Elagem hästi jätkusuutlikuma tuleviku nimel! Sotsiaaltöö päev 2024
Viimaste aastate sotsiaaltöö päeva motod on tõukunud vajadusest otsida ja leida sotsiaaltöös uusi toimetamise viise, rõhutades koostegutsemise, kogukondlikkuse ja pärimusteadmiste tähtsust.
Tartu ülikooli magistriõppekava „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ programmijuht
Tänavuse, 2024. aasta rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva moto on „Buen Vivir – tegutseme koos jätkusuutlikuma tuleviku nimel“. Buen vivir, mida eesti keelde võiks tõlkida „hästi elamine“, on Ladina-Ameerikast pärit kontseptsioon, mis tugineb sealsete põliselanike filosoofiale ja maailmavaatele, kus inimesi käsitletakse looduse ja nende sotsiaalse keskkonna osana: „[Inimeste] tõeline heaolu on võimalik ainult siis, kui nad on kogukonna osa, mis elab harmoonias loodusega ja nad tegutsevad tasakaalustatud arengu saavutamise nimel koos.“ (IASSW jt i.a).
Selle aasta motot on selgitatud nii, et praegusel, inimeste argielu mõjutavate kriiside ajastul on sotsiaaltöötajatel vaja võtta kasutusele uuenduslikke kogukondade juhitavaid lahendusi, mis tuginevad pärimusteadmistele ja harmoonilisele kooseksisteerimisele loodusega (vt täpsemalt IFSW 2023).
Kuidas me seda Eestis teha saaksime? Mis on need pärimusteadmised, mis meis kõigis on olemas, mida saaksime rakendada inimeste heaoluks? Arutasime selle üle kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistrantidega. Püüdsime leida, mis on Eesti pärimusteadmises sellist, millele saaks ehitada üles inimeste heaolu toetamise. Peatun järgnevalt arutelust koorunud kahel teemal, sest need on kooskõlas tänavuse sotsiaaltöö päeva motoga.
Üksi ei elanud keegi
Inimesed vajavad suhteid enda ümber: suhteid endaga, teiste inimeste ja elusolenditega, oleviku ja tulevikuga ning loodusega – sellele järeldusele on jõudnud Helne ja Hirvilammi (2017) suhetel põhineva heaolu käsitluses. Nii lihtne ja samal ajal nii keeruline. Ka meie pärimusteadmises on see teadmine olemas: vajame suhteid ja inimesi enda ümber, et jääda ellu. Meie traditsioonides on olnud kindlal kohal põlvkondlik kooselamine, koos töötamine talgutel ja oluliste sündmuste tähistamine. Kuidas saaksime rakendada selle tarkuse inimeste heaolu toetamisse?
Sotsiaaltöö peamine eesmärk on toetada inimeste heaolu. Traditsiooniliselt oleme läänemaailmas heaolu mõistnud eelkõige majandusliku heaoluna ehk oleme lähtunud põhimõttest, et mida rikkam riik, seda suurem on inimeste heaolu. Samal ajal on uuringud näidanud, et inimeste subjektiivne heaolu suureneb korrelatsioonis riigi rikkuse kasvuga ainult teatud piirini ja ühel hetkel tõus peatub. On ilmselge, et inimesed vajavad heaks eluks midagi veel.
Mis on Eesti pärimusteadmises sellist, millele saaks ehitada üles inimeste heaolu toetamise?
Helne ja Hirvilammi (2017) järgi on lisaks majanduslike vajaduste rahuldamisele heaoluks tähtis nii see, millised suhted on inimestel üksteisega, kui ka see, millised on suhted ühiskonnaga. See tähendab, et sotsiaaltööd tehes tuleb mõelda, mida saame teha, et inimeste omavahelisi suhteid toetada ja kuidas paremini siduda inimesi ühiskonnaga. Sotsiaaltöö vaatevälja satuvad eelkõige need, kelle loomulikes suhtevõrgustikes on lüngad: suhteid ei ole üldse või võivad need olla kahjustunud kriiside, vägivalla jms juhtumite tõttu, need võivad ka heaolu kahjustada.
Üks võimalus heaolu parandamiseks on mõelda, kuidas sotsiaaltööd korraldades tekitada inimestele rohkem suhteid teistega. Kuidas leida üles olemasolevad suhted ja neid toetada, kuidas eri vanuses inimesi kokku tuua ja nende suhteid toetada. Teame muu maailma näiteid, kuidas on õnnestunud ületada eri põlvkondade ja elukäiguga inimeste suhtlemislõhet, pakkudes neile kohtumise ja ka koos elamise võimalusi. Näiteks on üliõpilastele pakutud võimalust elada eakate kodudes.
Tuleb mõelda, mida saame teha, et inimeste omavahelisi suhteid toetada ja kuidas paremini siduda inimesi ühiskonnaga.
Külastasime 2023. aasta sügisel õppekäigul Hollandis üht sellist mixed-housing’ut pakkuvat maja, kus 1/3 elanikest olid inimesed, kes olid varem elanud tänaval (vt Narusson 2023). Lisaks ühes majas elamisele suhtlesid majaelanikud omavahel, oli asutatud ühing, mis aitas korraldada ühiseid pidusid, tähtpäevade tähistamist jm. Inimesed elasid n-ö tavalist elu: see, kas keegi oli kunagi elanud tänaval, olnud sõltuvuses vms, ei olnud tähtis.
