neid kasutatakse, milleks võib olla näiteks trükis, veebimaterjal, teavitus sotsiaalmeedias või hoopis videoklipp.“

Ain Peil: „Ennetustegevuse elluviimisel tuleb veenduda selle mõjus sihtrühmale ja võimaluse korral hinnata ka kuluefektiivsust. Tegemist on küll suure ja tihti kalli ettevõtmisega, kuid selle tulemused võivad anda olulist infot, milline on pikaajaline kokkuhoid ka teistes valdkondades, näiteks õiguskaitseasutuste või raviteenuste kuludes. Sean ennetustegevuse kulude-tulude uuringute korraldamise olulisele kohale ka oma töös: otsin aktiivselt võimalusi selliseid uuringuid kavandada ja leida neile rahastus.“

Katre Seema: „Praktiline nipp, mille võtan konverentsilt kaasa: uuringute tegemisel on kasu lihtsatest kontroll-loeteludest, mis aitavad vältida levinud metoodilisi probleeme. Need sobivad teabe usaldusväärsuse hindamiseks ka neile, kes ei ole teadlased. Konverents tekitas ka huvi lugeda üle innovatsiooniteooria ja kuuldud sekkumiste põhimõtted, et neid paremini tundma õppida ja nende hulgas orienteeruda.“

Kati Pruul: „Pärast konverentsi püüan veelgi rohkem järgida juhtlauset „Ole uudishimulik, kriitiline, järjekindel ja koostööaldis“.“

Milliseid teemasid võiks ennetusvaldkonna konverentsidel edaspidi käsitleda?

  • Pagulastest perede ja lastevanemate toetamine. Nt Poolas tehtavate uuringute tutvustus.
  • Milline roll on nüüdisaegses infoühiskonnas riskikäitumise ohtudest ja tagajärgedest rääkimisel?
  • Millised võimalused on riskitaju suurendamiseks laste ja noorte hulgas ilma, et see tekitaks neis hoopis huvi sõltuvusainete vastu või kujundaks tarvitamist soodustavaid norme?
  • Millised on toimivad ennetustegevused, mis aitavad vähendada riskikäitumist liikluses?
  • Praktilised ennetusebaaskoolituse töötoad uutele tulijatele, et anda süsteemne vaade ja luua kontakte.
  • Temaatilised töötoad – analüütikutele praktiline töötuba ennetustegevuse mõju hindamise teemal; mõju mõõtmise ja andmete tõlgendamine; otsusetegijatele ennetuse elluviimise olulisusest; võimalusi kogemuste vahetamiseks; ennetuskoolituste elluviimise teemal erinevates keskkondades (sh e-keskkonnas).

Katre Seema: „Ennetus ja tervise edendamine on südameasi. Konverentsil räägiti oma tööst nii innustunult ja sisemise põlemisega, et see inspireeris mindki oma küsimusi edasi uurima.“

Suur tänu konverentsi korraldajatele ja artiklis arvamuse avaldajatele! Ettepanekud teemade kohta, mida võiks järgmistel konverentsidel käsitleda, on oodanud meiliaadressil helena.heidemann@tai.ee.