Näen lugeja mõtet: „Ebareaalne Eestis!“ Võimalik, et kohe rakendamiseks tõesti. Ent inimeste suhetes laiutava lõhe ületamiseks ei pea neid kohe ühte majja kokku elama viima, saab alustada väiksemate sammudega. Ka meil Eestis on näiteid, et erinevad inimesed tuuakse kokku, nt põlvkondadevaheline viktoriin „Tean ja ei tunne“, mida veab eest Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži lektor Tiina Tambaum. Variante on lõputult. Peamine on sellise tegevuse eesmärk: kui inimesel on suhted teistega, siis ei ole ta üksi ja tema heaolu on suurem.
Kõigil on oma maakoht
Looduslähedus ja loodusega kooskõlas elamise oskus on teine oluline teadmine, mis koorus arutelust tudengitega: igaühel on oma marja- ja seenekohad, oma peenar, oma teadmised, kuidas ja mida kasvatada jne. Sotsiaaltöö keskseid kontseptsioone on inimene keskkonnas, mille üks enim tsiteeritud autoreid on ökoloogilise süsteemiteooria looja Urie Bronfenbrenner. Sotsiaaltööle on loomuomane mõtestada inimese olukorda erinevate keskkondade mõjudest tulenevalt. Sotsiaaltöös me ehk ei käsitle looduskeskkonda inimese väga olulise mõjutajana, kuid teame, kui tähtis on näiteks vaimse tervise toetamiseks olla kontaktis loodusega.
Teadmine, kuidas loodusega kooskõlas elada, pakub sotsiaaltöös lõputult võimalusi toetada inimeste heaolu.
Sotsiaaltööd korraldades tuleb mõelda, kuidas looduskeskkonda paremini ära kasutada inimeste heaolu toetamiseks, kuidas soodustada viibimist ja tegutsemist looduses, toidu kasvatamist jms. Kasutada saab igaühe teadmisi: näiteks looduse tundmaõppimine, looduses ellujäämise ja ise toidu kasvatamise oskuste arendamine. Teadmine, kuidas loodusega kooskõlas elada, pakub sotsiaaltöös lõputult võimalusi toetada inimeste heaolu.
Kevad on kohe käes. Mis oleks, kui kohtuks kliendiga järgmine kord hoopis pargis ja vaataks, mis looduses toimub?
Need kaks näidet pärimusteadmiste võimalikust kasutamisest sotsiaaltöös on omavahel tihedalt seotud. Millised on laiemalt pärimusteadmised Eesti sotsiaaltöös, see on endiselt uurimata valdkond, nagu kirjutas Marju Selg sotsiaaltöö rahvusvahelist definitsiooni eesti keelde tõlkides juba 2014. aastal. Olen aga üsna veendunud, et killuke talupojatarkust saadab iga sotsiaaltöötaja tegevust, annab inspiratsiooni ja ideid, kuidas inimeste heaolu toetada. Soovin kõigile sotsiaaltöötajatele head sotsiaaltöö päeva ja teravat silma oma pärimusteadmiste äratundmisel!
Mida tähendab buen vivir?
Buen vivir on kontseptsioon, mis vastandub läänemaailma (heaolu) käsitlustes domineerivale majanduskasvule suunatusele. See eristub levinud antropotseenilisest käsitlusest, mille järgi inimene domineerib looduse üle. Buen vivir on olnud Ladina-Ameerikas mitme sotsiaalse liikumise alus ja nüüdseks on selle põhimõtted lisatud Ecuadori ning Boliivia põhiseadusesse.
Buen vivir’i kontseptsiooni kohaselt on heaolu võimalik üksnes kogukonnas ja kogukonna mõiste sisaldab siin ka loodust. Seega, buen vivir on väga lai heaolukäsitus, mis rõhutab, et inimeste heaolu on võimalik ainult harmoonilisel ja teineteist mitte kahjustava kooseksisteerimise korral teiste elusolendite ning loodusega. Eduardo Gudynas, keda peetakse selle kontseptsiooni üheks oluliseks mõtestajaks, on öelnud, et heaolu subjekt ei ole indiviid üksi, vaid indiviid kogukonna sotsiaalses kontekstis, mis omakorda asetub unikaalsesse looduskeskkonda. Selle kontseptsiooni kohaselt on oluline saavutada nii inimeste kui ka inimeste ja looduse harmoonia. Üksikisiku õigused allutatakse rahvaste, kogukondade ja looduse omadele. See tähendab, et üksikisiku heaolu ei tohi tagada rahvaste, kogukondade ega looduse heaolu arvelt.
Lisalugemist
Balch, O. (2013). Buen vivir: the social philosophy inspiring movements in South America. The Guardian.
Godden, N. J. (2020). Community work, love and indigenous worldview of buen vivir in Peru. International Social Work, 64(3), 354– 370.
Gudynas, E. (2011). Buen Vivir: Today’s tomorrow. Development, 54(4), 441–447.
Hernandez, G., Laats, H. (2020). Buen Vivir: A Concept on the Rise in Europe? Green European Journal.
Sumak kawsay. (i.a). Wikipedia.
Viidatud allikad
Helne, T., Hirvilammi, T. (2017). The Relational Conception of Wellbeing as a Catalyst for the Ecosocial Transition. Teoses A.-L. Matthies, K. Närhi (toim.), The Ecosocial Transition of Societies: The Contribution of Social Work and Social Policy (36–53). Routledge.
IASSW, ICSW, IFSW. (i.a). Global Agenda for Social Work and Social Development Theme 4: 2024. Buen Vivir: Shared future for transformative change.
International Federation of Social Workers, IFSW. (2023). Launch of global agenda theme 4: „Buen Vivir: shared future for transformative change“.
Narusson, D. (2023). Dagmar Narussoni reisipäevik: (õppe)rännak Utrechti ja Hilversumi kogukondadesse. Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleht.
Selg, M. (tlk) (2014). Sotsiaaltöö professiooni ülemaailmne definitsioon. Sotsiaaltöö, 3, 9–14.